MTÜ Eesti Loomakaitse Selts ja liikumise Loomade Nimel poolt üles seatud avaliku petitsioon loomatsirkuste keelustamise kohta Eestis kogus esimese päevaga 6600 allkirja.

“Kuigi eeldasime, et petitsioon kogub ajapikku enam kui 5000 allkirja, siis ei uskunud, et see juhtub juba esimese päeva jooksul,” ütles Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.

Sarnaselt karusloomafarmide keelustamise petisiooniga jääb ka antud petitsioon avatuks järgmise aasta 16. aprillini, et koguda võimalikult palju hääli ja luua tugev pinnas edasise kampaania jaoks. “Allkirju plaanime koguda terve suve ka linnatänavatel,” lisas Mering.

“Kuna tsirkused ei suuda tagada loomadele vajalikke elutingimusi ega piisavat heaolu, siis leiame, et on aeg loomade kasutamine Eestis mitmete teiste riikide eeskujul tsirkustes keelustada,” ütles Mering.

Loomade kasutamine tsirkustes on juba keelustatud Austrias, Soomes, Brasiilias, Costa Ricas, Singapuris, Sloveenias, Colombias, Paraguays, Boliivias ja Peruus, osaliselt ka Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Rootsis, Kreekas, Indias, Iisraelis, Horvaatias, Ungaris ja mõnel pool USA-s. Alates 2015. aastast on metsloomade kasutamine tsirkuses keelatud ka Inglismaal.

“Plaanime allkirjade kogumise järgselt esitada riigikogule uue loomakaitseseaduse eelnõu, millega keelustatakse loomade kasutamine tsirkuses,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp.

2009. aastal koostöös Eestimaa Rohelise Erakonnaga esitatud samasisuline eelnõu ei leidnud toetust. "Loodame, et Eesti ühiskond ja riigikogu on lõpuks valmis keelustama loomade kasutamise tsirkuses," lisas Lepp.

Petitsioonile on võimalik oma allkiri anda aadressil www.petitsioon.ee/loomatsirkused.

Möödunud nädala lõpp kujunes liikluses äärmiselt traagiliseks, kui 30 raskes avariis kaotas elu kokku kolm inimest ning vigastatuid oli 33.

Nädalavahetuse 30-st vigastusega lõppenud õnnetusest 11 puhul on alust kahtlustada, et sõidukit juhtinu oli eelnevalt tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kolmest hukkunust kaks olid jätnud autos turvavöö kinnitamata. „Nii musta nädalavahetust ei ole liikluses olnud juba tükk aega ja see teeb muret,“ ütles korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits.

Aasta alguses juhtus väga raskeid liiklusõnnetusi varasemast oluliselt harvem. Kui möödunud aastal hukkus Eestis esimese nelja kuuga 36 inimest, siis tänavu sai liikluses jaanuarist aprilli lõpuni surma seitse inimest. „Aasta algus näitas, et Eestis on võimalik palju ohutumalt liigelda. Nüüd, kui ilmad on soojaks läinud, oleme liiklussurmadega taas möödunud aasta tempos ja seda on kurb tõdeda,“ märkis Miilits.

Politsei järelevalve mõjutab kindlasti liiklusolukorda ning hoiab ära ka osa liiklusõnnetusi, kuid järelevalve mõju on piiratud ning liiklusohutust aitab tagada muutus liiklejate käitumises. „Politsei panustab omalt poolt jätkuvalt võimalikult palju liikluse rahustamisse ning järelevalvesse. Ohtlike liiklusrikkumiste osas oleme resoluutsed ning karistame karmilt,“ sõnas Miilits.

Samas on Miilitsa sõnul selge, et tulemuseni, kus raskete liiklusõnnetuste arv hakkab kahanema, saab jõuda vaid üheskoos käitumisharjumusi muutes.

Alates maikuust ehk vähem kui kahe kuuga on liikluses saanud surma 17 inimest. Neist 12 ei kasutanud turvavarustust.

Ilmateenistus prognoosib jaanipühade nädalavahetuseks ja uue nädala alguseks väheste vihmahoogudega sooja ilma.

Kui eeloleval reedel tuleb veel täiesti sajuta ilm ning sooja on päeval kuni 25 kraadi, siis alates laupäevast kõrgrõhkkonna mõju veidi nõrgeneb ja Läänemerel kujuneb nõrk madalrõhuala, mis soodustab nii hoovihmapilvede kui ka äikesepilvede arengut. Laupäeva päeva jooksul suureneb lääne poolt hoovihmavõimalus ning puhub mõõdukas kagu- ja idatuul. Sooja on öösel 10-16, päeval 21-27 kraadi.

Jaanilaupäeval ehk pühapäeval sajab paiguti hoovihma. Tuul on muutliku suunaga ja enamasti nõrk. Sooja on öösel 10-16, päeval Lääne-Eestis 17-23, Ida-Eestis aga loguni 24-27 kraadi. Seega saavad ka võidupüha paraadi Haapsallu nautima minevad inimesed tõenäoliselt nautida ilusat ja sooja suveilma.

Esmaspäeval, mil valdavalt on inimestel samuti töölt vaba päev, sajab kohati hoovihma, kuid õhutemperatuur tõuseb veelgi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on öösel 12-17, päeval 19-25, kohati koguni 28 kraadi.

Seitsme linna tänavavalgustuse uuendamine on jõudmas projekteerimisetappi

SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) välja kuulutatud linnade tänavavalgustuse projekteerimishankele laekus 4 pakkumist. Võitja on plaanis välja selgitada selle kuu lõpuks.

„Rõõm on tõdeda, et huvi projekteerimishanke vastu oli suur ning esitati neli pakkumist. Sellises mahus LED valgustust pole varem Eestis projekteeritud ning ka Euroopa mastaabis on tegemist arvestatavate mahtudega. Tõenäoliselt tõstab saadav kogemus ka projekteerijate konkurentsivõimet väljaspool Eestit“, ütles KIKi tänavavalgustuse programmi juht Tõnis Kurrik.

Varasema hankega on olemas ka geodeetiliste tööde teostajad. Hankes tehti kuus pakkumist ning võitjaks tunnistati ühispakkumus, mille esitasid osaühingud Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo, Metricus, Hades Geodeesia, Reaalprojekt, GEOMETRIA ja aktsiaselts Geomark. Tänaseks on kõik vajalikud lepingud sõlmitud ning geodeetiliste töödega alustatud.

Kava kohaselt algavad linnades tänavavalgustussüsteemide uuendamisega seotud ehitustööd 2014. aasta kevadel. Tööd peaksid valmis saama sama aasta lõpuks.

„KIKi jaoks on tegemist uudse ettevõtmisega, kuna programmi elluviimisel osaletakse sisuliselt projektijuhina. Võimalike väljakutsete sujuvale laabumisele aitab kaasa koostöö kohalike võrguettevõtetega ning samuti linnakodanike mõistev suhtumine. Siiani on kogu programmi ettevalmistustööd püsinud planeeritud graafikus ning tempo säilitamiseks on lähiajal plaanis programmis osalevates linnades teabepäevad“, sõnas KIKi struktuuritoetuste üksuse juhtivkoordinaator Siim Umbleja

SA Keskkonnainvesteeringute Keskus alustas linnade tänavavalgustuse programmi elluviimisega 2012. aasta septembris, pärast riigi kasutamata saastekvoodi ühikute müüki Austria riigile.

Tänavavalgustuse arendamise programmi eesmärgiks on luua tänapäeva parimaid tehnoloogilisi võimalusi kasutav, kvaliteetne, nutikas ja samas säästlik välisvalgustuse lahendus. Laiem eesmärk on vähendada fossiilsete kütuste tarbimisest tulenevat CO2 heitmete hulka. Arvutuste kohaselt on kokkuhoid vähemalt 5500 tonni CO2 aastas. Pilootprogrammi raames saavad energiasäästliku tänavavalgustuse seitse keskmise suurusega Eesti linna, ehk linnad, mille elanike arv jääb vahemikku 8000-15 000. Nendeks linnadeks on Kuressaare, Valga, Võru, Jõhvi, Haapsalu, Keila ning Paide.

KIK hoiab tervet elukeskkonda, väärtustab puhast loodust ning säästvat arengut. Juhtiva keskkonnaabi ja -investeeringute suunajana rahastab KIK erinevaid keskkonnaprojekte Eesti keskkonnatasudest laekuvast rahast, CO2 kvoodimüügi tuludest ning Euroopa Liidu struktuurifondidest. Lisaks pakub KIK võimalust taotleda sihtotstarbelist laenu keskkonnaprojektide elluviimiseks. Kokku on KIKist kolmeteist aastaga toetust saanud üle 16 tuhande projekti.