EESTI UUDISED BNS

Regionaalminister Siim Kiisler kinnitas tänavuse Setomaa arengu programmi tegevuste nimekirja, kokku toetatakse tänavu 30 projekti ligikaudu 300 000 euroga.

„Setomaa on viimastel aastatel muutunud väga atraktiivseks piirkonnaks turismisihtkohana ja järjest rohkem ka elukohana ning Setomaa programmil on siin kindlasti olnud oma roll. Samas on ühe piirkonna arengus võtmetähtsusega ikka seal elavate inimeste aktiivsus ja soov ise midagi ära teha oma kogukonna kujundamisel ja arendamisel,“ ütles Kiisler ning lisas, et setusid tuleb selles osas kindlasti tunnustada.

Setomaa arenguprogrammist toetakse tänavu mitmeid üritusi nagu kuningriigi päev ja Ostrova festival ning turismisihtkohtade arendamist, aga ka kaugtöökohtade ehitamist ja majandusõpet koolides. Lisaks rahastatakse mitmete Setomaa organisatsioonide tegevust ja paljut muud.

Setomaa arenguprogrammi eesmärk on aidata kaasa piirkonna elujõulisuse säilimisele, arendades kohalikku ettevõtluskeskkonda ja inimesi ning toetades piirkonna turundustegevusi. Toetusprogramm on suunatud ajaloolise Setomaa Eesti riigi territooriumil paiknevale osale, kuhu kuuluvad Mikitamäe ja Värska vald Põlva maakonnas ning Meremäe vald ja Misso vald Võru maakonnas. Toetust said taotleda kohalikud omavalitsused ja piirkonnas tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taotletava toetuse maksimaalne suurus oli 32 000 eurot.

Regionaalministrile teeb projektide tegevuskavasse kandmise ettepaneku programmi nõukogu, mille liikmed nimetatakse Põlva ja Võru maavanema ja Setomaa Valdade Liidu poolt. Regionaalminister kinnitab tegevuskava oma käskkirjaga.

MTÜ Eesti Loomakaitse Selts ja liikumise Loomade Nimel poolt üles seatud avaliku petitsioon loomatsirkuste keelustamise kohta Eestis kogus esimese päevaga 6600 allkirja.

“Kuigi eeldasime, et petitsioon kogub ajapikku enam kui 5000 allkirja, siis ei uskunud, et see juhtub juba esimese päeva jooksul,” ütles Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.

Sarnaselt karusloomafarmide keelustamise petisiooniga jääb ka antud petitsioon avatuks järgmise aasta 16. aprillini, et koguda võimalikult palju hääli ja luua tugev pinnas edasise kampaania jaoks. “Allkirju plaanime koguda terve suve ka linnatänavatel,” lisas Mering.

“Kuna tsirkused ei suuda tagada loomadele vajalikke elutingimusi ega piisavat heaolu, siis leiame, et on aeg loomade kasutamine Eestis mitmete teiste riikide eeskujul tsirkustes keelustada,” ütles Mering.

Loomade kasutamine tsirkustes on juba keelustatud Austrias, Soomes, Brasiilias, Costa Ricas, Singapuris, Sloveenias, Colombias, Paraguays, Boliivias ja Peruus, osaliselt ka Argentiinas, Austraalias, Kanadas, Rootsis, Kreekas, Indias, Iisraelis, Horvaatias, Ungaris ja mõnel pool USA-s. Alates 2015. aastast on metsloomade kasutamine tsirkuses keelatud ka Inglismaal.

“Plaanime allkirjade kogumise järgselt esitada riigikogule uue loomakaitseseaduse eelnõu, millega keelustatakse loomade kasutamine tsirkuses,” selgitas Eesti Loomakaitse Seltsi meediajuht Annika Lepp.

2009. aastal koostöös Eestimaa Rohelise Erakonnaga esitatud samasisuline eelnõu ei leidnud toetust. "Loodame, et Eesti ühiskond ja riigikogu on lõpuks valmis keelustama loomade kasutamise tsirkuses," lisas Lepp.

Petitsioonile on võimalik oma allkiri anda aadressil www.petitsioon.ee/loomatsirkused.

Möödunud nädala lõpp kujunes liikluses äärmiselt traagiliseks, kui 30 raskes avariis kaotas elu kokku kolm inimest ning vigastatuid oli 33.

Nädalavahetuse 30-st vigastusega lõppenud õnnetusest 11 puhul on alust kahtlustada, et sõidukit juhtinu oli eelnevalt tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kolmest hukkunust kaks olid jätnud autos turvavöö kinnitamata. „Nii musta nädalavahetust ei ole liikluses olnud juba tükk aega ja see teeb muret,“ ütles korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits.

Aasta alguses juhtus väga raskeid liiklusõnnetusi varasemast oluliselt harvem. Kui möödunud aastal hukkus Eestis esimese nelja kuuga 36 inimest, siis tänavu sai liikluses jaanuarist aprilli lõpuni surma seitse inimest. „Aasta algus näitas, et Eestis on võimalik palju ohutumalt liigelda. Nüüd, kui ilmad on soojaks läinud, oleme liiklussurmadega taas möödunud aasta tempos ja seda on kurb tõdeda,“ märkis Miilits.

Politsei järelevalve mõjutab kindlasti liiklusolukorda ning hoiab ära ka osa liiklusõnnetusi, kuid järelevalve mõju on piiratud ning liiklusohutust aitab tagada muutus liiklejate käitumises. „Politsei panustab omalt poolt jätkuvalt võimalikult palju liikluse rahustamisse ning järelevalvesse. Ohtlike liiklusrikkumiste osas oleme resoluutsed ning karistame karmilt,“ sõnas Miilits.

Samas on Miilitsa sõnul selge, et tulemuseni, kus raskete liiklusõnnetuste arv hakkab kahanema, saab jõuda vaid üheskoos käitumisharjumusi muutes.

Alates maikuust ehk vähem kui kahe kuuga on liikluses saanud surma 17 inimest. Neist 12 ei kasutanud turvavarustust.

Ilmateenistus prognoosib jaanipühade nädalavahetuseks ja uue nädala alguseks väheste vihmahoogudega sooja ilma.

Kui eeloleval reedel tuleb veel täiesti sajuta ilm ning sooja on päeval kuni 25 kraadi, siis alates laupäevast kõrgrõhkkonna mõju veidi nõrgeneb ja Läänemerel kujuneb nõrk madalrõhuala, mis soodustab nii hoovihmapilvede kui ka äikesepilvede arengut. Laupäeva päeva jooksul suureneb lääne poolt hoovihmavõimalus ning puhub mõõdukas kagu- ja idatuul. Sooja on öösel 10-16, päeval 21-27 kraadi.

Jaanilaupäeval ehk pühapäeval sajab paiguti hoovihma. Tuul on muutliku suunaga ja enamasti nõrk. Sooja on öösel 10-16, päeval Lääne-Eestis 17-23, Ida-Eestis aga loguni 24-27 kraadi. Seega saavad ka võidupüha paraadi Haapsallu nautima minevad inimesed tõenäoliselt nautida ilusat ja sooja suveilma.

Esmaspäeval, mil valdavalt on inimestel samuti töölt vaba päev, sajab kohati hoovihma, kuid õhutemperatuur tõuseb veelgi. Tuul on nõrk ja muutliku suunaga. Sooja on öösel 12-17, päeval 19-25, kohati koguni 28 kraadi.