Pika nädalavahetuse eel ning pühade ajal paneb politsei suurt rõhku liiklusrikkujate tabamisele, ohtlikele rikkujatele taotletakse aresti.

Kõige enam pöörab politsei sel perioodil liiklusjärelevalves tähelepanu alkoholi- ja narkojoobes juhtide tabamisele. „Sarnaselt eelmisele aastale tahame ohtlikud juhid pühade ajaks liiklusest kõrvaldada. See tähendab, et raskete rikkumiste puhul kaalume alati, kas saaksime rikkujale taotleda aresti,“ märkis korrakaitsepolitsei juht Tarmo Miilits.

Samuti plaanib politsei arestipäevi taotleda suure kiirusületuse ning juhtimisõiguseta sõidu eest. Kõigi ohtlike rikkumiste puhul on raskendavad asjaoluks see, kui rikkuja on varem politsei huviorbiiti sattunud.

„Näeme tihti, et liiklushuligaanile ei avalda ka suur rahatrahv või juhtimisõiguse äravõtmine piisavat mõju. Sellises olukorras peame kaitsma teiste liiklejate ohutust ning eraldama rikkuja ühiskonnast,“ ütles Miilits. „See, kas rikkuja peab arestimajas veetma ühe öö või ühe kuu, on aga juba kohtuniku otsustada.“

Eelmisel aastal saatis kohus samal perioodil arestimajja 46 sõidukijuhti, kõige pikem arest oli 30 päeva. Aresti on võimalik määrata nendele juhtidele, kelle joove jääb vahemikku 0,5–1,5 promilli. Suurema joobe puhul ootab rikkujat juba kriminaalkaristus ning siis saab ühe mõjutusvahendina konfiskeerida ka liiklusrikkuja sõiduki, mida on tänavu tehtud juba 27 korral. „Arestime joobes juhtide sõidukeid vajadusel kindlasti ka jaanipühade ajal,“ sõnas Miilits.

Alates mai algusest ehk vähem kui kahe kuuga on Eestis juhtunud 18 surmaga lõppenud liiklusõnnetust, neist 10 juhtus joobes juhi süül. 18 hukkunust 12 ei kasutanud turvavarustust. Tänavu on liikluses surma saanud 24 ja viga 667 inimest. Politsei on tänavu tabanud ligi 3500 alkoholi tarvitanud sõidukijuhti.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastu olevad opositsioonierakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond asusid kolmapäeval riigikogus kooliseaduse teisel lugemisel venitamistaktikat kasutama, mistõttu on riigikogu pidanud istungit kogu öö ning jätkab ka neljapäeval pärast 7. hommikutundi.

Opositsioonisaadikud on esitanud kooliseadusele ligi 90 muudatusettepanekut, millest riigikogu oli kella 7-ks jõudnud läbi hääletada 58. Kuna opositsioon võtab iga muudatusettepaneku hääletamise eel 10-minutilise vaheaja, ongi riigikogu istung veninud tavatult pikaks.

Riigikogu pressitalituse teatel kestab istung kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäeval kell 10, mil algab neljapäevane istung. Neljapäeval kella 17-ks on riigikogu juhatus kokku kutsunud juba täiendava istungi. Kui esimene täiendav istung pole piisav kooliseaduse vastuvõtmiseks enne riigikogu kevadiste istungite lõppu, on võimalik, et kokku kutsutakse ka teine täiendav istung.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on vaidlusi tekitanud just eelnõu osa, mis käsitleb rahastamisküsimusi.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni kinnitusel teeksid seaduse muudatused praegusel kujul karuteene nii Eesti haridussüsteemile kui ka regionaalpoliitikale. "Sinna täna kirjutatud rahastamismudel rikub omavalitsuste autonoomiat, pannes valdade ja linnade niigi tühjale rahakotile lisakoormuse. Ministeerium on võtnud selge suuna elujõuliste maakeskkoolide hävitamisele,“ on kultuurikomisjoni liige Jaak Allik öelnud.

Eelnõu autorid on tema sõnul täiesti unustanud, mida toovad plaanitavad muudatused kaasa õpilastele ja eeskätt erivajadustega õpilastele. Riik tahab lõpetada igasuguse koolide tugispetsialistide rahastamise ja lükata kogu vastutuse omavalitsuste õlgadele. „Kui enam ei jätku palgaraha logopeedidele, psühholoogidele ja eripedagoogidele, on ohus sadade tuge ja nõustamist vajavate laste areng,“ lausus Allik.

"Jutt käib 3,4 miljonist eurost, mis on vajalik vastavate spetsialistide palkadeks ja seda raha ei ole võimalik välja maksta rahakotist, mis niigi on tühi,“ lisas Allik.

Lisaks lihtsustab eelnõu SDE hinnangul äärmuseni õpetajate palgasüsteemi, kaotades nii klassijuhatajatasu kui ka senise atesteerimiskorra ja sellest tulenevad palgaerinevused. "Kõik see ei aita kuidagi tõsta hariduse kvaliteeti," lisas Allik.

Ka Keskerakond oli vastu seaduse rahastamispoolele, teatades möödunud nädalal, et on riigikogus vajadusel valmis kasutama venitamistaktikat, esitades ligi sada muudatusettepanekut.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on praegusel kujul hävitav õpetajatele ja omavalitsustele. „Praegusel kujul teeb eelnõu kõvasti liiga õpetajatele, kellele hakkab kehtima senisest märksa suurem töökoormus ja kaovad ka atesteerimise astmed,“ rääkis Reps.

Tema sõnul kaob seaduse praegusel kujul vastuvõtmisel klassijuhataja tasu ning õpetajad viiakse ühele palgaastmele, mis omakorda ei motiveeri neid ennast enam täiendama. "Lisaks tähendab see seda, et ühe õpetaja palk tõuseb teise, kogenenuma õpetaja arvelt. Me ei ole nõus sellise seaduse jõuga läbi surumisega ning kasutame kõiki opositsiooni käes olevaid vahendeid menetluse pidurdamiseks," lisas Reps.

Endine minister rõhutas, et tugispetsialistide, kelleks on psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, rahastamine jääb eelnõu kohaselt täielikult omavalitsuse kanda. „Väga paljudel väiksematel omavalitsustel aga pole selleks lihtsalt raha, mistõttu hakkab halvenema õpilaste olukord. Sama lugu on ka üldise rahastamisega, kus kaob läbirääkimiste ruum ja hakatakse määrama sihtotstarbelisi hariduse eraldisi ainult õpetajate alammääradeks ning õpikutele. Selline rahastamine rikub aga oluliselt kohaliku omavalitsuse eelarveautonoomia põhimõtteid,“ rõhutas Reps möödunud nädalal.

Tema hinnangul tooks uus seadus kaasa ka riigigümnaasiumide loomise ja nende eelisrahastamise, mis tähendab teiste koolide jätmise täiesti ebavõrdsesse olukorda.

Kohtuarstlikul lahkamisel selgitati, et laupäeva hilisõhtul Võrumaal Rõuge vallas liiklusõnnetuses hukkunud 25-aastane Andres ja Tartumaal Tartu vallas ööl vastu laupäeva hukkunud 24-aastane Martti olid alkoholijoobes, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja Kerly Peitel BNS-ile.

Esimene õnnetus juhtus Rõuge-Kurgjärve-Haanja maantee esimesel kilomeetril, kus Rõuge suunas liikunud Opel Corsa, mida juhtis turvavööga kinnitamata 25-aastane Andres, sõitis lauges kurvis teelt välja ning rullus üle katuse. Liiklusõnnetuse tagajärjel paiskus juht sõidukist välja ja hukkus sündmuskohal.

Autos kaasreisijatena viibinud ja turvavöödega nõuetekohaselt kinnitatud 28-aastane Marek, 18-aastane Peeter ja 18-aastane Rando toimetati Lõuna-Eesti Haiglasse, kus pärast esmaabi lubati nad kogusele ravile.

Teine liiklusõnnetus juhtus ööl vastu laupäeva Tartumaal Tartu vallas. Politsei sai õnnetusest teate kella 1.16 ajal, kui möödujad märkasid, et Aovere külas Aovere-Kallaste-Omedu maantee esimesel kilomeetril oli Škoda Fabia teelt välja sõitnud ja üle katuse rullunud.

Siseministeeriumi teatel leiti autost 24-aastase Martti surnukeha ning hiljem selgus, et mees oli ka auto roolis.

20. ja 21. juunil peetakse Eesti maavõistluste raames Tallinnas, Narvas, Keilas, Kohilas, Viljandis, Kärdlas, Põlvas ja Valgas ühtekokku 8 jalgpallimatši, kus on vastamisi 15 Eesti maakonna ja pealinn Tallinna koondised. „Üks rahvas, 16 koondist“ sildi all teevad kaasa mitmed Eesti koondise mängijad ja peatreener Tarmo Rüütli.

Teist aastat toimuvad Eesti maavõistlused avab 20. juunil kell 19 Põlva linnastaadionil peetav matš Põlvamaa ja Võrumaa koondiste vahel. Põhimängule eelneb kell 15 algav noortevõistkondade turniir ja kell 17:30 toimuv maakondade VIP kohtumine. Põlvamaa eest jooksevad teiste seas väljakule A-koondise kogemusega Kaarel Kiidron, kes teenib leiba Tšehhis Viktoria Žižkovi klubis, ning FC Flora väravavaht Mait Toom.

21. juunil peetakse esimesed maavõistlused kell 18:00 Kärdlas, kus Hiiumaa võõrustab Saaremaad, ning A. Le Coq Arenal, kus Tallinn on vastamisi Tartumaaga. Pealinna eest teevad treener Marko Kristali käe all teiste seas kaasa Martin Kaalma, Igor Morozov ja Tihhon Šišov. Saaremaa koondises mängimiseks sai kutse näiteks Mihkel Aksalu, Hiiumaa eest jookseb väljakule Kärdla linnapea Georg Linkov. Tallinn – Tartumaa maavõistlusele eelneb VIPide omavaheline kohtumine, mis algab A. Le Coq Arenal kell 16:30.

Teised maavõistlused algavad 21. juunil kell 19:00 ning kutse oma maakonda esindada on teiste seas saanud Kert Kütt, Teet Allas, Ingemar Teever, Igor Subbotin, Karl Palatu, Martin Vunk, Rauno Alliku (kõik Pärnumaa), Meelis Peitre, Martin Tšegodajev, Kaspar Kaldoja (kõik Harjumaa), Rimo Hunt (Läänemaa), Enar Jääger, Alo Bärengrub, Mikk Sillaste, Rauno Tutk, Märten Pajunum, Ats Sillaste, Vjatšeslav Zahovaiko, Alo Dupikov, Mihail Ištšuk (kõik Raplamaa), Aivar Anniste, Karli Kütt (Jõgevamaa) ning Sander ja Kaspar Rõivassepp (Valgamaa).

Treeneripingil istuvad Marko Kristal (Tallinn), Meelis Rooba (Järvamaa), Igor Prins ja Kalev Pajula (Pärnumaa), Tarmo Rüütli, Urmas Kirs ja Aivar Lillevere (Viljandimaa), Jan Važinski ja Maikko Mölder (Saaremaa), Kaupo Valting (Hiiumaa), Janno Kivisild (Raplamaa), Targo Kaldoja (Harjumaa), Kaido Kukli (Põlvamaa), Sergei Zamogilnõi ja Aleksei Jagudin (Ida-Virumaa), Reijo Kuusik (Lääne-Virumaa), Igor Orlov ja Silvar Luht (Jõgevamaa), Meelis ja Margus Kuivits (Valgamaa), Eston Kurvits (Võrumaa), Ivan O’Konnel-Bronin ja Boris Hrabrov (Tartumaa) ning Jaanus Getreu (Läänemaa).

Esimesel Eesti maavõistluste päeval aastal 2012 alistas Valgamaa tulemusega 1:0 Jõgevamaa, Saaremaa oli 3:1 parem Hiiumaast, Viljandimaa alistas tänu lisamuti väravale Pärnumaa 3:2, Järvamaa jõud käis 5:1 üle Raplamaast, Harjumaa sai 5:0 jagu Läänemaast, Võrumaa alistas Põlvamaa 3:0, Ida-Virumaa võitis Lääne-Virumaad 3:1 ning Tallinn oli parem Tartumaast tulemusega 4:1.

Eesti maavõistlused 2013 – „Üks rahvas, 16 koondist“

20. juuni kell 19:00 Põlvamaa – Võrumaa, Põlva linnastaadion (kell 15:00 noorteturniir, kell 17:30 VIP matš)

21. juuni kell 18:00 Hiiumaa – Saaremaa, Kärdla staadion

21. juuni kell 18:00 Tallinn – Tartumaa, A. Le Coq Arena (kell 16:30 VIP matš)

21. juuni kell 19:00 Ida-Virumaa – Lääne-Virumaa, Narva Kreenholmi staadion

21. juuni kell 19:00 Harjumaa – Läänemaa, Keila staadion

21. juuni kell 19:00 Raplamaa – Järvamaa, Kohila staadion (kell 15:00 Raplamaa U-14 – Järvamaa U-14, kell 17:00 Raplamaa U-16 – Järvamaa U-16)

21. juuni kell 19:00 Viljandimaa – Pärnumaa, Viljandi linnastaadion

21. juuni kell 19:00 Valgamaa – Jõgevamaa, Valga staadion

http://jalgpall.ee/news.php?st=style_fp.css&news_id=5110