EESTI UUDISED BNS

Eesti elanikest 86 protsenti on ostnud kaupu või teenuseid e-kanalitest, enim ostetakse e-kanalite kaudu teenuseid, selgub uuringust "E-äri ja e-kaubanduse kasutamine Eestis ja kasutamise laiendamise võimalused".

Rõivaid ja sporditarbeid ostetakse peaaegu võrdselt nii Eestist kui välismaalt, samuti majutusteenuseid, filme ja muusikat. Ainsate kaubagruppidena on välismaalt ostmine suurem arvutitarkvara ja mängude osas. Küllaltki suurel määral ostetakse välismaa e-poodidest ka raamatuid ning ajakirjade ja artiklite lugemisõigust.

Uuringust nähtub, et linnaelanikud eelistavad osta transporditeenuseid, pileteid ja telekommunikatsiooniteenuseid. Maaelanikud eelistavad lisaks transporditeenustele veel raamatuid, rõivad ja sporditarbeid ning majutusteenuseid. Maa-asulates elavad inimesed ostavad linnainimestest proportsionaalselt vähem kõiki kaubagruppe.

Selgelt eristuvad kaubagrupid, mida ei osteta välismaalt – teenustest meelelahutusürituste piletid, telekommunikatsiooniteenused, kindlustus- ja muud finantsteenused, hasartmängud ja lotopiletid, kaupadest mööbel, ehitusmaterjalid ning kiiresti riknevad toidukaubad ning esmatarbekaubad.

Vastanutest 19 protsenti kulutavad aastas e-kaubandusest ostmisele 51-100 eurot. Kõrgemad vahemikud skaalal 101-1000 eurot jagunevad suhteliselt võrdselt (13-17 protsendini). Kõrgharidusega tarbijad ostavad rohkem, mis on seletatav ka tõenäoliselt suuremate sissetulekutega võrreldes kesk- või põhiharidusega tarbijaskonnaga, märgivad uuringu koostajad.

Kulutuste grupis 501-1000 eurot aastas on kõrgharidusega ostjate hulk domineeriv. Kõige enam on esindatud 2-4 liikmelised leibkonnad, kelle igakuine netosissetulek jääb vahemikku 501-2000 eurot. Kõige suuremaid ostusid teevad leibkonnad, kelle sissetulek jääb vahemikku 1001-2000 eurot kuus.

77 protsenti vastanutest ütles, et eelistab e-kaubandusele tavapoodi, kuna eelistab kaupu enne ostmist näha, katsuda, proovida, veenduda täielikult selle sobivuses. Ulatuslik probleem on ka transpordi maksumuse ja tingimuste mittesobivus ning usaldamatus e-kaubanduse suhtes.

Mitteostjate arvamusest paistabki enim silma usaldamatus e-kaubanduse suhtes, seda nii pettuseohu tõttu kui ka privaatsusriski tõttu.

Eesti e-poodidest ostmisel on ligi 35 protsenti vastanuist arvamusel, et Eesti e-poodides olevad kaubad on kallimad välismaa e-poodides olevast kaubast ning ei ole samas ka soodsamad tavakauplustes olevast kaubast, seejuures on kaubavalik väiksem ja postikulu suur. See kogemus tõukab tarbijaid välismaa e-poodidest ostusid sooritama.

Välismaa e-poodidest ostmisel on olulisimaks takistuseks asjaolu, et kaupu ei tarnita välismaa e-poodidest Eestisse. Seda on välja toonud 29 protsenti kõigist uuringus osalenud inimestest. .

On märkimisväärne, et nii ostlejad kui mitteostlejad arvavad ühtmoodi, et paljud e-poed ei ole usaldusväärsed ning pettuse oht on suur, märgitakse uuringus. Usaldamatust ja pettuse ohtu tunnetavad keskmisest enam tarbijad vanuses 45-74 eluaastat.

Ostu tegemisel ei ole kaupmehe taustakontrolli tegemine alati tarbija jaoks prioriteetne tegevus. Enam otsitakse internetist antud toote, teenuse või kaupmehe kohta teiste ostlejate kommentaare ja hinnanguid, mis aitaksid ostuotsust langetada.

Kaupade tagastus on keeruline. Pretensioonide lahendamise oskus on äärmiselt oluline e-poe usaldusväärse maine loomisel ja säilitamisel. Mitmed tarbijad on seisukohal, et ostavad välismaalt vaid neid asju, mille puhul nad ei hakka otsima võimalusi pretensioonide esitamiseks. E-kaubandusest mitteostlejatele on pretensioonide esitamise ja kauba tagastamise keerukus ja maksumus oluliseks põhjuseks, miks nad e-poodidest oste teha ei soovi.

E-kaubanduse tarbijate uuringus osales 1037 inimest.

Uuringu tellijaks oli riigikantselei ning algatajaks majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Uuringu juhtrühma kuulusid lisaks Eesti Infotehnoloogia- ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja, Eesti E-kaubanduse Liidu, Riigi Infosüsteemi Ameti ja tarbijakaitseameti esindajad. Uuringu viis läbi AS PricewaterhouseCoopers Advisors ning seda rahastati Euroopa Liidu Sotsiaalfondi vahenditest tarkade otsuste fondist.

Bingo Lotoga ligi 200 000 eurot võitnud Harjumaal elav kahe poja keskealine ema vormistas võidu.

Möödunud kolmapäeva telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto suurvõit summas 196 826,46 eurot, võidupilet oli ostetud internetist, teatas Eesti Loto BNS-ile.

Veel Eesti Lotosse võitu vormistama tulles ei suutnud naine oma suurt võitu uskuda. “Raha läheb ju ikka sinna, kus raha juba ees. Meie peres pole kunagi raha olnud," rääkis lotovõitja.

Naine ise ei pea end väga aktiivseks mängijaks, kuid kui pileti ostab, siis ikka Bingo ja Keno Loto loosimisteks. Keno Lotoga on võitnud erinevaid väiksemaid võite, ka 12. juunil võitis naine lisaks Bingo peavõidule Keno Lotoga 10 eurot.

Võidetud summa eest plaanib pereema muu hulgas korda teha vana kodumaja. Lisaks võlgade ja järelmaksude tasumisele soovib naine osa summast jätta ka lähemate sugulaste abistamiseks ja võib-olla ka reisida, sest siiani ei ole ta seda endale ega oma perele lubada saanud.  

2013. aasta esimesel neljal kuul on Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks maksnud üle 2,8 miljoni euro. Võitudena on makstud välja üle kaheksa miljoni euro.

Politsei kasutab keeruliste kuritegude avastamiseks ja lahendamiseks varjatud võtteid, millega kogutakse tõendeid ja infot - üha sagedamini on viimastel aastatel kasutatud niinimetatud politseiagente, kirjutab Eesti Päevaleht.

Justiitsministeeriumi andmeist 2012. aastal korraldatud jälitustoimingute kohta selgub, et politseiagentide kasutamine on hüppeliselt kasvanud. Kui aastail 2006-2009 kasutati agente kokku kaheksal korral, siis 2010. aastal küsiti politseiagendi kasutamiseks luba 16, 2011. aastal 23 ja möödunud aastal lausa 35 korral. Ühegi teise jälitustoimingu kasutamine pole nii palju sagenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi seaduses on kirjas, et kui prokuratuur seda soovib, jäetakse politseiagendi kasutamise fakt saladusse ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, võib siiski avalikult leida mõned kohtuotsused, milles prokuratuur on maininud agendi kasutamist tõendite kogumisel. Näiteks leiab kahe viimase aasta kohta kolm kohtuotsust, kus isik oli kohtu all süüdistatuna lapseealise seksuaalses ahvatlemises. Kõigi nende kolme juhtumi puhul püüdsid süüdimõistetud veebis alaealisi ahvatleda teadmata, et suhtlevad tegelikult politseiagendiga, kes mängib alla 14-aastast last, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas tõdeb ajaleht, et kui politseiagentide sagedasema kasutamise kohta politseilt selgitust paluda, siis sisulist vastust ei saa. Kuigi agentide kasutamise arv on täiesti avalik, on kõik muu selle ümber ülimalt salajane. Politseist vastas pärast ööpäevast mõtlemisaega Eesti Päevalehele keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kaarel Kuusk, kes ütles politseiagentide kohta ainult seda, et kogu neid puudutav teave on riigisaladusega kaetud. „Seda nii politseiagentide turvalisuse kui ka meetodi mõttekuse huvides. Kõik, mida selle teema puhul avaldada saab, asub kriminaalmenetluse seadustikus ja justiitsministeeriumi kokkuvõttes,” lisas ta.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp märkis agentide kasutamise sagenemise kohta järgmist: „Politseiagendi rakendamise kasv viimaste aastate jooksul on suuresti seotud kriminaalmenetluslike meetodite parema teadvustamise ja menetlusressursi kasutamise temaatikaga. Valdkonnad, kus politseiagenti kasutatakse, on üldjoontes jäänud samaks.”

Sepp juhtis tähelepanu, et tuleb vahet teha politseiagendil ja matkijal. Esimene on politseiametnik, kes kogub kriminaalasjas tõendeid muudetud identiteeti kasutades. Matkimine seevastu on eraldi jälitustoiming, mis seisneb kuriteotunnustele vastavas tegevuses kohtu loal ja mille puhul ei ole vaja identiteeti muuta.

Põlvamaal Räpina-Aravu maantee viiendal kilomeetril põrkasid teisipäeva õhtul kokku sõiduauto ning haagisega veoauto, õnnetuses sai surma vanem naisterahvas, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Teisipäeval kella 18.30 paiku sai juhtimiskeskus teate, et Põlvamaal Räpina-Aravu maantee 5. kilomeetril juhtus liiklusõnnetus sõiduauto ja haagisega veoauto vahel.

Avariipolitseinikud selgitasid, et esialgse info kohaselt alustas sõiduauto Renault Twingo sõitu talu hoovist, tõenäoliselt ei veendunud sõidukijuht manöövri ohutuses ning auto keeras otse ette peateel liikunud haagisega veoautole Scania. Kokkupõrke tulemusena paiskus sõiduauto Renault vasakule küljele.

Sõiduautos viibis kolm naisterahvast, kellest üks, juhi taga viibinud kaasreisija, 1939. aastal sündinud naisterahvas hukkus sündmuskohal. Juhi, 1964. aastal sündinud naise ning teise kaasreisija lõikasid päästjad autost välja ning kiirabi toimetas nad TÜ Kliinikumi.

Veoauto juht, 1966. aastal sündinud meesterahvas oli kaine ning ei vajanud sündmuskohal meedikute abi.

Mõlemas sõidukis kasutati nõuetekohaselt turvavarustust. Sõiduauto üks neljast rehvist ei vastanud kehtestatud nõuetele, olles teistest rehvidest väiksem ning tugevalt kulunud.

Põlva politseijaoskonna vanemliiklusametniku sõnul võis liiklusõnnetus olla tingitud sõiduauto juhi tähelepanematusest, kuid juhtunu täpsemad asjaolud selgitab välja alustatud kriminaalmenetlus.