Bingo Lotoga ligi 200 000 eurot võitnud Harjumaal elav kahe poja keskealine ema vormistas võidu.

Möödunud kolmapäeva telesaates "Suur lotokolmapäev" loositi välja Bingo Loto suurvõit summas 196 826,46 eurot, võidupilet oli ostetud internetist, teatas Eesti Loto BNS-ile.

Veel Eesti Lotosse võitu vormistama tulles ei suutnud naine oma suurt võitu uskuda. “Raha läheb ju ikka sinna, kus raha juba ees. Meie peres pole kunagi raha olnud," rääkis lotovõitja.

Naine ise ei pea end väga aktiivseks mängijaks, kuid kui pileti ostab, siis ikka Bingo ja Keno Loto loosimisteks. Keno Lotoga on võitnud erinevaid väiksemaid võite, ka 12. juunil võitis naine lisaks Bingo peavõidule Keno Lotoga 10 eurot.

Võidetud summa eest plaanib pereema muu hulgas korda teha vana kodumaja. Lisaks võlgade ja järelmaksude tasumisele soovib naine osa summast jätta ka lähemate sugulaste abistamiseks ja võib-olla ka reisida, sest siiani ei ole ta seda endale ega oma perele lubada saanud.  

2013. aasta esimesel neljal kuul on Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks maksnud üle 2,8 miljoni euro. Võitudena on makstud välja üle kaheksa miljoni euro.

Politsei kasutab keeruliste kuritegude avastamiseks ja lahendamiseks varjatud võtteid, millega kogutakse tõendeid ja infot - üha sagedamini on viimastel aastatel kasutatud niinimetatud politseiagente, kirjutab Eesti Päevaleht.

Justiitsministeeriumi andmeist 2012. aastal korraldatud jälitustoimingute kohta selgub, et politseiagentide kasutamine on hüppeliselt kasvanud. Kui aastail 2006-2009 kasutati agente kokku kaheksal korral, siis 2010. aastal küsiti politseiagendi kasutamiseks luba 16, 2011. aastal 23 ja möödunud aastal lausa 35 korral. Ühegi teise jälitustoimingu kasutamine pole nii palju sagenenud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi seaduses on kirjas, et kui prokuratuur seda soovib, jäetakse politseiagendi kasutamise fakt saladusse ka pärast jälitustoimingu lõpetamist, võib siiski avalikult leida mõned kohtuotsused, milles prokuratuur on maininud agendi kasutamist tõendite kogumisel. Näiteks leiab kahe viimase aasta kohta kolm kohtuotsust, kus isik oli kohtu all süüdistatuna lapseealise seksuaalses ahvatlemises. Kõigi nende kolme juhtumi puhul püüdsid süüdimõistetud veebis alaealisi ahvatleda teadmata, et suhtlevad tegelikult politseiagendiga, kes mängib alla 14-aastast last, kirjutab Eesti Päevaleht.

Samas tõdeb ajaleht, et kui politseiagentide sagedasema kasutamise kohta politseilt selgitust paluda, siis sisulist vastust ei saa. Kuigi agentide kasutamise arv on täiesti avalik, on kõik muu selle ümber ülimalt salajane. Politseist vastas pärast ööpäevast mõtlemisaega Eesti Päevalehele keskkriminaalpolitsei pressiesindaja Kaarel Kuusk, kes ütles politseiagentide kohta ainult seda, et kogu neid puudutav teave on riigisaladusega kaetud. „Seda nii politseiagentide turvalisuse kui ka meetodi mõttekuse huvides. Kõik, mida selle teema puhul avaldada saab, asub kriminaalmenetluse seadustikus ja justiitsministeeriumi kokkuvõttes,” lisas ta.

Juhtiv riigiprokurör Heili Sepp märkis agentide kasutamise sagenemise kohta järgmist: „Politseiagendi rakendamise kasv viimaste aastate jooksul on suuresti seotud kriminaalmenetluslike meetodite parema teadvustamise ja menetlusressursi kasutamise temaatikaga. Valdkonnad, kus politseiagenti kasutatakse, on üldjoontes jäänud samaks.”

Sepp juhtis tähelepanu, et tuleb vahet teha politseiagendil ja matkijal. Esimene on politseiametnik, kes kogub kriminaalasjas tõendeid muudetud identiteeti kasutades. Matkimine seevastu on eraldi jälitustoiming, mis seisneb kuriteotunnustele vastavas tegevuses kohtu loal ja mille puhul ei ole vaja identiteeti muuta.

Põlvamaal Räpina-Aravu maantee viiendal kilomeetril põrkasid teisipäeva õhtul kokku sõiduauto ning haagisega veoauto, õnnetuses sai surma vanem naisterahvas, teatas BNS-ile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja.

Teisipäeval kella 18.30 paiku sai juhtimiskeskus teate, et Põlvamaal Räpina-Aravu maantee 5. kilomeetril juhtus liiklusõnnetus sõiduauto ja haagisega veoauto vahel.

Avariipolitseinikud selgitasid, et esialgse info kohaselt alustas sõiduauto Renault Twingo sõitu talu hoovist, tõenäoliselt ei veendunud sõidukijuht manöövri ohutuses ning auto keeras otse ette peateel liikunud haagisega veoautole Scania. Kokkupõrke tulemusena paiskus sõiduauto Renault vasakule küljele.

Sõiduautos viibis kolm naisterahvast, kellest üks, juhi taga viibinud kaasreisija, 1939. aastal sündinud naisterahvas hukkus sündmuskohal. Juhi, 1964. aastal sündinud naise ning teise kaasreisija lõikasid päästjad autost välja ning kiirabi toimetas nad TÜ Kliinikumi.

Veoauto juht, 1966. aastal sündinud meesterahvas oli kaine ning ei vajanud sündmuskohal meedikute abi.

Mõlemas sõidukis kasutati nõuetekohaselt turvavarustust. Sõiduauto üks neljast rehvist ei vastanud kehtestatud nõuetele, olles teistest rehvidest väiksem ning tugevalt kulunud.

Põlva politseijaoskonna vanemliiklusametniku sõnul võis liiklusõnnetus olla tingitud sõiduauto juhi tähelepanematusest, kuid juhtunu täpsemad asjaolud selgitab välja alustatud kriminaalmenetlus.

Politseil on kavas Lõuna-Eestis korduvatele ja raske liiklusrikkumise toime pannud sõidukijuhtidele taotleda jaanipühade eel ja ajal võimalusel karistuseks arestipäevi.

Lõuna prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse vanemkomissar Ove Saar ütles, et need autojuhid, kes Lõuna-Eestis pühade eel või ajal purjuspäi gaasipedaali tallama kipuvad, hulljulge kiirusega teisi ohtu panevad või ei oma vastava kategooria juhtimisõigust, saadetakse arestimajja.

„Võimalusel taotletakse neile karistusena arestipäevi ning raskete liiklusrikkumiste puhul on vägagi tõenäoline, et uljaste liiklusrikkujate sõiduvahendid kohtu otsusega konfiskeeritakse,“ lisas Saar.

Lõuna prefektuur on aresti taotlemisega juba ka algust teinud. Nii taotles politsei teisipäeval aresti 35-aastasele Laurile, kes juhtis 16. juunil Ülenurme vallas alkoholi tarvitanuna sõiduautot ning lisaks ületas ka lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 35 km/h. Pühapäeval toimetati juht otsejoones arestimajja, kus ta veetis kohut oodates kaks päeva. Mehele mõisteti karistuseks kokku 10 arestipäeva – nendest kaks oli ta kandnud ning ülejäänud kaheksa arvestati ümber ühiskondlikult kasuliku töö tundideks. Ka peatati mehe juhtimisõigus kolmeks kuuks. Lauril oli varasemast üks kehtiv karistus kiirusületamise eest.

Kohtus oli teisipäeval ka Maaris, kellel täitus karistuse vastuvõtmise päeval 34. eluaasta. Tema tabas politsei Tartus Riia tänaval kiirust ületamas mitte vähem kui 42 km/h. Mehel oli peatatud juhtimisõigus varasemalt samalaadse toime pandud rikkumise eest. Kokku on Maaris sel aastal kolmel korral kõrvaldatud juhtimiselt liigsuure sõidukiiruse pärast. Kohus määras talle karistuseks 12 arestipäeva.