Põllumajanduslikke väiketootjaid ühendavad katuseorganisatsioonid pöördusid omapoolsete soovitustega põllumajandusministri poole, sest nende hinnangul on praegune maaelu arengukava suurtootjate huvide suhtes kaldu.

Pea kolmekümnepunktilises pöördumises soovivad Eestimaa Talupidajate Keskliit, EVEA ja mitmed kodanikuühendused, et maaelu arengukava vahendeid kasutataks rohkem väiketootjate toetamiseks, sest kirja autorite sõnul on suurtootjatel juba praegu läbi otsetoetuste süsteemi suurem ligipääs põllumajandustoetustele, samuti arvavad pöördujad, et suurtootjatel on lihtsam pankadelt laenu võtta.

Oma parandusettepanekutes soovivad väiketootjate organisatsioonid, et vähendataks mitmete toetustega seotud nõuetes toetusetaotlejate käibe alampiiri ning samas piirataks osade toetuste puhul toetusetaotlejate käibe ülempiiri. Samuti soovitakse vähendada eelarveperioodi jooksul antava toetuse maksimaalmäärasid.

Lisaks soovitasid organisatsioonid vähendada põllumajandusministeeriumi väljapakutud finantsinstrumendi osakaalu arengukavas sel teel, et rahalised vahendid instrumendi käigus hoidmiseks tuleksid Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast.

Praeguse eelnõu kohaselt asendatakse liikuva tehnika toetamine laenu- ja garantiifondiga, tagastatavate toetustena mõeldud finantsistrumendi kogusuuruseks plaanitakse tuleval 2014-2020 eelarveperioodil 65 miljonit eurot.

Ühtlasi vähenevad võrreldes möödunud eelarveperioodiga seniste tagastamatute toetuste ärakaotamise tagajärjel näiteks investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks 191 miljonilt 160 miljonile eurole ning investeeringud mittepõllumajandusliku majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkondades 76 miljonilt 45 miljonile eurole.

Teisipäeval käisid peaminister Andrus Ansipiga kohtumas suuremaid tootjaid esindavad katuseorganisatsioonid, kelle sõnul maaelu arengukava eelnõus jällegi ei pöörata piisavalt tähelepanu põllumajanduslike suurettevõtete toetamisele.

Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014 – 2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) praeguste kavade kohaselt 84,8 miljardi euroga, millest Eesti saab 721 miljonit eurot. Koos Eesti poolse osalusega on uue maaelu arengukava plaanitavaks mahuks 936 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava lõplik eelnõu plaanitakse Euroopa Komisjonile ametlikult esitada käesoleva aasta oktoobris.

Mobiilsidefirma EMT vahetab ööl vastu laupäeva välja osad oma võrguseadmed ja seetõttu ei saa alates reede õhtust EMT teenuseid tellida ega muuta, laupäeval võib seadmete häälestuse käigus esineda probleeme teenuste käivitusel ja tellimisel ning EMT e-kanalite töös.

Reedel ei saa EMT teeninduskanalites teenuseid tellida ega muuta alates kella 20-st kuni laupäeva hommikul kella 8.30-ni, samal ajal ei toimi ka telefonilt juhitavad teenused, nagu näiteks suunamine, piirangud, numbrinäit ja koputus, teatas ettevõte.

Välisriigis olevatel klientidel, kes parajasti EMT võrgutööde ajal teise riiki sisenedes võrku vahetavad, võib olla vajalik telefon korraks välja ja uuesti sisse lülitada. Samuti võib see olla vajalik neil klientidel, kes ühest EMT võrgust teise, näiteks 4G võrgu levialast 3G võrgu levialasse liiguvad.

Seadmete vahetuse järel võib 29. juuni hommikul seadmete häälestuse käigus esineda probleeme teenuste käivitamisel ja tellimisel ning EMT e-kanalite töös.

Kui laupäeval peaks EMT teenuseid kasutades probleeme esinema, soovitab ettevõte mobiiltelefon või tahvelarvuti korraks välja ja uuesti sisse lülitada.

Kolmapäevast ei pea alla 12-aastased lapsed reisidokumentide taotlemisel andma sõrmejälgi, varem olid sõrmejälgede andmisest vabastatud alla kuueaastased lapsed.

Muudatuse põhjuseks on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus, millega ühtlustatakse lastelt sõrmejälgede hõivamise reeglid üle Euroopa. Alla 12-aastased ei pea enam sõrmejälgi andma juhul, kui taotletakse reisidokumenti ehk Eesti kodaniku passi, välismaalase passi, ajutist reisidokumenti või pagulase reisidokumenti.

„Lapsevanema jaoks tähendab muudatus seda, et nooremale kui 12-aastasele lapsele saab nüüd reisidokumendi taotleda posti või e-posti teel ning sõrmejälgede andmiseks ei pea kodakondsus- ja migratsioonibüroo teenindussaali tulema,“ selgitas politsei- ja piirivalveameti (PPA) isikutuvastamise ja dokumendibüroo peaekspert Helar Laasik.

Kolmanda riigi kodaniku elamisloa, elamisõiguse või elamisloakaardi taotluse esitamise tingimused ei muutu - sõrmejälgi ei pea andma alla kuueaastased lapsed.

Sõrmejälgede hõivamisega raskendatakse dokumentide võltsimist ja väärkasutamist. „Sõrmejäljed on igal inimesel unikaalsed, mistõttu võimaldab kujutiste kandmine passi luua dokumendi ja selle kasutaja vahel kindlama seose,“ ütles Laasik.

Tänavu maikuus võtsid majapidamised 65 miljoni euro väärtuses eluasemelaene, mis on 23 protsenti enam kui aasta tagasi, teatas Eesti Pank.

Ehkki koos kinnisvaraturu aktiivsuse tõusuga on kasvanud ka laenunõudlus, on laenuturu roll eluasemeostu või -ehituse finantseerimisel olnud väiksem kui eelmises kasvutsüklis ja laenamine on praegu konservatiivsem, kommenteeris Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna juhataja asetäitja Jana Kask keskpanga statistikat.

Samal ajal püsis ettevõtete laenamine mullusel tasemel, investeeringute tarbeks võetud pikaajaliste laenude maht oli mais mõnevõrra suurem kui aprillis, kuid lühiajalisi laene võeti pisut vähem kui aasta eest.

Laenuvõtja jaoks on intressikeskkond väga madalate baasintressimäärade tõttu jätkuvalt soodne, maikuus alanes eluasemelaenude keskmine intressimäär 2,4 protsendile. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär püsis mais aprillikuu tasemel ehk 3,2 protsendil.

Vähenenud on ka maksetähtaega ületanud laenude osakaal. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal langes mais 2,9 protsendini laenuportfellist. Pikaajalise võlgnevusega laene oli mai lõpus 30 miljoni euro võrra vähem kui aprillis.

Hoiused kasvasid maikuus aastaga viis protsenti, muutuseid võrreldes eelmise aasta trendidega ei ole. Viie kuu kokkuvõttes ettevõtete hoiused vähenesid. Majapidamiste hoiused suurenesid vähem kui mullu samal ajal, teatas keskpank.

Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht oli mai lõpus 8,7 miljardit eurot.