Väikepõllumehed: maaelu arengukava on liialt suunatud suurtootjatele

Põllumajanduslikke väiketootjaid ühendavad katuseorganisatsioonid pöördusid omapoolsete soovitustega põllumajandusministri poole, sest nende hinnangul on praegune maaelu arengukava suurtootjate huvide suhtes kaldu.

Pea kolmekümnepunktilises pöördumises soovivad Eestimaa Talupidajate Keskliit, EVEA ja mitmed kodanikuühendused, et maaelu arengukava vahendeid kasutataks rohkem väiketootjate toetamiseks, sest kirja autorite sõnul on suurtootjatel juba praegu läbi otsetoetuste süsteemi suurem ligipääs põllumajandustoetustele, samuti arvavad pöördujad, et suurtootjatel on lihtsam pankadelt laenu võtta.

Oma parandusettepanekutes soovivad väiketootjate organisatsioonid, et vähendataks mitmete toetustega seotud nõuetes toetusetaotlejate käibe alampiiri ning samas piirataks osade toetuste puhul toetusetaotlejate käibe ülempiiri. Samuti soovitakse vähendada eelarveperioodi jooksul antava toetuse maksimaalmäärasid.

Lisaks soovitasid organisatsioonid vähendada põllumajandusministeeriumi väljapakutud finantsinstrumendi osakaalu arengukavas sel teel, et rahalised vahendid instrumendi käigus hoidmiseks tuleksid Euroopa Investeerimisfondist ja Euroopa Investeerimispangast.

Praeguse eelnõu kohaselt asendatakse liikuva tehnika toetamine laenu- ja garantiifondiga, tagastatavate toetustena mõeldud finantsistrumendi kogusuuruseks plaanitakse tuleval 2014-2020 eelarveperioodil 65 miljonit eurot.

Ühtlasi vähenevad võrreldes möödunud eelarveperioodiga seniste tagastamatute toetuste ärakaotamise tagajärjel näiteks investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks 191 miljonilt 160 miljonile eurole ning investeeringud mittepõllumajandusliku majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkondades 76 miljonilt 45 miljonile eurole.

Teisipäeval käisid peaminister Andrus Ansipiga kohtumas suuremaid tootjaid esindavad katuseorganisatsioonid, kelle sõnul maaelu arengukava eelnõus jällegi ei pöörata piisavalt tähelepanu põllumajanduslike suurettevõtete toetamisele.

Maaelu arengu poliitikat rahastatakse programmperioodil 2014 – 2020 Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) praeguste kavade kohaselt 84,8 miljardi euroga, millest Eesti saab 721 miljonit eurot. Koos Eesti poolse osalusega on uue maaelu arengukava plaanitavaks mahuks 936 miljonit eurot.

Eesti maaelu arengukava lõplik eelnõu plaanitakse Euroopa Komisjonile ametlikult esitada käesoleva aasta oktoobris.