EESTI UUDISED BNS

Seadus muudab korteriühistute tegevuse läbipaistvamaks

Riik plaanib korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõuga liita korteriomandi- ja korteriühistuseaduse üheks seaduseks, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud õigussuhted ning seeläbi muutub korteriühistute tegevus senisest läbipaistvamaks.

Valitsus kiitis neljapäeval heaks eelnõu, mille kohaselt hakkab kõigi korteriomandite majandamine toimuma korteriühistu vormis. Olemasolevatele korteriomanditele, mille majandamine toimub uue seaduse jõustumiseni korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise korteriühistu. Selle tulemusena kaovad segadused, mis on tekkinud seoses korteriomanike ühisuse ja selle valitsejaga. Samuti kolmandate isikutega, näiteks maja remontiva ehitusettevõtjaga, sest pole selge, kes on lepingu pool, kas valitseja või korteriomanikud.

Võrreldes kehtiva õigusega muutub korteriühistu tegevus korteriomaniku jaoks läbipaistvamaks. Jõustuva seaduse järgi on igal korteriomanikul õigus saada juhatuselt teavet korteriühistu tegevuse kohta ja tutvuda korteriühistu dokumentidega.

Lisaks täpsustatakse tegevusi korteriühistu maksejõuetuse puhul. Kui korteriühistu on muutunud püsivalt maksejõuetuks, siis üldjuhul seda ei likvideerita, vaid saneeritakse. See tähendab, et kohus kehtestab korteriühistule majanduskava, mis tagab korteriühistu jätkusuutliku tegevuse.

Majandamiskulude võlgnevuse puhul muutub olukord kõigi osapoolte jaoks selgemaks. Korteriühistu nõue korteriomaniku vastu tagatakse seadusjärgse pandiõigusega, mis võimaldab korteriühistul panna oma nõue maksma ka juhul, kui korteriomandile on seatud hüpoteek, mis ületab selle väärtust. Samas on korteriühistu pandiõiguse suurus selgelt piiratud, erinevalt praegu ostjale üle minevast eelmise omaniku võlast.

Seaduse põhiosa jõustub 1. jaanuaril 2018. aastal. Kaks aastat varem jõustuvad muudatused, mille alusel viiakse läbi olemasolevate korteriühistute ja korteriomandite sidumine.

Politsei surus ohtliku liiklushuligaani autoga teepervele

Politsei- ja PiirivalveametPõlvamaal eiras ööl vastu teisipäeva politseinike peatumismärguannet kaubikuga sõitnud liiklushuligaan, kelle edasise liiklemise vältimiseks surus politsei ta alarmsõidukiga teelt välja kraavipervele.

Kella 3.30 paiku teatas tähelepanelik liikleja Lõuna prefektuuri juhtimiskeskusele Põlvamaal Valgjärve vallas sõitu alustanud Volkswagenist, mille juht võib olla joobes. Veerand tunni möödudes märkasid Põlva patrullpolitseinikud kirjeldusele vastavat punast Volkswagen Multivani, mille roolis olnud mees eiras politsei antud peatumismärguannet ning jätkas sõitu ümberkaudsetel kõrvalteedel ning ka heinamaadel ja viljapõldudel.

Lõpuks keeras Volkswagen kõrvalteelt välja Tallinna-Tartu-Luhamaa trassile ning võttis suuna Tartule. Laial põhimaanteel õnnestus ühel patrullsõidukitest Volkswagenile ette sõita selliselt, et väikebuss sai eest ja tagant politseiautodega blokeeritud, küljelt takistasid edasisõitu juhuslikult möödunud veokid.

Politsei- ja Piirivalveamet"Veokite möödudes püüdis Volkswageni juht sõitu jätkata ning ees seisnud politseiautost vasakult mööduda. Takistamaks ohtliku juhi edasist liikumist tiheda liiklusega maanteel, surus olukorda hinnanud ning kiiresti tegutsenud politseiametnik ta alarmsõidukiga teelt välja kraavipervele. Inimesed sõidukite kokkupõrkes viga ei saanud," kirjeldas Lõuna prefektuuri pressiesindaja toimunut.

Et joobekahtlusega mees oli Volkswageni uksed sulgenud ning keeldus neid avamast, purustasid politseinikud bussi aknaklaasi. Roolis olnud 43-aastane Olavi oli alkoholi tarvitanud, mispärast viidi ta arestimajja kainenema ning kohut ootama. Juhtunu uurimiseks alustati väärteomenetlust.

Politsei on ka varasemalt Olavi tabanud sõidukiroolist ajal, mil mees oli alkoholijoobes. Toona mõisteti mehele kriminaalmenetluses rahaline karistus ning peatati juhtimisõigus kaheks kuuks.

Kolmapäeval toimunud kohtuistungil taotles politsei Olavile karistuseks 20-päevast aresti ning juhtimisõiguse peatamist pooleks aastaks. Põlva maakohus määras Olavile karistuseks 14 päeva aresti ja lisakaristusena võeti mehelt sõiduki juhtimise õigus viieks kuuks.

Politsei julgustab kõiki liiklejaid joobekahtlusega juhti märganuna sellest korrakaitsjaid hädaabinumbril 110 teavitama, sest tähelepanelikkus ning kiire sekkumine võib päästa inimelu. Kergemaid liiklusrikkumisi märganuna, mis ei nõua politsei kiiret sekkumist, saab teada anda liiklusliini 14900 numbril.

Peretoetuste suurenemine puudutab 22 000 last

Pilt on illustratiivneJuuli algusest suurenenud peretoetused puudutavad sotsiaalministeeriumi andmetel ligi 22 000 last.

1.juulist kasvasid toetused kolme või enama lapsega 76,72 euroni lapse kohta ning alates 2015. aastast kasvab toetus 95,9 euroni. Samuti makstakse juulis välja esimesed vajaduspõhised lastetoetused.

„Kõik suured pered, kus kasvab kolm või enam last, saavad juulikuust alates suuremat toetust,“ ütles sotsiaalminister Taavi Rõivas. „Toetuste hulka lisandub vajaduspõhine peretoetus, mis on mõeldud enim abi vajavatele lastega peredele. Esimesed taotlused esitati juunis ning neile peredele makstakse toetus juba juulikuus ka välja,“ lisas minister.

Alates 1. juulist tõusis ka kolmikute ja suurema arvu mitmike sünni ühekordne toetus praeguselt 320 eurolt 1000 eurole lapse kohta. Seega kolmikute sünnitoetus hakkab olema 3000 eurot, nelikutel 4000 eurot ja nii edasi.

1. juulist hakkas kehtima vajaduspõhine peretoetus, mille eesmärk on toetada neid, kes kõige enam abi vajavad ehk madalama sissetulekuga peresid. Vajaduspõhist peretoetust võivad taotleda lastega pered, kelle sissetulek jääb allapoole suhtelise vaesuse piiri.

Toetust taotlenud ühe lapsega pered saavad alates juulist 28,77 eurot varasema 19,18 euro asemel lapse kohta. Kahe lapsega pere varasem 38,36 eurone toetus on alates juulist 57,54 eurot. Vajaduspõhist peretoetust saab taotleda korraga kolmeks kuuks. Toetuse saamiseks tuleb esitada avaldus kohalikule omavalitsusele.

Kelm üritas suveniirrahaga maasikaid osta

Tundmatu kelm üritas juuni lõpus Tartus suveniirrahaga maasikaid osta, kuid tähelepanelik müüja ei lasknud pettust läbi.

Kuritöö toimus 30. juunil Soola tänaval asuvas turul, kus seni tabamata mees tahtis osta kaks kasti maasikaid. Ostu eest tasumisel esitas ta 100-eurose suveniirraha, kuid kui maasikakaupmees hakkas rahatähte põhjalikumalt uurima, pistis mees jooksu, jättes maha ka maasikad, ütles Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Samalaadne kuritegu toimus ka neli päeva varem Võrus, kus tundmatu isik maksis turul maasikate eest 200-eurose rahatähega. Müüja võttis raha vastu, kuid kui ta samal päeval läks selle ehtsust pangakontorisse kontrollima, selgus, et tegemist oli valerahaga.

Politsei alustas mõlema juhtumi uurimiseks kriminaalmenetlust.

Politsei soovitab kaupmeestel enne ostutehingu lõpetamist suuremad sularaha kupüürid üle kontrollida. Suveniirraha puhul on sellele kantud kirje, et tegu on suveniirrahaga.

Võru sai Lõuna-Aafrikast koostööpakkumise

Võru  FOTO: Võrumaa TeatajaVõru linnavalitsust väisasid 2. juulil külalised Lõuna-Aafrika vabariigist, et vaagida võimalikku koostööd kahe kauge maa vahel.

LAVi ärimees Frans van der Merwe märkis kohtumisel linnapea Jüri Kaveriga, et atraktiivsete projektide puhul võiksid lõuna-aafriklased olla huvitatud investeerima Võrru, looma kaubandussidemeid, tegema koostööd sotsiaalvallas, kolmanda sektori tasemel.

Van der Merwe kiitis eestlaste avatust uutele väljakutsetele ning avaldas lootust, et Eesti ja LAVi suhted muutuvad ajapikku tihedamaks.

Kuigi Eestit ja LAVi lahutavad 15 000 kilomeetrit, näeb ärimees koostöövõimalusi turismi alal. Eestis on tema sõnul palju eksootilist, millega lõuna-aafriklased kokku ei puutu. Näiteks talvine paks lumevaip, suvised valged ööd, uskumatult palju magevett, mida Aafrika mandri lõunatipus on vähe või sootuks mitte.

Samuti võib kõne alla tulla koostöö põllumajanduses ja puidutööstuses. Kõige tähtsam küsimus nii eestlaste kui ka lõuna-aafriklaste jaoks on van der Merwe hinnangul usaldus ehk kuidas saavutada vastastikkune usaldus, millele rajada tulemuslik koostöö.

Linnapea Jüri Kaveri sõnul on välisinvestorid Võru vastu viimasel ajal elavat huvi tundnud. „Me hoiame ukse kõigile lahti ja kindlasti oleme valmis koostöövõimalusteks ka lõunapoolkeral asuvate inimestega,“ lausus linnapea.

Taas üks vanur loovutas libapolitseinikule suure rahasumma

Kuigi politsei on inimesi korduvalt hoiatanud niinimetatud libapolitseinikest kelmide eest, andis järjekordne kergeuslik eakas kannatanu teisipäeval tüssajale suure rahasumma.

Teisipäeval kella 15 ajal helistati Narvas Rahu tänaval elava 80-aastasele naise lauatelefonile ja teatati, et tema poeg tegi avarii, kus sai laps kannatada ning lape raviks on vaja raha. Naine maksiski tema juurde tulnud noormehele 2000 eurot, kuigi tegelikult mingit liiklusõnnetust ei toimunud ja naise juurde tulnud mees oli kelm.

Politsei käivitas juhtunu uurimiseks kriminaalmenetluse kelmust käsitleva paragrahvi alusel.

Politsei soovitab sellisest petuskeemi kasutamisest viivitamatult politseile teada anda ning mitte mingil juhul raha maksta, samuti tuleks hoiatada eakaid vene keelt kõnelevaid inimesi, kes on petturite peamine sihtgrupp.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD