Enim noori tohtreid läheb tänavu perearstiks

Eelmisel nädalal Tartus residentuuri sisseastumiseksameid teinud 175-st kuuenda kursuse arstitundengist suurem osa tahab saada perearstiks, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Noored tohtrid on kõige rohkem huvitatud peremeditsiinist, üldkirurgiast, günekoloogiast ja radioloogiast. Tartu ülikooli arstiteaduskonna residentuuriprodekaan Margus Lember tõdes, et varasemate aastatega võrreldes olulisi erinevusi ei ole – need on traditsiooniliselt populaarsed valikud.

Peremeditsiini vastu tuntakse Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul üha rohkem huvi. „Tudengid hakkavad endale teadvustama, et perearstil on rohkem iseseisvust ja otsustusõigust oma tööd ise määrata, kui näiteks suures haiglas eriarstina töötades,” põhjendas ta Eesti Päevalehele.

Perearsti residentide puhul peab Talvik oluliseks arstlikku soovi näha patsiendist laiemat pilti ühele elundkonnale keskendumise asemel, aga ka ettevõtlikkust ja tahtmist oma töökeskkonda arendada, sest perearstipraksist tuleb ise majandada.

Ehkki peremeditsiini eriala märkis oma esimeseks valikuks suurim arv residentuuri minejaid, võiks Talviku sõnul olla perearstiks õppijaid ikkagi poole rohkem. „Paljuski kujunevad tudengite erialalised eelistused välja juba õpingute algul – põhiline perearsti praktika on aga alles kuuendal aastal ja see jääb natuke hiljaks. See võiks olla ka palju pikem, arvestades laiemalt patsienti vaatava oskuse vajalikkust kõikidel erialadel,” nentis ta.

Perearstide puudus on Talviku sõnul tõsine, ent veel peidus olev probleem. „Arvuliselt võib ju praksis olla arstiga kaetud, aga kui arst töötab poole kohaga, asendab naabervalla arsti või veel enam, töötab Soomes, et oma siinset praksist ära majandada – kas siis neil patsientidel on perearst olemas või puudu?” küsis ta retooriliselt.

Hoolimata sellest, et nii peremeditsiini kui ka günekoloogia erialale pürgib suur arv tudengeid, on konkurss seal siiski küllaltki väike – vastavalt 1,09 ja 1,7 inimest kohale. Veelgi lihtsam on sisse saada laborimeditsiini või psühhiaatria erialale, kus on pürgijaid vähem kui kohti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo hinnangul pole asi niivõrd huvi kahanemises, vaid riiklikke kohti on lihtsalt juurde tulnud. „Praktiliselt kõik noored psühhiaatrid lähevad Soome ära ja seetõttu suurendati psühhiaatria residentide kohtade arvu, kahjuks ei ole need aga tänavu täis tulnud. Teisalt tähendaks kõikide kohtade täitumine, et ligi 10 protsenti ühe aasta tudengitest õpiks psühhiaatriat ja see pole kuidagi reaalne,” selgitas ta.