Terviseameti juures tegutsenud konkursikomisjon allkirjastas esmaspäeval viimased kiirabi järelkonkursi dokumendid ja tegi ettepaneku valida Põlvamaa teenuseosutajaks OÜ Tõrva Tervisekeskus, Tallinna teises teeninduspiirkonnas Tallinna Kiirabi ja Ida-Virumaa osale AS-i Karell Kiirabi.

Järelkonkursile Põlvamaale laekus neli taotlust, Ida-Virumaa osale, mille moodustab terve maakond, välja arvatud Narva ja Narva-Jõesuu, kolm taotlust ja Tallinna teisele teeninduspiirkonnale üks taotlus, teatas terviseamet BNS-ile. Sellega on valitud teenuseosutajad järgmiseks viieaastaseks lepinguperioodiks kõikjale Eestis. 

„Järelkonkurss oli kahtlemata tasavägisem," andis järelkonkursile hinnangu terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe. Kaljumäe sõnul võib kahe konkursiga rahule jääda, sest nendega loodi tugev ja jätkusuutlik organisatsiooniline baas kiirabis, mis on oluliseks eelduseks nii kiirabi- kui kogu tervishoiusüsteemi edasiseks arenguks.  

„Kuigi kahes teeninduspiirkonnas on veel pooleli kohtuvaidlused, ei tohiks see asjaolu kuidagi mõjutada teenuse kättesaadavust nendes piirkondades,” kinnitas Kaljumäe. Terviseamet kasutab vajadusel seadusega antud õigust määrata sellises olukorras nendele piirkondadele ajutised asendajad.

Kiirabi avalik konkurss ja teeninduspiirkondade ümbervaatamine algas eelmise aasta lõpus eesmärgiga parandada ja ühtlustada kiirabi kättesaadavust ning brigaadide võimekust ja töökoormust.

Järgmise kahe aasta jooksul lisanduvab üle Eesti kokku 12 uut kiirabibrigaadi ja viis uut kiirabibaasi. Kõikide muutuste tulemusena peaks kiirabi keskmine ooteaeg Eestis ühtlustuma ja kokkuvõttes lühenema 10-12 protsendi võrra. Samuti peaks paranema kiirabiteenuse kvaliteet, koostöövõimekus pääste ja politseiga ning kiirabi üldine kriisivalmidus. 

Suureneb ka kiirabiettevõtete juhtimispädevus ning ühtlasi vastutus. Järgmisel lepinguperioodil vaadatakse ka üle kiirabitöötajate töötasustamise põhimõtted.   

Tuleva aasta esimesest jaanuarist osutab Tallinna esimeses ja teises piirkonnas kiirabiteenust Tallinna Kiirabi 22 brigaadiga, Mulgi-Järva ja Tartu-Vooremaa piirkonnas SA Tartu Kiirabi 20 brigaadiga, Harju-Viru piirkonnas ja osas Virumaast AS Karell Kiirabi 17 brigaadiga, Lääne-Harju piirkonnas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla 12 brigaadiga, Pärnu piirkonnas SA Pärnu Haigla üheksa brigaadiga, Virumaal Narvas ja Narva-Jõesuus SA Narva Haigla nelja brigaadiga, Saare piirkonnas SA Kuressaare Haigla kolme brigaadiga, Valgamaal AS Valga Haigla kolme brigaadiga, Võrumaal AS Lõuna-Eesti Haigla kolme brigaadiga ja Põlvamaal OÜ Tõrva Tervisekeskus samuti kolme brigaadiga.

Maksu- ja tolliamet (MTA) hoiab ka sel aastal silma peal suveürituste korraldajatel, kontrollides kuni suve lõpuni selliste ettevõtete käibe deklareerimise õigsust ning tööjõuna kasutatavate inimeste kajastamist tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsioonil.

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja asetäitja Ramses Alliksoo sõnul näitavad kontrollide tulemused, et just lühiajalise iseloomuga suveürituste korraldamise puhul varjavad ettevõtted julgemalt oma käivet ja hoiavad kõrvale tööjõumaksude tasumise kohustusest, teatas MTA BNS-ile.

"Suveüritusi korraldavate ettevõtete jaoks vähendab vahele jäämise riski lisaks tegevuse lühiajalisele iseloomule ürituste korraldamisega kaasnev suur sularahakäibe osakaal. See võimaldab ettevõtetel lihtsamini varjata oma käivet ning maksta töötajatele ümbrikupalka," selgitas Alliksoo.

"Sageli nimetab ettevõtja oma tööjõudu vabatahtlikeks, kelle osas tal puudub kohustus maksta töötasu või normeerida töötunde. Aga kui inimene tunnistab, et ta saab üritusel töötamise eest siiski tasu – kas siis rahas või mingi toote või teenuse näol – on tegemist töö eest saadud hüvega, mis tuleb ettevõtjal deklareerida," rääkis Alliksoo. "Loomulikult tuleb siin lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ja näiteks vabatahtlikele pakutud lõunasöögi puhul me tõepoolest tulumaksu tasumist ei eelda," lisas Alliksoo. 

Kui töötaja teeb tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, siis tuleb selle eest maksta töötajale töötasu. Töötasu deklareerimise kohustus on tööandjatel ka siis, kui tegemist on ühekordsete ja ajutiste tegevuskohtadega. Maksuhalduril on õigus kontrollimisel muuhulgas võtta seletusi inimestelt, kes viibivad ürituse toimumiskohas või pakuvad üritusel erinevaid teenuseid, nagu toitlustamisteenust, meenete müüki või turvateenust.

Justiitsministeerium saatis kooskõlastusele eelnõu, mis karmistab laste seksuaalse väärkohtlemise karistamist, lisaks kriminaliseeritakse juurdepääs lapspornole.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul on kooskõlastamisele saadetud eelnõu järgmine samm võitluses laste seksuaalse ärakasutamisega. „Sõnum on lihtne – laste ärakasutamine seksuaalsel viisil on koheselt karmilt karistatav," ütles Pevkur.

Justiitsministeerium pressiesindaja teatas BNS-ile, et eelnõu karmistab laste vastu suunatud seksuaalkuritegude eest mõistetavaid karistusmäärasid. Näiteks karistatakse eelnõu kohaselt vanema, kasuvanema või vanavanema poolt lapse või lapselapse seksuaalset ärakasutamist senise maksimaalse viieaastase vangistuse asemel kuni kaheksa-aastase vangistusega.

"Täiesti uue kuriteokoosseisuna soovime lisada karistusseadustikku aga lapspornole teadvalt juurdepääsu taotlemise, millega muuhulgas kriminaliseeritakse näiteks ka lastepornot sisaldavatele lehekülgedele sisenemine ja seal piltide ning filmide vaatamine, tõmbamata materjale enda arvutisse. Inimest saab nimetatud teo eest karistada siis, kui ta teab, et sellel netilehel saab näha lapsporno materjale ning ta sellegipoolest siseneb sellisele lehele,“ lausus justiitsminister.

Samuti täpsustatakse eelnõuga perekondliku sõltuvuse kui raskendava asjaolu mõistet, sätestades sõnaselgelt, et perekondlik sõltuvus võib tähendada ka lihtsalt koos elamist ilma majanduslikku toetust või ülalpidamist pakkumata. „Näiteks olukorras, kus lapsevanemad on lahutatud ja lapse ema elab koos uue elukaaslasega, kes kuritarvitab last seksuaalselt. Eelnõu lubab sellises olukorras ohvriga ühise elamispinna jagamise lugeda raskendavaks asjaoluks ning mõista sellest tulenevalt rangem karistus,“ tõi justiitsminister näite.

Peamiste muudatuste osas märkis justiitsminister veel soovi laiendada ka lastega töötavate inimeste ringi, kelle puhul peab enne tööle võtmist veenduma, et teda ei ole karistatud seksuaalkuritegude eest. „Edaspidi tuleb muuhulgas kontrollida ka lastega vahetult kokku puutuvate vabatahtlike ning lastega töötavate praktikantide karistusandmeid,“ märkis Pevkur.

Eelnõuga viiakse Eesti seadused kooskõlla Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust.

Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse kokku 11 seadust.

Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Andrus Sääliku sõnul on käibemaksumäära langetamine toidukauba hinna alandamiseks vähetõhus, kirjutab Postimees.

"Toiduainete hinnalangus jääb väiksemaks kui võimalik oleks, sest osa sellest võtavad endale tootjad, töötlejad, kaupmehed ja vahendajad," kommenteeris Säälik.

"Tarbijate võit võimalikust hinnalangusest oleks väiksem kui nende kaotus riigi vähenevatest maksutuludest ja seega ka riigi poolt osutatavatest teenustest. Majandusteoreetiliselt on parim eranditeta lihtne maksusüsteem, sest see ei moonuta hinnasignaale ja turumajanduses väljakujunevat tarbijate ja tootjate käitumist," kommenteeris Säälik.

Ministeeriumi hinnangul kasvab toidu käibemaksu soodustusega ka maksupettuste hulk, maksu kogumine läheb samuti kallimaks.

Kui toidukauba maksumäär oleks 20 asemel 10, siis kahaneksid riigikassa tulud 2014. aastal umbes 140 miljoni euro võrra. Sama suur oleks rahandusministeeriumi hinnangul riigikassa kaotus, kui käibemaksumäär kõikidele kaupadele viia kriisieelsele tasemele. 18-protsendise üldise maksumäära korral koguks riik 2014. aastal oodatust 160 miljonit eurot vähem.

Kauplusteketi OG Elektra omanik Oleg Gross ütles lehele 20-protsendilist toiduainete käibemaksu kommenteerides, et selline määr aitab küll riigieelarvet täita, ent pole õiglane.

Gross sõnas, et esmatarbekaupadel – leival, saial, munadel – peaks küll olema madalam käibemaks, näiteks 14 protsenti. Ta viitas, et just vaesematele inimestele mõjub kõrgem käibemaks väga rängalt ning vaestele oleks suur abi, kui käibemaks alaneks.

Eestis tuleb peaaegu kõikide kaupade eest tasuda käibemaksu 20 protsenti.

Majandusanalüütik Maris Lauri ütles Eesti Päevalehele, et senisest madalam käibemaks hoopis tõstaks toidu hinda. "Kui alandada toidukaupada maksumäära, siis ei pruugi see anda vaestele peredele seda summat, mis tagaks neile parema toidulaua," märkis analüütik.

Lauri lisas, et suuremate tuludega inimestele annaks see aga täiendavalt vaba raha, mille nad tõenäoliselt kulutaksid eelkõige tööstuskaupade ja teenuste ostmiseks. "Nõudluse kasv aga suurendaks nende kaupade hindu ja tulemuseks oleks suurem inflatsioon. Üldine hinnatõus aga tõstaks ka toidukaupade hindu," rääkis ta.

Endise rahandusministri Aivar Sõerdi hinnangul annaks toidu madalam käibemaks eelise põhiliselt toiduainete hulgi- ja jaekaubandusettevõtetele. "Soodustus parandab valdkonna ettevõtete konkurentsivõimet ja kasumeid, aga ei pruugi jõuda lõpptarbijani," ütles ta Päevalehele.