2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal elab Eestis 180 rahvuse esindajaid, kusjuures võrreldes eelmise,2000. aasta loendusega on kasvanud eelkõige Lääne-Euroopa päritolu rahvusrühmade esindajate arvukus, samuti on Eestis 38 rahvust, kelle esindajaid varasemalt Eestis elanud ei ole.

Statistikaameti andmetel ei ole suurimate vähemusrahvuste koosseis võrreldes 2000. aasta loendusega muutunud - endiselt on suurimaks vähemusrahvuseks venelased 25,2 protsendiga kogurahvastikust ja neile järgnevad ukrainlased 1,8, valgevenelased ühe ning soomlased 0,6 protsendiga. Küll aga on kahe loenduse vahelise ajaga vähenenud kõigi suuremate rahvusrühmade esindajate arvukus Eestis.

Kümme viimast aastat, mil Eesti on olnud Euroopa Liidu liige, on uue tendentsina kaasa toonud Lääne-Euroopa, aga ka Ameerika Ühendriikide, India ja Lähis-Ida päritolu rahvusrühmade esindajate arvu kasvu, mis näitab, et lisaks riigi rahvuskoosseisu mitmekesistumisele on Eesti muutumas atraktiivseks elamispaigaks meist erineva ning pigem lääneliku ajalooliskultuurilise taustaga inimeste jaoks. Viimase loenduse andmeid praegustega kõrvutades on näha, et enim kasvas inglaste, Ameerika Ühendriikide ameeriklaste, itaallaste, hispaanlaste, prantslaste, rootslaste ja hollandlaste arvukus Eestis. Ent hoolimata arvukuse suurenemisest jääb nende rahvuste osatähtsus riigi üldist rahvuskoosseisu arvestades pigem tagasihoidlikuks ehk alla ühe protsendi kogurahvastikust.

Pärast 2000. aasta rahvaloendust on 11 aastaga Eesti elanikkond rikastunud 38 uue rahvuse võrra. Uutest rahvusrühmadest suurima esindajate arvuga on portugallased 32 isikuga), afrikanderid 18, afroameeriklased 14, tailased 11 ja flaamid 10 inimesega. Ka Eestisse elama asumise põhjused erinevad tänapäeva sisserännanutel siia nõukogude ajal ja varem asunud rahvuste omadest. Eestisse tullakse kõrgkoolidesse õppima, rahvusvaheliste firmade juhid on tihti pärit muudest riikidest, ka on populaarsust kogunud Eestis sportlaskarjääri tegemine.

Rahvaloenduse andmed näitavad, et alates 1990-ndatest on Eestisse sisse rännatud peamiselt Venemaalt, Soomest ja Ukrainast. Välisrände andmed väikeste rahvuste kohta näitavad aga, et 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel saabus väiksearvulistest rahvustest inimesi Eestisse küllaltki tagasihoidlikult, mõnikümmend inimest aastas, kuid sisseränne hoogustus märkimisväärselt 2005. aastast ja 2010. aastal saabus Eestisse elama 143 ning 2011. aastal lausa 215 väikeste rahvusrühmade esindajat. Praegu on rohkem kui pooled Eestis elavatest väikeste rahvusrühmade esindajatest siia saabunud 1991. aastal või hiljem.

Alla 100 esindajaga rahvusrühmade seas on viis peamist rahvusrühma, kes on Eestisse tulnud alates 1991. aastast järgmised: hindud, taanlased, türklased, beduiinid ja norralased. Populaarseimad saabumise riigid - Venemaa, India, Norra, Taani ja Türgi - sobituvad kokku uusimmigrantide rahvus- ning kodakondsusjaotusega. Et tegemist on siiski väikerahvustega ning vaadeldav ajaperiood on küllaltki pikk, alates 1991. aastast, ei viita tulemused loomulikult sellele, et araabiamaade või aasia kultuur Eestis valitsevaks saamas oleks, kuid trend näitab sisserände olemasolu nendest riikidest.

"Niisiis võib öelda, et lisaks suurtele vähemusrahvusrühmadele, kelle koosseis ei ole viimse poole sajandi jooksul kuigivõrd muutunud, iseloomustab Eestit ka mitmekülgne väikeste rahvusrühmade esindajate kogukond. Eesti on võrreldes eelmise loendusega rikkam 38 uue rahvuse võrra ja inimeste vaba liikumine, kosmopoliitne elustiil ja Eesti tasapisi elavnev majanduselu toob riiki igal aastal elama ka väikese osa kaugematest riikidest pärit inimesi," märkis statistikaamet.

Tänavu esimesel poolaastal on Eesti Loomakaitse Seltsile (ELS) laekunud mullusest sadu teateid rohkem hätta sattunud loomadest.

ELS nõustas ja lahendas kuue kuuga 2290 infonumbrile ja e-posti aadressile saabunud juhtumit, mis teeb keskmiselt 13 juhtumit päevas. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil poolaasta teadete arv oli 1881, kasvas teadete arv 409 võrra ehk 22 protsenti.

ELS-i juhatise liikme Tania Selarti sõnul loodab ta, et teadete arvu tõus näitab eelkõige loomakaitsealase teadlikkuse kasvu ning ilmselt on ka ELS kui organisatsioon inimestele rohkem kõrvu jäänud. “Lisaks on teadete arv suurenenud tänu sotsiaalmeediale: näiteks postitatakse hädajuhtumi kirjeldus ELS-i Facebooki seinale või saadetakse privaatsõnum,” selgitas Selart.

Aasta esimese kuue kuu jooksul tegi ELS 61 pöördumist erinevatele ametkondadele - politseile, veterinaar- ja toiduametile, keskkonnainspektsioonile või kohalikule omavalitsusele. “Pöördumised tehakse ainult juhul, kui me ei saa ise hädajuhtumit kontrollida, kui meil pole õnnestunud saavutada omanikega kokkulepet puuduste kõrvaldamiseks või kui hädajuhtumil on väär- või kuriteotunnused, mis eeldavad menetluse algatamist. ELS-il endal puudub seadusest tulenev menetlusõigus,” selgitas Selart.

"Kiirendamaks loomade väärkohtlemisjuhtumite lahendamist, parandamaks loomade pidamistingimusi ja vähendamaks ametnike koormust kaasame üle Eesti kümneid vabatahtlikke ja liikmeid," lisas Selart.

Laekunud abipalvete nõustamise ja lahendamise tulemusena sai ELS-i poolt aasta esimesel poolel otsest rahalist abi enam kui 600 looma 22 000 euro ulatuses. Seltsi võimekus abistada väärkoheldud või muul moel abivajavaid loomi sõltub otseselt annetustest. Tänu heade inimeste annetustele kaetakse abivajajatega seotud veterinaarsed protseduurid, ravi ja raskemad operatsioonid, ülevaatused, toidu- ja hügieenitarvete abi ning transport.

Enamasti pöördutakse ELS-i poole üldiste loomakaitsealaste küsimustega või väärkoheldud loomadega seoses. 2013. aasta esimese kuue kuu jooksul sai selts teateid abivajavatest koertest, kassidest, rebastest, küülikutest, lehmadest, hobustest, lammastest, veistest, rottidest, karust, rästikutest, konikutest, kitsedest, kilpkonnadest, hüljestest, deegust, elevandist, pesukarust, kährikust, hamstrist, tuhkrust, kaladest, liblikatest ja erinevatest lindudest, nende hulgas olid kajakad, varesed, pääsukesed, papagoid, merikotkas, öökull, toonekurg ja teised.

Võrumaal Sõmerpalu vallas saeveskit pidava AS-i Toftan möödunud aasta puhaskasum jäi eelneva aasta tasemele - kuuele miljonile eurole ja müügitulu kasvas 41 miljonile eurole.

Ettevõtte puhaskasum vähenes tunamullusega võrreldes kaks protsenti ja müügitulu kasvas seitse protsenti, selgub Toftani majandusaasta aruandest.

Möödunud aasta lõpu seisuga oli ettevõttel jaotamata kasumit 36 miljonit eurot ja nõudeid seotud osapoolte vastu 22 miljonit eurot.

Toftani müügitulust moodustas 52 protsenti eksport ja 48 protsenti müük Eestisse. Uusi eksportturge mullu ei lisandunud, Jaapan oli jätkuvalt suurim ekspordi sihtriik. Ekspordikäibes oli veel suur osa Belgial, Soomel, Lätil ja Hispaanial.

Ettevõtte keskmine töötajate arv oli 125 töötajat, mis võrreldes 2011. aastaga tõusis kahe töötaja võrra; tööjõukulud olid 3,1 miljonit eurot, kasvades aastaga seitse protsenti.

Toftani ainuomanik on Rootsi ettevõte Karl Hedin Sagverk AB.

Tartus jäi möödunud nädalal kadunuks 13-aastane neiu, kes läks aga pärast politsei poolt otsimisteate avaldamist ise koju tagasi.

13-aastane Helen jäi kadunuks 12. juulil. Politsei pöördus teisipäeval avalikkuse poole palvega aidata neiu leidmisel, mille järel läks tüdruk ise koju tagasi. "Temaga on kõik korras," lisas Lõuna prefektuuri pressiesindaja.