Kui möödunud aastal karistas politsei väärteo korras rohkem kui 6000 alkoholijoobes alaealist, siis noorele alkoholi müümise eest sai karistada mõni üksik pood, kirjutab Eesti Päevaleht.
Kokku karistas politsei mullu veidi alla 300 korral alkoholi müüjat või ostjat, kusjuures neist kõigest kolmel korral karistas politsei juriidilist isikut ehk asutust, mis alkoholi müüs. Nii seisab justiitsministeeriumi vastvalminud analüüsis, mis võtab kokku alkoholiseaduse rikkumised alaealistele alkoholi müümisel.
Põhjuseks, miks juriidilisi isikuid harva karistatakse, on justiitsministeeriumi avalike suhete talituse juhataja Priit Talve selgitusel see, et eri uuringute andmeil saavad alaealised peamiselt alkoholi täisealiste tuttavate või juhuslike inimeste abiga. Seega pole üllatav, kui neid on ka rohkem karistatud. Ühtlasi sõnas ta, et karistada saab siiski neid, kelle kohta on politseil nõutavad tõendid.
Tõendite olulisust rõhutas ka siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonna juhataja Priit Heinsoo. „Kui alaealine on alkoholi juba kätte saanud, on selle müügi fakti objektiivsete tõenditega äärmiselt keeruline – et mitte öelda võimatu – tõendada,” ütles ta Eesti Päevalehele.
Nii jäävadki paljud sellised situatsioonid, kus alaealine on alkoholi ise poest ostnud, tõendamata. Just seetõttu tahab siseministeerium, et politsei kontrollostudel oleks võimalik kasutada alaealiste endi abi. Seni pole see lubatud, kuna alaealine paneb alkoholi ostes toime süüteo ning kontrollostul osalemist saaks käsitleda kuriteo matkimisena. See pole aga alaealise puhul lubatud, kirjutab Eesti Päevaleht.
Tervise arengu instituudi (TAI) tervise edendamise osakonna vanemspetsialist Mariliis Tael sõnas, et alkoholi kättesaadavus, seda ka näiteks poodidest, on suur probleem ning alaealiste kasutamine kontrollostudel võiks aidata seda leevendada. „Meie kaks läbiviidud testostu näitasid, et alkoholi saab üsna kergelt kätte,” nentis ta. „On poode, kus alkoholi ostmisel isegi ei vaadata ostjale otsa! Neid pole küll palju, aga siiski.”