Nahavähist ja rinnavähist on palju räägitud, teadlikkus nendest haigustest on Eestis üsna hea ning nii melanoomi kui rinnavähi kontrollides käiakse regulaarselt ja üha sagedamini: nii iseseisvalt kui ka sõeluuringute raames. Ometigi on üks levinumaid vähitüüpe hoopiski jämesoolevähk, mille osas kontrollimine on paljudele paraku tabuteema.  

Statistika näitab, et jämesoolevähk on üks levinumaid vähitüüpe nii Eesti meeste kui ka naiste seas: sajast inimesest saab elu jooksul jämesoolevähi diagnoosi lausa neli inimest. Kuigi esinemissageduselt on soolevähk kolmandal kohal, siis vähisurmadest lausa teisel kohal. Aasta-aastalt esineb soolevähki üha enam, murettekitav on haigusjuhtumite sagenemine just nooremas vanusegrupis. Ometigi pole jämesoolevähi esmaseks diagnoosimiseks kasutatav peitveri roojas analüüsi ehk rahvakeeli roojaproovi andmine pooltki nii populaarne, võrreldes näiteks nahavähi kontrollis käimise või mammograafi kontrolliga.