EESTI UUDISED BNS

Ansip sõitis jalgrattaga Tallinnast Tartusse välja uue rekordi

Andrus Ansip  FOTO: InternetPeaminister Andrus Ansip purustas reedel oma senise rattarekordi, sest tema retk Tallinnast Tartusse kestis kõigest 5 tundi ja 15 minutit, kirjutab Delfi.

200-kilomeetrise vahemaa läbimiseks kulus peaministril ja tema kaaskonnal 5 tundi ja 15 minutit, teatas valitsuse pressiesindaja Liina Kersna. Valitsusjuhi keskmine kiirus oli 38 km/h.

Peaminister Andrus Ansip alustas reede keskpäeval traditsiooniks saanud jalgrattaretke Tallinnast Stenbocki maja juurest Tartusse. Peaministri sõnul oli tänavune rattasõidu distants veidi pikem kui eelnevatel, seekord sõideti veidi üle 200 kilomeetri.

Möödunud aastal jõudis peaminister Tallinnast Tartusse 5 tunni ja 28 minutiga, aga tookord oli vahemaa veidi väiksem.

Eestis on tänavu avastatud 97 võltsitud europangatähte

Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmeil on Eestis tänavu esimese poolaastaga leitud 97 võltsitud europangatähte.

Eestis esimesel poolaastal ringlusest kõrvaldatud võltsitud europangatähtedest oli enim 50-euroseid ja 100-euroseid, mida avastati ja kõrvaldati vastavalt 32 ja 27 tükki. 20-euroseid pangatähti kõrvaldati ringlusest 20.

Võltsitud euromünte avastati esimesel poolaastal Eestis kokku 89, nendest 75 olid kaheeurosed ja 14 üheeurosed mündid.

Möödunud aastaga registreeriti võltsitud rahatähti Eestis kokku 202.

2013. aasta esimesel poolel kõrvaldati Euroopa Keskpanga teatel ringlusest kokku 317 000 võltsitud europangatähte. Kõrvaldatud võltsingute koguarv on 26,3 protsenti suurem kui samal perioodil 2012. aastal ja 13,2 protsenti suurem kui 2013. aasta jaanuarile eelnenud kuuel kuul.

Kõige enam võltsitakse endiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti. Viimasel kuuel kuul on võltsitud 20-euroste pangatähtede osatähtsus vähenenud ja võltsitud 50-euroste pangatähtede osatähtsus mõnevõrra suurenenud. Kaks kõige enam võltsitud nimiväärtust kokku moodustasid 2013. aasta esimesel poolel 82,1 protsenti kõigist võltsingutest.

Kolmandaks enim võltsitud nimiväärtuseks oli 100-eurone pangatäht, mille võltsingud moodustasid 12,4 protsenti kõigist valerahadest. Teisi nimiväärtusi võltsitakse endiselt väga vähe.

2013. aasta esimesel poolel avastati suurem osa ehk 98,5 protsenti ringluses olevatest võltsingutest euroala riikides, vaid ligikaudu 1,2 protsenti avastati euroalavälistes Euroopa Liidu liikmesriikides ning 0,3 protsenti muudes maailma piirkondades.

Politsei hoiatab fiktiivseid arveid saatva firma eest

Paide politseijaoskonna kriminaaltalitus hoiatab firma eest, kes saadab valimatult tasumiseks fiktiivseid arveid.

Teadaolevalt saadab Westelinvest OÜ aadressilt See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. fiktiivseid arveid erinevates summades printerikassettide täitmise eest, teatas Lääne prefektuuri pressiesindaja BNS-ile. Summad arvetel ulatuvad 56 eurost 120 euroni. Firmadele tekitatud kahju on tänaseks kokku 2880 eurot.

Ettevõtete meilidele saadetakse e-kiri koos arvega ja palutakse see tasuda lühikese aja jooksul. Seni on pretensioonidega politsei poole pöördunud 22 firmat, kes on arve tasunud ja hiljem avastanud, et teenust nad Westelinvest OÜ-lt pole saanud. Politsei on otse suhelnud lisaks veel 12 firmaga ja neid kelmide eest hoiatanud ning selle käigus on selgunud, et mõned üksikud on nimetatud firma poolt pakutavat teenust siiski ka saanud.

Kirju saadetakse nii suurematele kui väiksematele firmadele. Arvatavasti kasutatakse firmade valimisel telefonikataloogide abi.

Politsei palub kõikidel ettevõtetel mitte nii kergekäeliselt arveid tasuda ja enne tasumist kontrollida, kas arvel märgitud teenust on arvel märgitud teenusepakkuja poolt üldse osutatud või mitte.

Kõigil kellel on olnud kokkupuuteid kirjeldatud skeemiga või on infot, mis aitaks kirjeldatud kuritegu lahendada, palutakse kindlasti ühendust võtta politseiga tasuta lühinumbril 110.

Kindlustaja soovitab äikese ajal kodumasinad voolu alt välja võtta

Tänavu äikesest tekitatud kahju tõttu üle 70 kahjuavalduse saanud IF Kindlustus soovitab äikese ajal kodumasinad vooluvõrgust lahti ühendada, ühtlasi hoiatab kindlustaja, et ilmateenistus prognoosib ka reedeks äikest.

If Kindlustusele on tänavu piksest ja voolukõikumisest tingitus kahjuteateid laekunud 74-l korral, enim rikub äike kodust elektroonikat.
Kõige rohkem piksega seotud kahjuteateid on tulnud Harjumaalt ning Pärnumaalt ehk vastavalt 17 ja üheksa. Järgnesid Järvamaa seitsme, Võrumaa ja Põlvamaa kuue, Tartumaa, Läänemaa ja Ida-Virumaa viie, Lääne-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa ja Saaremaa kahe ning Valgamaa ühe kahjuteatega.

If Kindlustuse varakahjude osakonnajuhi Argo Karo sõnul on tänavu olnud ka juhtumeid, kus maja on pikse löögi tabamusest maani maha põlenud. „Oleme saanud kümme kahjuteadet, kus pikne on põhjustanud tulekahju, osadel neist tuleb kindlustuse abiga maja ehitamist alustada praktiliselt nullist. Soovitan inimestel hankida piksekaitse seadmed ning kellel see juba olemas, tuleks kontrollida korraliku maanduse olemasolu, sest selle puudumisel juhib varras pikse otse majja. Koduelektroonika kaitseks tuleks kodust lahkudes seadmed vooluvõrgust lahti ühendada,“ lisas Karo.

Kõik kodukindlustuse lepingud ei sisaldada kodus olevate asjade kaitset, seetõttu soovitab kindlustaja koduomanikel pöörduda oma kindlustusseltsi poole ning selgitada välja, kas kindlustuspakett sisaldab koduse vara kaitset.

Politsei otsib Võru linnas liiklusõnnetuse põhjustanud juhti

Politsei otsib neljapäeval kella 15.30 ajal Võru linnas juhtunud raske liiklusõnnetuse tunnistajaid selgitamaks välja sündmuskohalt lahkunud sõidukijuhti.

Neljapäeval kella 15.30 ajal juhtus Võru linnas Kreutzwaldi ja Luha tänavate ristmikul raske liiklusõnnetus, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Õnnetus juhtus kella 15.43 ajal Kreutzwaldi-Luha-Võlsi tee ristmikul, kus seni kindlakstegemata tumedat värvi Volkswagen Passat sõitis ette peateel sõitnud Volkswagen Sharanile, mida juhtinud 48-aastane Andrus põikas kokkupõrke vältimiseks järsult paremale. Paraku sõitis just seal jalgrattaga 69-aastane Lea, kes sai Andruse autolt löögi.

Siseministeeriumi teatel sai Lea raskelt vigastada ja kiirabi viis ta Lõuna-Eesti haiglasse.

Kõigil, kes juhtusid seda avariid pealt nägema või oskavad anda infot, mis viiks õnnetuspaigalt lahkunud Volkswagen Passati juhi väljaselgitamiseni, palutakse helistada Võru politsei telefonil 7868254 või politsei operatiivnumbril 110.

Tööinspektsioon leidis firmades töövahendite osas hulga puudusi

Pilt on illustratiivne  FOTO: Aigar NagelAprillis ja mais Tartu-, Viljandi-, Jõgeva-, Põlva-, Võru- ning Valgamaa ettevõtetes töövahendite seadistus-, hooldus- ja remonttööde ohutusele suunatud sihtkontrolli läbi viinud tööinspektsioon tuvastas hulga puuduseid.

Kuna viimasel ajal on sagenenud tööõnnetused, mis on seotud töövahendite seadistamise, hoolduse, puhastamise ja remondiga, oli tööinspektsiooni kinnitusel kontrolli eesmärk suunata tööandjate tähelepanu hooldustööde ohutule läbiviimisele ning selgitada välja nende tööde läbiviimise praegune seis ettevõtetes.

Sihtkontrolli käigus külastati kokku 50 ettevõtet. Tartu linnas kontrolliti 16 ettevõtet, Tartumaal 14, Viljandimaal viit, Jõgevamaal samuti viit, Põlvamaal nelja, Võrumaal kolme ja Valgamaal samuti kolme ettevõtet. Rikkumisi ei leitud vaid kahes ettevõttes. Kokku pandi ettekirjutustesse kirja 119 rikkumist.

Enamlevinud rikkumistena toob Lõuna inspektsiooni tööinspektor Raivo Otti välja puudusi ohutusjuhendite ja riskianalüüside koostamisel. 21 ettevõttes ei sisaldanud ohutusjuhendid konkreetse seadme kasutus-hooldusjuhendis toodud nõudeid ja 18 ettevõtte riskianalüüsis ei olnud hooldus- ja remonttööde riske käsitletud.

Puudusi esines ka hoolduspersonali ja juhendajate väljaõppe organiseerimise osas ning surve- ja tõsteseadmete ning liikurmasinate hooldust teostavatele töötajatele eriväljaõppe korraldamise osas. Mitmes ettevõttes ei ole tööandja teinud kõike selleks, et töövahendeid hoitaks sellises korras, mis tagab töövahendi ohutuse kogu kasutusaja vältel. Samuti pole alati korraldatud töövahendite kontrollimist enne töövahendi kasutuselevõttu, perioodiliselt töö ajal või pärast tööõnnetust.

Tööinspektor Raivo Otti soovitab töövahendite tehnilise korrasoleku eest vastutavatel isikutel vaadata läbi ettevõtte töökeskkonna juhtimist käsitlev dokumentatsioon, sealhulgas riskianalüüs ja oma ettevõttes kasutuselolevate töövahendite ohutu kasutamise ja tehnilise korrasoleku tagamise kord. Otti sõnul tuleks läbi vaadata nende töövahendite kasutajate ohutusjuhendid, kes peavad töö käigus töövahendit seadistama, lõiketeri vahetama, seadet hooldama ja remontima.

"Samuti peaks üle vaatama töövahendite juurde pääsevate kõrvaliste isikute ohutusjuhendid ning selgitama, kas juhendites on kirjas, kuidas võõras töökeskkonnas ohutult oma tööd teha,“ tõi Otti välja abinõud hooldustööde ohutuks muutmiseks.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD