Viimasel kolmel aastal tehti rohkem kui pooled politsei hoiatuslaskudest sisuliselt huupi, kusjuures möödunud aastal läbis laskekontrolli vähemalt rahuldaval tasemel ainult 73 protsenti politseiametnikest, kirjutab Eesti Päevaleht.

Kuigi politsei- ja piirivalveseadus ei loe juhu- ja hoiatuslaske tulirelva kasutamiseks, olid teenistusrelvast tehtud 15 hoiatuslasust koguni seitse ebaseaduslikud ja kaks taktikaliselt otstarbetud. Politsei- ja piirivalveameti operatiivbüroo juhi Toomas Malva sõnul mõjutab tulirelva kasutamise oskus politseiniku igapäevatööd sama suurel määral kui muud politseiniku erioskused. „Väheste oskustega politseiametnik on ebakindel ega suuda kriitilistes olukordades alati piisava efektiivsusega tegutseda,” ütles ta Eesti Päevalehele.

Alates eelmisest aastast on kõigile politseiametnikele kohustuslik iga-aastane laskekontroll. Kõigile politseinikele on laskmist õpetatud juba politseikoolis ja käia saab ka treeninglaskmistel. Ometi selgub sisekaitseakadeemias sel aastal kaitstud magistritööst, et kontrolli tegi mullu ära ainult 73 protsenti politseiametnikest. „1134 politseiametnikku, kes omavad tulirelva töö- ja enesekaitsevahendina, ei suuda või ei soovi tulirelva käsitseda vastavalt kehtestatud nõuetele,” tõdes politseinike eriettevalmistuse vaneminstruktorina töötav Oliver Purik oma magistritöös.

Üllataval kombel ei järgne kohustusliku katse mittesooritamisele mingisuguseid sanktsioone. Laskekontrolli edukas sooritamine on ainult edutamise eelduseks. Näiteks kui politseiametnik tahab kolmeaastase perioodi jooksul kõrgemale ametikohale pürgida, peab ta kõigil kolmel aastal kontrolli edukalt sooritama, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Malva sõnul on ametnike kehvad laskmistulemused tingitud kolme ressursi – inimeste, aja ja raha – vähesusest. Kui politseil on tegevusi ja ülesandeid rohkem kui töötajad jõuvad täita, ei jää neil piisavalt aega, et laskmistreeningutel käia. Teisalt seavad piiri ka harjutamisega kaasnevad kulud. „Kui Eestis on politseiametnikel võimalus kulutada treeninguteks ühes aastas 80 padrunit, siis teistes riikides 200–300,”tõi Malva esile.

Minimaalselt saavad kõik politseiametnikud osa võtta vähemalt ühest treeningust ja ühest kontrollist. Laskekontrolli positiivselt sooritamata jätnud inimestega ligikaudu sama palju on ka politseiametnikke, kes on sisetööl ja iga päev relva ei kanna, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelmisest aastast kehtivate nõuete kohaselt on kontroll ka neile kohustuslik. Malva hinnangul tuleks neid nõudeid muuta, kuna mõni politseiametnik ei vaja oma töös aastaid tulirelva, sest teeb tööd kontoris laua taga arvuti ja pastapliiatsiga. „Seega tahaksime ressursse suunata neile, kes seda rohkem vajavad,” rääkis ta.

Magistritööst, mis tõi esile politseiametnike laskmisoskuste puudused, peaks saama alus praeguste nõuete muutmisel. Malva sõnul on plaanis laskealast väljaõpet muuta juba järgmisel aastal ning selleks kasutatakse magistritöös esitatud põhjalikku analüüsi.

Kolmapäeval esinesid Afganistanis teenivatele Eesti sõduritele Rocki tantsutüdrukud ja Comedy Estonia stand-up koomikud.

Eestis üsna uut žanrit, stand-up komöödiat, esitasid Afganistanis teenivatele kaitseväelastele kolm koomikut - Louis Zezeran, Stewart Johnson ja Andrus Valvur nii inglise kui ka eesti keeles, teatas kaitseväe peastaap BNS-ile. Lisaks Eesti kaitseväelastele oli meelelahutust nautima tulnud kutsutud külalised nii Ameerika Ühendriikide merejalaväelaste, Briti armee kui ka Taani kontingendi hulgast. Tantsukavaga esinesid seitse Tartu Ülikool/Rock korvpallimeeskonna ergutustüdrukut.

"Jäime väga rahule, nii endi kui publikuga. Tagasiside oli positiivne, publik elas isegi rohkem kaasa kui me Eestis harjunud oleme," ütles Rocki tantsutüdrukute treener Elina Lõhmus. "Oleme väga uhked, et meid kutsuti ja saame esineda sellises kohas oma sõduritele. Usume, et saime sellega ka neile tuua sõnumi, et neist hoolitakse ja nende tegevust toetatakse kodus."

Täna esinevad Eesti meelelahutajad taanlaste laagris Camp Viking Taani ja teiste Helmandis teenivate liitlasriikide sõduritele

Erinevad Eesti artistid on välisoperatsioonidel käinud esinemas alates 2001. aastast kui Eda-Ines Etti laulis Bosnias teenivatele Eesti sõduritele. Afganistanis on teiste seas käinud ka Jaan Tätte ja Lenna Kuurmaa ning sel aastal ansambel Metsatöll, eelmisel suvel lahutas sõdurite meelt ansambel The Belka.

Alates lahinguvastutuse ülevõtmisest 14. mail on Estcoy-16 kaitseväelased osalenud mitmepäevastel operatsioonidel pea igal nädalal üle terve Helmandi väekoondise vastutusala.  Eelviimane Eesti lahinguüksus Estcoy-16 paikneb Camp Bastioni sõjaväebaasis ja teenib Helmandi väekoondise manööverkompaniina. Jalaväekompanii logistilist tuge tagab rahvuslik toetuselement NSE-15.

PILDIGALERII

Juunis pöördusid tarbijad tarbijakaitseameti poole taas kõige rohkem seoses e-kaubandusega, mille kohta laekus 149 pöördumist.

Lisaks internetikaubandusele oli tarbijatel möödunud kuul probleeme ka jalatsite 119 pöördumist ning telefonide ja muude sidevahenditega, mis kogusid vastavalt 119 ja 97 pöördumist. Kokku pöördusid tarbijad ameti poole 2642 korral, teatas tarbijakaitseamet BNS-ile.

Lisaks lõpetas tarbijakaitseamet menetluse Chilli vautšeriportaali suhtes, mis müüs hõbetatud kette hõbekettide pähe. Tarbijakaitseamet sai juba aprillis vihje, et Chilli vautšeriportaal müüb hõbekette, mille suhtes oli tekkinud kahtlus, et tegemist võib olla kõigest hõbetatud kettidega. Ameti nõudmise peale lubas ettevõte teha kettidele ekspertiisi, tuvastamaks vihjes esitatud väiteid. Ekspertiis tõestas, et vähemalt üks portaalis müügil olnud kett oli hõbetatud, mitte hõbedast. Chilli teavitas hõbekette ostnud tarbijaid ekspertiisi tulemustest ning muutis kodulehel oleva info korrektseks.

Tarbijakaitseametil oli juunis telefoninõustamisi 1748 korral, vastuvõtte ametis ja maakonnaesindustes 183, kirjalikke järelepärimisi laekus 595 ning kaebusi 116. Erinevaid kontrolle viisid tarbijakaitsjad juunis läbi 274, tegid ühe ettekirjutuse, koostasid 110 märgukirja ning tegid 24 trahvi 3070 euro ulatuses. Tarbijakaebuste komisjoni otsuseid kogunes juunis 24, neist 13 tarbija kasuks.

Okaspuupalkide hea hind püsib ja on kuuga isegi kuni paar protsendipunkti kasvanud, olles viimaste aastate kõrgeimal tasemel, kirjutab Erametsakeskuse (EMK) ülevaate põhjal Maaleht.

Kvartalitaguse ajaga võrreldes on hinnakasv samas proportsioonis, kuid aastataguse ajaga võrreldes on männipalk ja männipeenpalk kallinenud üle seitsme protsendi, kuusepalk 12,5 protsenti ja kuusepeenpalk kuus protsenti.

Lehtpuupalkide hinnad on viimastel kuudel vähe muutunud. Kasepaku ja lepapeenpalgi hind on samal tasemel, kasepalgi hind on kasvanud 0,4 protsenti. Lepapalgi hind kasvas 2,6 protsenti, põhjuseks ühe suure, keskmisest pisut odavamalt ostnud tarbija suvise kokkuostu lõpetamine.

Paberipuiduturul on okaspuupuidu hind kuuga enam kui kolm protsenti kallinenud. Sellele aitas kaasa ka kokkuostu lõpetamine ühes kohas, kus hind oli keskmisest odavam. Kasepuidu hind on kuuga enam kui viis protsenti kukkunud ja haavapuidul kolm protsenti kasvanud.

Kui vaatame kvartali- ja aastataguseid hindasid, näeme sama trendi – okaspuupaberipuidu hinnad on tuntavalt, haavapuidul mõõdukalt kasvanud, kasepuidul märgatavalt kahanenud.

Hakkpuidu tarbimine on suvel väike, kuid järgmiseks küttehooajaks käib varumine täie hooga. EMK hinnastatistika järgi püsis juulis kolmemeetrise küttepuidu hind juuniga samal tasemel 23,8 eurot tihumeetri eest. Aastaga on küttepuit ligi seitse protsenti odavnenud.