EESTI UUDISED BNS

Võrumaal hukkus autode kokkupõrkes vanem naine

Võrumaal Väimela teeristil põrkasid teisipäeval kokku sõiduauto ja veok, õnnetuses hukkus vanem naine.

Teisipäeval kell 14.01 teatati liiklusõnnetusest Võru vallas Tallinn-Tartu-Luhamaa maantee ja Võru-Põlva maantee Väimela ristmikul, teatas politsei- ja piirivalveameti lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Tartu poolt liikunud sõiduauto Audi A6, mida juhtis 46-aastane Merike, ei lasknud esialgsetel andmetel vasakpööret sooritades läbi peateel vastassuunas Tartu poole liikunud veoautot Scania. Tulemuseks oli kahe auto kokkupõrge.

Kokkupõrke tagajärjel suri sündmuskohal Audis tagaistmel istunud 70-aastane Imbi. Sõiduautos oli kaassõitjana veel 14-aastane tüdruk, kes koos autot juhtinud Merikesega toimetati ravile Lõuna-Eesti haiglasse.

Uuring: 18 protsenti Eesti elanikest oleks nõus ümbrikupalgaga

Vastanuist 18 protsenti oleks nõus kõrgema palga nimel petma riiki ja saama kõrgema osa palgast nii-öelda ümbrikus, selgus tööportaali CV Keskus uuringust.

Portaal viis kasutajate seas läbi küsitluse, saamaks teada, millega ollakse kõrgema palga nimel nõus. Koguni 21 protsenti vastanuist valiks igava ja üksluise töö, kui see oleks kõrgelt tasustatud. Veidi vähem ehk 18 protsenti vastanuist oleks nõus kõrgema palga nimel petma riiki ja saama kõrgema osa töötasust ümbrikupalgana.

"Enne, kui töötaja nõustub osa oma palgast ümbrikus vastu võtma, peaks ta siiski mõtlema, et pikemas perspektiivis on kaotajaks just tema ise – mitmete hüvitiste ja tasude maksmisel on summa arvutamise aluseks just ametlik sissetulek," teatas CV Keskuse tegevjuht Paavo Heil.

17 protsenti vastanuist lepiks kõrgema palga nimel karjäärivõimaluste puudumisega. Pideva ületöötamisega lepiks kõrgema palga nimel kuus ning halva tööõhkkonnaga üks protsent vastanutest.

Vastanuist 29 protsenti ei oleks kõrgema palga nimel nõus ühegi eelmainitud punktiga, kaheksa protsenti vastanutest oleksid kõrge palga nimel nõus aga kõigi mainitud punktidega.

CV Keskuse sõsarportaal CV Market viis hiljuti sarnase küsitluse läbi ka Leedus ning selgus, et seal ei ole 21 protsenti vastanutest nõus ühegi punktiga ning 11 protsenti neist lepiks kõrgema palga nimel kõigega.

Eestis osales küsitluses 1036 inimest.

CV Keskus on esindatud Eestis, Lätis, Leedus ja Ungaris ning on osa rahvusvahelisest kontsernist CV Market Group.

Enamus liiklusõnnetustest on kahe sõiduki kokkupõrked

Pilt on illustratiivne  FOTO: Politsei- ja PiirivalveametTänavu juhtunud rasketest liiklusõnnetustest on enamus kahe sõiduki kokkupõrked või ühe sõiduki avariid, samas ligi kümme protsenti moodustavad ka õnnetused jalgratturitega.

Maanteeameti andmetel juhtus poole aastaga 583 rasket liiklusõnnetust, millest 176 olid kahe sõiduki kokkupõrked, 151 autode ja jalakäijate kokkupõrked ja 142 ühe sõiduki õnnetused. Jalgratturid sattusid poolaastaga avariidesse 57 korral, mopeedijuhid 14 korral ning muid liiklusõnnetusi oli 33 korral. Toimus ka viis raskete tagajärgedega autode kokkupõrget seisvate sõidukitega ning neli sõidukite otsasõitu loomadele.

Kõige enam ehk 10 inimest hukkus mitme sõiduki kokkupõrgetes. Ühe sõiduki õnnetused nõudsid tänavu esimesel poolaastal üheksa, jalgrattaõnnetused viis ning autode ja jalakäijate kokkupõrked neli inimelu. Kokku hukkus kuue kuuga liikluses 28 inimest.

Ka vigastatuid oli kõige rohkem mitme sõiduki kokkupõrgetes, kokku 263. Ühe sõiduki õnnetustes said vigastada 194, jalakäijate ja autode kokkupõrgetes 159, jalgrattaõnnetustes 52 ning mopeediavariides 14 inimest. Liikuva ja seisva sõiduki kokkupõrgetes sais jaanuarist juunini vigastada kuus ning sõiduki kokkupõrgetes loomadega viis inimest. Kokku said poolaastal liikluses vigastada 736 inimest.

Rasketest liiklusõnnetustest juhtus 462 valgel ajal ning neis hukus 19 ja sai vigastada 568 inimest. Pimedal ajal juhtunud 121 liiklusavariis hukkusid poolaastaga üheksa ning said vigastada 168 inimest.

Asulavälistel teedel juhtus tänavu esimesel poolaastal 240 rasket liiklusõnnetust 22 hukkunu ja 353 vigastatuga, asulates aga 343 avariid kuue hukkunu ja 383 vigastatuga.

Battery enduurosprindi karikasarja etapi kiireim Aigar Leok

FOTO: EMFUue formaadiga Battery enduurosprindi karikasari jätkus laupäeval Jõesuus, võistlus oli ka Balti karikavõistluste etapiks. Teiste hulgas oli stardis ka Aigar Leok (TM, Sõmerpalu MK), kes oli ka läbi päeva kiireim mees.

TM Factory Racing meeskonnas MM-sarjas sõitev Aigar Leok osales Jõesuus klassis E3, mille ta võitis ja temast 16 sekundit aeglasem oli klassi E1 võitja Rannar Uusna (Husaberg). Klassi E2 kiireim oli Martin Leok (KTM, Sõmerpalu MK), kelle nimele jäi päeva kolmas aeg.

E1 klassis oli teine Veiko Rääts ja kolmas Edgars Šilins, E2 klassis oli teine Heikki Santala ja kolmas Ermo Brecher. E3 klassis pälvis teise koha Tiit Tippel (Honda, Red Moto Honda Racing) ja kolmas oli Riho Kollist (KTM, Sõmerpalu MK).

Seeniorite klassis sai võidu Egon Üpraus (Husaberg, Stingray Extreme), edestades Tommi Jarkkolat ja Andrus Allikveed (AYR Racing Team). Juuniorite klassis olid asjad põnevad viimase katseni, kui soomlane Joona Latostenmaa edestas kaheksa sekundiga Priit Bienet (Husaberg, Red Moto Honda Racing). Kolmas oli Hendrik Talviku (KTM, Paikuse MK). Enduro klassis oli parim Markus Michelsson, teine Janar Kukk (Gas Gas MK) ja kolmas Almar Proos (KTM, Favor KTM Motosport).

Harrastajate osas oli kiireim Martin Kohv, teine Jarkko Halttunen ja kolmas Mika Luomala, algajate parim oli Ivar Pärnik (Gas Gas MK) Hannes Veski (AYR Racing Team) ja kolmas Jaan Roolaan.

Ilmateenistus prognoosib alanud nädalaks 27-kraadist suvesooja

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb alanud nädala keskel suvesoojus tagasi ning nädala teisel poolel on oodata päeviti 27-kraadist soojust.

Teisipäeval jääb Eesti Venemaal oleva madalrõhuala servaalale. Õhuvool pöördub põhjast kirdesse ning Venemaa põhjaaladele tunginud väga soe õhumass liigub Eesti poole. Õhumassi vahetusega kaasneb hoovihm ja äike, kusjuures sajuhood võivad kohati intensiivsed olla. Põhjakaare tuul on tugev - sisemaal on puhanguid 12-13, rannikul kuni 16, saartel 20 m/s. Päeva peale tuul nõrgeneb. Sooja on öösel 11-16, päeval 19-23, kohati kuni 25 kraadi.

Kolmapäeval eemaldub madalrõhkkond Ukraina suunas, kuid selle loodeservas sajab Eestis veel siin-seal hoovihma ja püsib äikeseoht. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Sooja on öösel 12-17, päeval 23-26 kraadi, meretuulega rannikul kuni 20 kraadi.

Neljapäevaks jääb Eesti madalrõhuala kaugesse lääneserva. Öö on sajuta, kuid päeval võib kohati veel hoovihma sadada. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Sooja on öösel 12-18, päeval 23-27 kraadi, meretuulega rannikul on jahedam.

Reedel hakkab lääne poolt tugevnema kõrgrõhuala. Kahe rõhuala piirimail võib kohati hoovihma tulla. Põhjakaare tuul vaibub. Sooja on öösel 11-16, päeval 22-27 kraadi.

Laupäeval ja pühapäeval ulatub üle Eesti kõrgrõhuvöönd. Ööd on enamasti selged, päeval vaheldub päikesepaiste pilverünkadega, aga sadu neist ei tule. Tuul on nõrk. Sooja on öösel 10-15, päeval 20-25, kohati 27 kraadi.

Eesti elanikud mängivad jätkuvalt meelsasti lotot

Pilt on illustratiivneEesti elanikud mängivad jätkuvalt meelsasti lotot, paisutades nii Eesti Loto käivet kui ka kasumit.

Riigile kuuluva AS-i Eesti Loto kasum oli tänavu esimesel poolaastal 2,8 miljonit eurot, mis on 4,8 protsenti enam kui mullu sama perioodil. Ettevõtte 2013. esimese poolasta loteriide müügikäive oli 22,9 miljonit eurot, 2012. aastal oli see 21,3 miljonit eurot, ütles Eesti Loto juhatuse esimees Heiki Kranich BNS-ile

"Esimese kuue kuu tulemused on rahuldavad ning ületavad eelarves prognoositut," kommenteeris Kranich.

"Teiselt poolaastalt ootame positiivsete trendide jätkumist ning usume, et lotomängudes tehtud muudatused leiavad lotomängijate poolt positiivse vastuvõtu," lisas ta.

Möödunud aastal sai lotofirma kasumit 5,2 miljonit eurot ja käive oli 42,8 miljonit eurot.


 


 

LOE VEEL


 


 


 


 

  

 

20 PÄEVA ENIMLOETUD