Juulis alanud projekti OSAMAT teises etapis analüüsib Eesti Energia koos koostööpartneritega, kuidas oleks kõige tõhusam muuta põlevkivituhk väärtuslikuks tee-ehituses kasutatavaks materjaliks.

Euroopa Liidu programmi LIFE+ toetusel elluviidavava projekti raames teevad koostööd Eesti Energia, maanteeamet, Nordecon ja Ramboll. OSAMAT-i teise etapi raames katsetatakse põlevkivituha abil turba ja teiste ebastabiilsete pinnaste mass-stabiliseerimist.

„Raudteetammi ja maantee rajamisel tavaliselt eemaldatakse ebastabiilne pinnas ja asendatakse see stabiilse materjaliga. Alternatiivse lahendusena mass-stabiliseeritakse pinnas tsemendiga. Meie projektis katsetame turba mass-stabiliseerimist põlevkivituha abil. Tuhas sisalduvad kivistuvad sidusained muudavad turba piisavalt stabiilseks võimaldamaks sellele maanteetamm rajada,“ selgitab üks projekti eestvedajatest, Eesti Energia keskkonna arendusjuht Tõnis Meriste.

Osaliselt või täielikult tsementi asendava põlevkivituha kasutamine võimaldaks mass-stabiliseerimise protsessis kulusid kokku hoida ja samas tuha taaskasutuse võimalusi laiendada.

Alanud projektietapis viiakse erinevate põlevkivituhkade ning tuha ja tsemendi segudega läbi mass-stabiliseerimise katsed Simuna-Vaiatu teelõigul. Selle ehitamisel stabiliseeritakse turbakiht kuni 3,3 meetri sügavuseni ja sellele rajatakse tee alus ning katend.

„Kokku stabiliseeritakse poole kilomeetri pikkusel turba pilootlõigul 10 846 ruutmeetrit. Iga 100-meetrine sektsioon rajatakse erinevate tuhkadega ja erinevates tuhk-tsemendi proportsioonides. Pilootlõigu ehitamisel katsetatakse tsüklontuhka, tolmpõletustuhka ja keevkihtkatla tuhka,“ rääkis Narva Elektrijaamade tuhamüügi teenistuse projektijuht Arina Koroljova.

Pärast ehitusöid jälgitakse põlevkivituhaga töödeldud teeosasid veel paari aasta jooksul, et saada infot erinevate tuhasegudega stabiliseeritud teelõikude käitumise kohta. Praeguse plaani kohaselt kestab projekti raames ehitatud katseteelõikude monitooring vähemalt 2016. aastani.

OSAMAT-i esimene etapp algas 2011. aastal ja selle raames tehti katseid põlevkivituha kasutamisega teetammi ehitusel. Tuhka kasutati asfaldi alla stabiliseeriva kihi rajamiseks Narva-Mustajõe teel. OSAMAT-i kahel esimesel tegutsemisaastal tehtud tööde monitooring on käimas ja selle tulemusel valmivad järeldused lähema kahe aasta jooksul. Lõplikud järeldused põlevkivituha kasutamisvõimaluste kohta tee-ehituses tehakse peale projekti lõppu.

Võrumaal toimus reedel juba 16. korda kaitseväelastele mõeldud Kuperjanovi pataljoni ülema triatlon, millel osutus parimaks nooremveebel Priit Narusk Kuperjanovi jalaväepataljonist.

Võistluse stardipauk anti Võru-Haanja tee alguses ning esmalt pidid võistlejad läbima 12-kilomeetrise jalgrattasõidu Võrumaa metsade vahel. Sellele järgnes neli kilomeetrit jooksu Haanja künklikul maastikul ja kõige lõpuks umbes 100 meetrit ujumist Vihtla järves.

"Mul on hea meel tõdeda, et see on üks pikima traditsiooniga võistlusi kaitseväes ja loodan, et see traditsioon jätkub veel aastaid," ütles Lõuna kaitseringkonna staabi spordiohvitser kapten Henn Antson.

Ta lisas, et idee sünni taga on lisaks temale tolleaegne pataljoni ülem, praegu brigaadikindrali auastmes Peeter Hoppe ja major Ahti Kurvits. Koos leiti, et pataljoni traditsioonid vajaksid tugevdamist. Praeguseks on triatlonist saanud pataljoni üks järjepidevamaid traditsioone. Sel aastal 16. korda aset leidnud võistlust on korraldatud juba 1995. aastast. Tavalisest triatlonist erineb võistlus selle poolest, et ujumine ei ole mitte esimenem, vaid viimane ala.

Aastate jooksul on osalejate arv olnud erinev. Kui esimesest triatlonist võttis osa viis võistlejat, siis kõige rohkem on võistelnud üle 40 sportlase. Tänavusele võistlusele oli kohale tulnud 23 spordihuvilist ja nende hulgas ka Kuperjanovi pataljoni ülem kolonelleitnant Hando Tõevere, kellele oli see kolmandaks stardiks.

Päästeameti demineerijad tegid reedel Eesti eri paigus kahjutuks kolm sõjaaegset lõhkekeha.

Võru maakonnas Mõniste vallas tuli demineerijatel muuta kahjutuks Mõniste külast leitud 76-millimeetrise kaliibriga mürsk, Võru linnas aga Kose teelt leitud käsigranaat, teatas päästeameti korrapidaja BNS-ile.

Ida-Viru maakonnas Illuka vallas vajas demineerimist Permisküla külast leitud 81-millimeetrine miinipildujamiin.

Tänavu on If Kindlustus äikesest tekitatud kahju tõttu välja maksnud 213 000 eurot, hinnanguliselt võib see kasvada veel 300 000 euroni.

Praeguseks on If kindlustus välja maksnud äikesest tekitatud kahju 213 000 eurot, ütles ettevõtte kommunikatsioonijuht Rain Porss BNS-ile. "Kuna osade kahjude puhul ei ole veel hüvitatav summa selge, kasvab kahjusumma hinnanguliselt umbes 300 000 euroni," lisas Porss.

Porsi sõnadel võib suurima kahjuna välja tuua pikse kahju Pärnumaal, kus äike lõi majja ning süütas hoone, tulekahjus hävis katus ja teine korrus, hüvitatav summa on umbes 126 000 eurot.

"Koduse varaga juhtuvaid kahjusi Salva nii detailselt ei registreeri, et saaksime välja tuua palju neist on põhjustatud pikse poolt," ütles Salva kindlustuse osakonnajuhataja Alver Kivirüüt BNS-ile.

Praeguse seisuga on registreeritud Salvas üks eluhoone tulekahju, mille põhjuseks oli äike, kahjusummaks kujunes 55 000 eurot, rääkis Kivirüüt.

If Kindlustusele on tänavu piksest ja voolukõikumisest tingitus kahjuteateid laekunud 74 korral, enim rikub äike kodust elektroonikat.

Kõige rohkem piksega seotud kahjuteateid on tulnud Harjumaalt ning Pärnumaalt ehk vastavalt 17 ja üheksa. Järgnesid Järvamaa seitsme, Võrumaa ja Põlvamaa kuue, Tartumaa, Läänemaa ja Ida-Virumaa viie, Lääne-Virumaa, Viljandimaa, Jõgevamaa ja Saaremaa kahe ning Valgamaa ühe kahjuteatega.

If Kindlustuse varakahjude osakonnajuhi Argo Karo sõnul on tänavu olnud ka juhtumeid, kus maja on pikse löögi tabamusest maani maha põlenud.