Sellal kui suurenenud hüdroreservuaaride täituvus langetas elektribörsi süsteemihinna 33,46 euroni, kujunes elektri börsihind Eestis pea 20 euro võrra suuremaks, tõustes samal ajal 53,36 euroni.

Põhjamaade elektribörsi Nord Pool Spot (NPS) süsteemihind langes juunikuus üheksa protsenti 33,46 euroni megavatt-tunni kohta. NPS Eesti hinnapiirkonnas oli elektrienergia keskmine hind 53,36 eurot megavatt-tunni kohta, kasvades kuises võrdluses ligi 44 protsenti, teatas Elering.

Süsteemihinna langust toetas lisaks suvisele tarbimise vähenemisele ka hüdroreservuaaride kasvanud täituvus Põhjamaades. Juunikuu alguses oli hüdroreservuaaride täituvus kõrgemal tasemel kui kahel eelneval aastal samal ajal, kuid kuu lõpuks jäi see 2011. aasta tasemele, moodustades 64 protsenti võimalikust maksimaalsest tasemest.

Tulenevalt hüdroreservuaaride täituvuse suurenemisest kasvas Norras elektrienergia eksport ning kuu kokkuvõttes ületas tootmine siseriiklikku tarbimist 15 protsendi võrra.

Soome defitsiit süvenes ja siseriiklikust tarbimisest suudeti katta juunis vaid 75 protsenti.

Eestis toimunud hinnatõusu oluline põhjus oli NPS hinnapiirkonna avamine Lätis 3. juunist.

Lätis kujunes perioodil 3. juunist kuni 30. juunini elektri keskmiseks hinnaks börsil 55,84 eurot megavatt-tunni kohta.

NPS Leedu hinnapiirkonnas kasvas hind juunis 28 protsenti 54,82 euroni. Alates Läti hinnapiirkonna avamisest oli Lätis ja Leedus hind võrdne.

Läti oli eelmisel kuul importiv elektrisüsteem ja tarbimine ületas siseriiklikku tootmist 43 protsendi võrra. Leedu importis juunis siseriikliku tarbimise katteks 79 protsenti vajaminevast elektrienergiast naabersüsteemidest ja seda vaatamata kõrgetele elektribörsi hindadele, mille puhul oleks võinud eeldada kohalike elektrijaamade käivitamist.

Alates Läti hinnapiirkonna avamisest ühtis elektri hind Eestis, Lätis ja Leedus 90 protsendil tundidest. Eesti ja Läti vahel esines eelmisel kuul ülekandevõimsuste puudujääki 11 protsendil tundidest. Eesti ja Soome vahel oli juunis ülekandevõimsusi puudu ligi 74 protsendil tundidest.

Süsinikdioksiidi emissioonikvoodi hind, mis on aasta algusest püsinud madalal tasemel, näitas juunikuus tõusu. Maikuuga võrreldes kerkis kvoodi hind ligikaudu ühe euro võrra ning liikus vahemikus 3,87-4,74 eurot tonni kohta.

Eestisse imporditud maagaasi hind alanes Eleringi hinnangul juunis 68 sendi võrra ning kuu keskmiseks hinnaks kujunes 32,27 eurot megavatt-tunni kohta.

Ilmateenistus prognoosib alanud nädalaks vihmahooge, samas suvine soojus jätkub.

Teisipäeval liigub üle Skandinaavia itta madalrõhkkond ja selle lõunaserv ulatub üle Soome lahe. Nõrgad hoovihmad liiguvad loodest kagusse, saju tõenäosus on suurem pärastlõunal Lõuna-Eestis. Mõõdukas edelatuul pöördub päeval läände ja loodesse ning põhjarannikul tugevnevad tuuleiilid 14 m/s. Sooja on öösel 9-15, päeval 18-23 kraadi.

Kolmapäeval madalrõhu serva mõju väheneb ning veidike tugevneb kõrgrõhuala kirdeserv. Siin-seal sajab vähest hoovihma, saju võimalus on suurem päeval. Puhub mõõdukas läänekaare tuul, rannikul ulatuvad puhangud 13 m/s. Sooja on öösel 6-10, rannikul kuni 14, päeval 18-23 kraadi.

Neljapäeval liigub uue madalrõhuala lõunaserv üle Eesti ning reedel jääb Eesti selle lääneserva. Hommikul ja päeval sajab mitmel pool hoovihma ja paiguti on äikest. Puhub edelatuul 5-11 m/s, õhtul rannikul pöördub tuul loodesse. Sooja on öösel 7-12, rannikul kuni 15, päeval 20-25 kraadi.

Nädala lõpuks jääb Eesti esialgu kirdest, siis idast ja uue nädala algul kagupoolt Eestini ulatuva madalrõhuala servaalale. Sagedasti sajab hoovihma, kuid sajuhulgad on enamasti tagasihoidlikud. Ilm jaheneb, sest loodetuul pöördub põhja ja kirdesse ning avab tee külmemale õhule.

Reedest järgmise nädala esmaspäevani sajab mitmel pool hoovihma. Puhub mõõdukas põhjakaare tuul. Sooja on öösel 8-14, päeval 17-21 kraadi, esmaspäeval peaks õhutemperatuur olema paar kraadi kõrgem.

Eestis üha kasvavaid alkoholi tarbimise andmeid ning töövõime näitajaid analüüsinud statistikaamet jõudis järeldusele, et pidev napsutamine mõjub töötamisele pärssivalt ning seda eelkõige läbi purjutajate tervise halvenemise.

Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetel tarbis Eesti elanik 2011. aastal 10,2 liitrit absoluutalkoholi, mis tähendab, et elaniku kohta joodi aastas keskmiselt 76 liitrit õlut, 9,4 liitrit veini, 9,6 liitrit kangeid ning 22,5 liitrit lahjasid alkohoolseid jooke. Sellise tulemusega on Eesti Euroopa riikide seas esirinnas. Aastail 2008–2012 on kasvanud ka kodumajapidamiste kulutused alkoholile ja tubakale - kui 2008. aastal moodustasid need kulud majapidamiste kogutarbimisest seitse protsenti, siis 2012. aastal juba 10. Samas toob tervise arengu instituut (TAI) välja, et igapäevane alkoholitarbimine on vähenenud. 2000. aastal tarbis iga päev alkoholi ligi viis protsenti elanikkonnast ehk ligikaudu 67 000 inimest, 2012. aastaks on igapäevaste tarbijate osatähtsus langenud 3,5 protsentini.

Alkoholi sagedase tarbimise ühe olulise nüansina saab statistikaameti kinnitusel välja tuua selle enesehävitusliku toime alustades tarbimisest tingitud haiguste ning lõpetades suremusega. Euroopa Liidu riikide seas on alkoholist tingitud suremus suurim just Eestis - 2010. aastal oli 100 000 elaniku kohta 6,2 alkoholist tingitud surma. Lätis oli vastav näitaja 4,8, Soomes 2,6 ning alkoholi tarbimise poolest Euroopas esikohal olevas Tšehhis 1,2.

Alkohol on otseselt või kaudselt seotud enam kui 60 erineva haigusseisundi või häirega. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 2011. aasta raporti kohaselt on alkoholi puhul tegu maailmas kolmandal kohal oleva tervistkahjustava teguriga, seda kõrge vererõhu ja suitsetamise järel. Krooniline alkoholi tarvitamine tekitab kehalisi ja vaimseid kahjustusi. Vaadates TAI andmeid alkoholist tingitud esmahaigestumise kohta, siis on näha, et haigestumuse tipp Eestis jäi aastatesse 2006–2008 ning on pärast seda hakanud langema. Siin ei kajastu alkoholi tarvitamise tulemusena juhtunud õnnetused ning sellest tingitud terviseseisundi muutused, mis tegelikkuses moodustavad alkoholist tingitud tervisekahjustuste seas olulise osa, kirjutab statistikaamet.

"Alkoholi sage liigtarbimine viib paratamatult terviseseisundi muutumiseni ning sellest tulenevalt ka töövõime languseni. See väide tekitab küsimuse, kuidas ja kas on alkoholism töövõimetusega seotud? Näiteks kui Soomes kasvas aastatel 2000-2005 alkoholismi tõttu töövõimetuspensioni saajate arv üle 40% protsendi, siis milline võiks olla alkoholismi osa Eesti elanike töövõimetuse põhjustajana? Selline statistika puudub, ent kaudseid seoseid on võimalik leida," arutles statistikaameti juhtivstatistik Marianne Leppik.

Teada on, et krooniline alkoholitarvitamine viib erinevate kehaliste ja vaimsete kahjustuste tekkimiseni ning ka püsiva töövõimetuse väljakujunemiseni. Töövõimetuse astme määrab organikahjustuse olemasolu ning maht, selleks võib olla näiteks maksakahjustus, polüneuropaatia, psüühilised muutused ja nii edasi. Analüüsides töövõimetuse määramiseks teostatud ekspertiise, ilmneb, et kolmandikul juhtudest olid töövõimetuse põhjuseks psüühika- ja käitumishäired, närvisüsteemi ja seedeelundite haigused ning vigastused, mürgistused ja teatavad muud välispõhjuste toime tagajärjed. Kõiki eelpool nimetatud diagnoose saab seostada alkoholiga.

TAI uuringus „Tervis ja heaolu Eesti maakondades 2000–2010” on välja toodud alkoholi tarbimine maakonniti. Uuringu kohaselt on regulaarne alkoholi tarbimine suurim Valgamaal, järgnevad Võrumaa ning Lääne-Virumaa. Kõrvutades siia statistikaameti Eesti sotsiaaluuringu 2012. aasta andmed vähemalt 16-aastaste elanike enesehinnangulise terviseseisundi kohta maakondades, selgub, et kõige kehvema tervisega inimesed elavad samuti Võru- ja Valgamaal, lisaks Põlva-, Ida-Viru- ning Jõgevamaal. Neis maakondades peab oma tervis halvaks või väga halvaks ligi viiendiku elanikkonnast.

Tuues sisse näitajad töövõimetuspensionäride kohta, on näha, et eelpool nimetatud maakonnad paistavad silma ka töövõimetute suurema osatähtsusega. Näiteks 2013. aasta 1. jaanuari seisuga moodustavad Põlvamaal töövõimetud 16 protsenti, Ida-Viru- ja Jõgevamaal ligi 13 protsenti ning Valga- ja Võrumaal ligi 12 protsenti maakonna kogurahvastikust. Äramärkimist tasub nimetatud maakondades ka töövõimetuspension kui kui peamine elatusallikas, mis on otseselt korreleeritud töövõimetute arvuga. Reaalsus on, et töövõimetuspensioni kasutatakse sageli sotsiaaltoetuse asemikuna, seda eriti piirkondades, mis paistavad silma kõrgema tööpuudusega.

2012. aasta jooksul lisandus 4325 uut töövõimetuspensioni saajat - kokku oli neid 2013. aasta 1. jaanuari seisuga 94 418 inimest ehk 7,3 protsenti kogurahvastikust ning 9,7 protsenti tööealisest rahvastikust. Statistikaameti andmetel on töövõimetuspensionäride arv kogu Eestis iga aastaga kasvanud, viimase kahekümne aasta jooksul on töövõimetute arv kahekordistunud. Enim lisandus töövõimetuspensionäre kriisiaegsetel aastatel, alates 2012. aastast on juurdekasv hakanud mõnevõrra aeglustuma. "Kui palju sellest kasvust saab aga alkoholismi arvele kirjutada, seda täpselt öelda ei saa," tõdes Leppik.

Võrumaal põhjustas purjus ja juhtimisõiguseta autojuht laupäeval avarii, milles sai viga kuus inimest.

Politsei teatel juhtus õnnetus laupäeval kella 22.35 ajal Võrumaal Rõuge vallas Rõuge- Verijärve maantee 2. kilomeetril, kus sõiduauto BMW 525, mida juhtis juhtimisõiguseta ning alkoholi tarvitamistunnustega 29-aastane Aigo, kaldus Verijärve suunas sõites vastassuunavööndisse ja põrkus kokku vastutuleva sõiduautoga Volkswagen Golf, mida juhtis 37-aastane Maris.

Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada BMW juht, sõiduautos BMW kaasreisijad 22-aastane Mario ja 24-aastane Toomas, sõiduauto Volkswagen juht ning sõiduautos Volkswagen kaasreisija 6-aastane tüdruk.

Kannatanuid toimetati Lõuna-Eesti haiglasse. BMW juht ja üks tema autos olnud kaasreisijatest jäeti Lõuna-Eesti haiglasse ravile, teised õnnetuses vigastada saanud lubati kodusele ravile.

Sõidukis VW kasutati turvavarustust nõuetekohaselt, turvavarustuse kasutamine BMW-s on väljaselgitamisel. Õnnetuskohal oli kuiv asfaltkate, sõidukite rehvid vastasid nõuetele.

„Ees on pühapäeva õhtupoolik, kus paljud pered hakkavad liikuma puhkekohtadest tagasi oma kodudesse. Panen kõigile südamele, et rooli taha istuksid ikka kained ja väljapuhanud juhid. Probleemi tõsidust näitab seegi, et möödunud ööpäeva jooksul pidas politsei Eestis kinni koguni 31 alkoholi tarvitamise tunnustega juhti," ütles Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk

Lähedased ning sõbrad peaks tema sõnul olema need, kes alkoholi tarvitamise tunnustega juhti rooli taha ei luba. "Kui märkate kahtlase sõidustiiliga autot või teate, et purjus juht on sõitma läinud, helistage telefonile 110 või liiklusliini telefonil 14900,“ soovitas Virk.

„Lõuna prefektuur vabandab Volkswagenit juhtinud Marise ees tekitatud ebamugavuste pärast, kui jagas õnnetuse asjaolude kohta ekslikku infot. Varasemalt oli Volkswageni reisijana lisaks ära märgitud ka 22-aastane Rauno, kes tegelikult sõitis kaasa hoopis BMW-s ning õnnetuses viga ei saanud.