Apteegid: odavate ravimite kättesaadavuse tagamine on prioriteet

Kui ravimiamet märkis oma analüüsis, et odavate ravimite kättesaadavuses on probleeme, siis Eesti Apteekide Ühendus (EAÜ) kinnitas, et odavate ravimite kättesaadavuse tagamine on nende prioriteet.

EAÜ tunnustas ravimiametit põhjaliku tegevuse eest üld­apteekide järelevalves. EAÜ hinnangul on just erinevate osapoolte koostöö ja pingutuste tulemusena odavate ravimite kättesaadavus apteekides aasta aastalt parenenud.

EAÜ juhatuse liikme Kristiina Sepa sõnul on apteekide ühenduse apteekides vastavad kvaliteedisüsteemid juurutatud ning probleeme esineb keskmisest tunduvalt vähem. "Inimlikest vigadest tulenevad eksimused on praktiliselt välistatud. Odavamate ravimite osaline puudumine apteekidest puudutab peamiselt teatud hulka väikese käibega apteeke, mis asuvad valdavalt maaregioonides“, kommenteeris Sepp.

Ta tõi välja kolm levinumat põhjust, miks odava hinnaga ravimite kättesaadavuses võib esineda tõrkeid. „Esiteks on Eesti apteegid Euroopa võrdluses liiga väikesed ja kõigile kõikide haigustega kliente ei jätku. Kuna piirhinnad muutuvad kord kvartalis, siis ka kohustuslike ravimite nimekiri muutub ning seda olukorras, kus eelmine kohustuslik kaubamärk võib-olla apteegil alles müümata ja juba tuleb uus sisse võtta. Seega tuleb ikka ette olukordi, kus apteek peab eelmise ravimi maha kandma – toimetulekuraskustes apteegile on see ülemäära koormav," selgitas Sepp.

Teiseks võib Sepa sõnul esile tuua, et apteekide ühenduse liikmed on saanud märkuseid juhtumite kohta, kus müügil pole piirhinnaga hõlmatud hinnakokkuleppe ravimit, kuid apteegis on patsiendi jaoks olemas veel odavam sama toimeainega ravimpreparaat ehk õigusakt justkui nõuaks, et apteegis peab olema patsiendi jaoks hoopis kallim ravim saadaval. Apteeker on aga seisnud näoga inimese poole, pakkudes talle veel odavamat ja see pole riigi poolsele esindajale meelt mööda olnud. "Hetkel oleme esitanud vastava teabenõude ka sotsiaalministeeriumile, millele ootame vastust," rääkis Sepp.

Kolmanda põhjusena tõi Sepp välja asjaolu, et sageli otsustab klient ise kasutada edasi sama ravimit, mida ta aastaid on tarvitanud, mis siis, et see pole enam kõige odavam. Sepa sõnul on tihti vahed väga väikesed – mõned eurosendid paarikuulise ravi osas.

Kristiina Sepa sõnul on lahendamist vajavaid probleeme ja Eesti Apteekide Ühendus tegeleb nendega pideval. „Mis puudutab nõustamist ravimite ostmisel, siis ka siin tegutseme kvaliteedi tõstmise suunas – EAÜ on käivitanud täiendõppe süsteemi, kus osaleb järjest enam apteekreid ja nii paraneb ka üldine apteegiteenuse kvaliteet,“ lisas Sepp.

Eesti Apteekide Ühendus on apteeke ja farmaatsia-alase kõrgharidusega isikuid ühendav mittetulundusühing, mis kaitseb apteekide ning apteegi töötajate kutsealaseid, sotsiaalseid ja majanduslikke õigusi. Eesti Apteekide Ühendus loodi 5. veebruaril 2002. aastal. Praegu kuulub ühendusse 233 apteeki.

Ravimiturul toimuvat analüüsinud terviseamet leidis, et odavamad ravimid pole apteekides alati kättesaadavad, kirjutas Postimees reedel.

Odavamate ravimite kättesaadavuse parandamiseks pööras ravimiamet üldapteekide järelevalves esimesel poolaastal tähelepanu piirhinnast odavama või piirhinnaga võrdse hinnaga ravimite müügilolekule. Piirhinnaaluste ja hinnakokkulepperavimite kättesaadavust kontrolliti peaaegu sajas apteegis, neist veerandis ei olnud müügil ühte või mitut piirhinnaalust või hinnakokkulepperavimit.

Ameti tegevuslubade ja inspektsiooni büroo juhataja Inge Mäe sõnul on odavamate ravimite kättesaadavus paranenud ning enamikus apteekides on juurutatud süsteem, et tagada piirhinnaga ja hinnakokkuleppega kaetud ravimite müügilolek. Ka ravimite hulgimüügiettevõtete järelevalves pöörati tähelepanu nende ravimite müügiloleku kontrollimisele, millele on kehtestatud piirhind ja sõlmitud hinnakokkulepe. Ettekirjutus tehti ühele hulgimüügiettevõttele, kirjutab Postimees.

Hulgimüügiettevõtete puhul leiti puudusi ka kvaliteedisüsteemi rakendamisel. Mõnel korral oli hulgimüügiettevõttest ravimeid väljastatud isikutele, kellel ei ole õigust hulgimüügiettevõttest ravimeid hankida, samuti esines vigu ravimiametile esitatud aruannetes.

Ravimite sihipärase ja ratsionaalse tarbimise tagamiseks on apteekril ravimit väljastades kohustus nõustada. Kontrolliti ligi sadat apteeki ning nendest peaaegu viiendikus ei olnud nõustamine vajalikul tasemel. Peamiselt ei pööratud tähelepanu ühel ajal ostetud ravimite võimalikule koostoimele.

Ettekirjutus ravimi käitlemisnõuete rikkumise eest tehti kümnele tegevusloaga ravimikäitlejale ning kolmele ravimite käitlemise tegevusloata käitlejale, kellest kaks olid müügiloa hoidja esindajad ning üks illegaalne käitleja, kirjutab Postimees.

Ravimiameti ettekirjutuse mittetäitmise eest rakendati ühele apteegile 600 euro suurune sunniraha ja ühele veterinaarteenuse osutajale 1200-eurone trahv. Hulgimüügiettevõtetele määrati rahatrahv kõlblikkusaja ületanud ravimite väljastamise eest ning veterinaarteenuse osutajatele müügiloata ja aegunud ravimite kasutamise eest.