Kahes alama astme kohtus oma alla kuu vanuse tütre mõrvamise eest 20-aastase vangistuse saanud noore naise süüdimõistmine jõustus esmaspäeval lõplikult, kuna riigikohus ei võtnud tema kaitsja kassatsioonkaebust menetlusse.

Harju maakohus tunnistas 23. jaanuaril 26-aastase Julia süüdi kehalises väärkohtlemises ja mõrvas ning mõistis talle sama karistuse, mida nõudis kohtuvaidluses talle Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel ehk 20-aastase vangistuse. Julia ja tema kaitsja viisid seepeale süüasja Tallinna ringkonnakohtusse, kuna  leidsid, et maakohus oli naisele karistust määrates liialt karm.

Ringkonnakohus ei näinud tänavu aprilli lõpus siiski alust maakohtu otsuse muutmiseks. Seejärel esitaski Julia kaitsja kassatsioonkaebuse riigikohtusse, kuid kuna see ei saanud esmaspäeval menetlusluba, siis noorele naisele määratud pikk vangistus jõustus lõplikult. Tegemist on pikima aastatega piiritletud karistusajaga, sellest veel karmim oleks vaid eluaegne vangistus.

Süüdistuse järgi mõrvas Julia oma vähem kui ühe kuu vanuse tütre piinaval viisil. Naine tekitas lapsele mullu aprillikuu viimastel päevadel peksmise ja pigistamisega valu ning raskeid kehavigastusi, mille tagajärjel tüdruk mullu 1. mail suri. Samuti esitati Juliale süüdistus oma kahe vanema lapse – tollal kahe- ja kolmeaastase – kallal vägivalla kasutamises mullu aprilli lõpust kuni sama aasta 1. maini, mil politsei naise tema Tallinnas asuvas kodus kahtlustatavana kinni pidas.

Kohus võttis Julia prokuröri taotlusel vahi alla ja lapsed anti vanaema hoole alla. Kohus arutas kriminaalasja alaealiste kannatanute huvides kinnisel istungil.

Juliat on varem kriminaalkorras karistatud 2008. aastal kehalise väärkohtlemise eest. Ka tollal olid kannatanuteks tema perekonnaliikmed.

Lõuna-Eestis Vastseliina vallas hukkus pühapäeva õhtul hobikrossi võistlustel osalenud mees.

Lõuna prefektuuri pressiesindaja sõnul sai politsei pühapäeval kell 18.45 teate Lõuna-Eesti häirekeskuselt, et Kapera külas asuval kinnisel krossirajal on juhtunud raske õnnetus. Sündmuskohal selgus, et tsikliga oli kukkunud 1973. aastal sündinud Janek, ütles pressiesindaja BNS-ile. Delfi andmetel on tegemist amatöörsõitja Janek Maltseviga.

Lõuna prefektuuri kinnitusel käivitas politsei juhtunu asjus kriminaaluurimise karistusseadustiku paragrahvi järgi, mis käsitleb surma põhjustamist ettevaatamatusest.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri kinnitusel on eelmisel pühapäeval alustatud kriminaalmenetlus algusjärgus ning juhtumi täpsemad asjaolud selguvad menetluse lõpuks. "Praeguse seisuga on menetluse raames määratud vajalikud ekspertiisid. Esialgsetel andmetel sai mees kukkumise tagajärjel raskeid kehavigastusi ning ta suri kiirabiautos. Tänaseks ei ole kahtlustatavana kedagi üle kuulatud," ütles prokuratuuri pressiesindaja teisipäeval BNS-ile.

Maltsev osales võistlusel MX C klassis. Tugevamad krossisõitjad võistlesid MX A klassis, pühapäevasõitjad MX D klassis. Võistlejaid oli kokku mitusada. "Staadionisirgele järgnes kurv, peale mida tuli "lainetus", kus juhtunu aset leidiski. Olen kuulnud kahte varianti - kas ta kukkus ise või toimus kokkupõrge kaasvõistlejaga -, aga seda, kumb õige on, teavad ilmselt ainult sõitjad ise," rääkis võistlustel osalenu Delfile.

Ülemöödunud aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli 388 077 inimesel ehk 30 protsendil Eesti elanikest mõni pikaajaajaline haigus või terviseprobleem.

Kõrgharidusega inimestel on keskmiselt kaks korda vähem pikaajalisi haigusi kui põhi- või madalama haridusega inimestel, teatas statistikaamet BNS-ile

Linnaelanikest esines terviseprobleeme 30 ja maaelanikest 31 protsendil. Suurem erinevus on igapäevaeluga toimetulekul, kus olulisi piiranguid oli terviseprobleemide tõttu 15 protsendil maa- ja ligi 13 protsendil linnaelanikel.

Meestel esineb pikaajalisi haigusi veidi rohkem 30. eluaastani, naistel pärast 50. eluaastat. Alates 30. eluaastast on maal elavatel meestel rohkem pikaajalisi haigusi kui sama vanadel linnameestel. Laste ja noorte puhul on haigestumus pikaajalistesse haigustesse suhteliselt suurem kuni 10. eluaastani, seejärel väheneb haigestumus oluliselt.

Et rahvastiku keskmise vanuse järgi on venelased ja muude rahvuste esindajad eestlastest vanemad, siis on ka nende haigestumus keskmiselt suurem. Terviseprobleeme on ligi 29 protsendil eestlastest, 32 protsendil venelastest ja muude rahvuste esindajatest koguni 38 protsendil.

Väga oluliselt mõjutab inimeste tervist haridus, eriti suur on pikaajaliste haiguste risk nendel, kelle haridus piirdub põhiharidusega või jääb sellest madalamaks. 20-50-aastastel kõrgharitud inimestel on keskmiselt kaks korda vähem pikaajalisi haigusi ja igapäevategevusi piiravaid terviseprobleeme kui samas vanuses põhi- või madalama haridusega inimestel.

Haridusest sõltuv haigusrisk on meestel kõrgem kui naistel, kusjuures tegemist ei ole vanuse mõjuga, sest naiste seas on eakaid rohkem kui meeste seas. Haridus mõjutab inimeste tervisekäitumist maal rohkem kui linnas. Linnades on põhiharidusega inimeste haigestumus kõrgharidusega inimeste haigestumusest 24 ja maal 44 protsenti suurem.

Kõige tervemad inimesed on noorima elanikkonnaga Harju- ja Raplamaal, kus pikaajalisi haigusi on vähem kui veerandil elanikest, neis maakondades on ka kõige vähem igapäevategevusi piiravaid terviseprobleeme.

Kõige rohkem on pikaajalisi haigusi peipsiäärsetes maakondades ehk Põlva-, Jõgeva- ja Ida-Virumaal, vastavalt 43,40 ja 38 protsendil maakonna elanikest. Neis maakondades, aga ka Võru- ja Valgamaal piiravad terviseprobleemid inimeste igapäevategevusi kõige rohkem ja olulisi piiranguid tajub enam kui viiendik elanikest, kusjuures igapäevategevusi piiravaid terviseprobleeme on Eesti keskmisest tasemest rohkem kõigis sotsiaalsetes rühmades, sealhulgas ka lastel ja õppuritel.

Pikaajaline haigus või terviseprobleem on haigus või terviseprobleem, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud. Siia kuuluvad ka pikka aega vaevusi tekitanud terviseprobleemid, mida arst ei olnud diagnoosinud. Pikaajalisteks loeti ka korduvad terviseprobleemid, kaasa arvatud haigused, mille nähtusid hoiti ära või leevendati regulaarse ravimite võtmise või muu raviga.

Tervisest tingitud igapäevategevuse piiratus on tervisest tingitud piirang, mis oli kestnud või arvati kestvat vähemalt 6 kuud. Igapäevategevuste all mõeldi töötamist, õpinguid, majapidamistöid, enese eest hoolitsemist, suhtlemist teiste inimestega ja vaba aja veetmist. Inimese tegevus loeti oluliselt piiratuks, kui ta vajas iga päev abi ning mõningal määral piiratuks, kui ta vajas mõne tegevuse juures abi, aga mitte iga päev.

Eestis 11. rahvaloendus toimus 31. detsembrist 2011 kuni 31. märtsini 2012. Varasemad loendused on toimunud 1881., 1897., 1922., 1934., 1941., 1959., 1970., 1979., 1989. ja 2000. aastal. Järgmine rahvaloendus toimub Eestis aastal 2020-2021.

President Toomas Hendrik Ilves osaleb 30. augustil Washingtonis Eesti, Läti ja Leedu riigipeade kohtumisel Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obamaga.

Kohtumine Valges Majas keskendub Euroopa-USA julgeoleku-alasele ja majanduskoostööle, NATO transformatsioonile, küberturvalisusele ja energiajulgeolekule, samuti inimõiguste ja demokraatlike väärtuste edendamisele maailma erinevais paigus, teatas presidendi kantselei pressiesindaja BNS-ile.

"Heade sõprade omavahelised konsultatsioonid ja avameelne jutuajamine meile kõigile olulistel teemadel on tähtis Balti piirkonna ja USA liitlassuhete tugevdamisel, mis on lahutamatu osa laiemast Atlandi-ülesest koostööst," ütles president Ilves.