Euroopa parlament kiitis heaks küberründajate karmima karistamise

Euroopa parlamendi neljapäevasel täiskogul heaks kiidetud uute reeglite kohaselt hakatakse küberkurjategijate suhtes rakendama karmimaid karistusi.

Direktiivi eelnõu eesmärk, mille osas on juba Euroopa parlamendi ja Euroopa Liidu (EL) nõukogu läbirääkijate mitteametlik kokkulepe, on aidata ennetada küberrünnakuid ning tõhustada koostööd politsei- ja muude õiguskaitseasutuste vahel. EL-i liikmesriigid peavad tagama menetlused, mis võimaldavad vastata kiireloomulistele abitaotlustele hiljemalt kaheksa tunni jooksul.

Direktiivi eelnõu kohaselt peaksid liikmesriigid seadma maksimumkaristusmääraks vähemalt kaheaastase vangistuse ebaseadusliku toimingu nagu näiteks aluseta andmesüsteemi sisenemise, häirimise või pealtkuulamise ning tahtlikult sellise tegevuse jaoks vajalike vahendite müümise või tootmise eest.

Direktiivis sätestatakse vähemalt kolmeaastane vangistus niinimetatud robotivõrkute loomise eest, mille kaudu saavutatakse kaugkontroll märkimisväärse arvu arvutite üle pahavaraga nakatamise kaudu. Rünnakute eest elutähtsate infrastruktuuride vastu nagu näiteks elektrijaamad, transpordivõrgud ja valitsusvõrgud võib määrata viieaastase vangistuse. Sama kehtib, kui rünnak on toime pandud kuritegeliku organisatsiooni poolt või põhjustab rasket kahju.

Samuti peaksid liikmesriigid tagama menetlused, mis võimaldavad neil kiireloomuliste küberrünnakutega seotud taotluste vastata hiljemalt kaheksa tunni jooksul, et muuta politsei koostöö efektiivsemaks.

Juriidilisi isikuid saab vastutusele võtta juhul, kui juriidilise isiku alluvuses olev isik on tema kasuks pannud toime ebaseadusliku toimingu nagu näiteks aluseta andmesüsteemi sisenemine, selle häirimine ja pealtkuulamine. Vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud ja muud trahvid ning võivad kuuluda muud sanktsioonid nagu riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine ja sundlõpetamine.

Vastuvõetud tekst peab saama veel ametliku heakskiidu EL-i Nõukogult. Uus direktiiv täiendab reegleid, mis kehtivad 2005. aastast. Direktiivi vastuvõtmisest on liikmesriikidel üks aasta aega vastavad muudatused oma seadustesse sisse viia.