President Toomas Hendrik Ilves on aastaga pangalaenu vähendanud enam kui 5000 euro võrra, selgub esmaspäeval avalikustatud riigipea majanduslike huvide deklaratsioonist.

Kui eelmise aasta deklaratsiooni järgi oli Ilvese poolt eluaseme ostuks võetud laenujääk Nordea pangas 41 420 eurot, siis nüüd 36 376 eurot ehk laen on vähenenud 5044 euro võrra.

Ühtlasi selgub, et Ilves on loobunud kinnisvarast Saksamaal. Kui veel eelmises majanduslike huvide deklaratsioonis tõi riigipea välja, et tal on kaasomandis korter Göttingenis ning kaasomandis korter Würzburgis, siis nüüd neid kortereid enam deklaratsioonis pole. Küll aga oman Ilves jätkuvalt Viljandi maakonnas Abja vallas Ärma talu.

Ilvesel on ka kinnisvara soetamiseks võetud laen UniCredit Bank AG-st summas 209 635, mille kohta ta märgib esmaspäeval avaldatud deklaratsioonis, et pangaga käivad läbirääkimised laenulepingust tulenevate nõuete jäägi üle.

Presidendi ametipalga suurus on deklaratsiooni järgi 5050,23 eurot, millele lisandub 20 protsenti esindustasu ehk 1010,05 eurot. Muid tulusid presidendil deklaratsiooni esitamise ajal ei olnud.

Lisaks on Ilvesel Soome panga Merita Bank Plc kasuks seatud hüpoteek summas 12 782 eurot ja kõrvalnõuete summa suurusega 2556 eurot ning Soome panga Nordea Pank Finland Plc kasuks seatud kaks hüpoteeki summas 19 685 eurot ja 113 763 eurot.

Transpordivahendeid riigipea omandusse ei kuulu.

Ansipil ei ole jätkuvalt laene ega liisinguid

Peaminister Andrus Ansipi majanduslike huvide deklaratsioonist selgub, et sarnaselt varasemate aastatega pangalaene tal pole.

Sarnaselt möödunud aasta deklaratsioonile märkis valitsusjuht ka tänavu, et talle kuulub ühisomandis koos abikaasaga elamu Tartus ja korter Tallinnas.

Nagu eelmisel aastal, ei ole Ansipil ka uue deklaratsiooni järgi autosid ega muid transpordivahendeid.

Ansipi ainus sissetulek on deklaratsiooni kohaselt peaministri palk ehk kuuekordne Eesti keskmine palk 3997 eurot ja 20-protsendiline valitsuse liikme esindustasu.

Ansipile kuulus deklaratsiooni esitamise ajal SEB progressiivses pensionifondis 25 419 osakut väärtusega 24 611 eurot.

Kõige suurema laenukoormusega on valitsuse liikmetest välisminister Urmas Paet ja sotsiaalminister Taavi Rõivas, selgub Riigi Teatajas avaldatud majanduslike huvide deklaratsioonidest.

Paeti eluaseme laenujääk Swedbankis oli 305 908 eurot. Rõivasel on Danske Banki  Eesti filiaalis kaks eluasemelaenu, mille laenujäägid on vastavalt 124 460 eurot ja 179 056 eurot.

Lisaks on Rõivasel Swedbankis eluasemelaen laenujäägiga 39 218 eurot.

Rahandusminister Jürgen Ligil sarnasel eelmisele aastale laene ja muid varalisi kohustusi ei ole. Valitsuse liikmetest laene ja muid varalisi kohustusi ei ole ole veel peaminister Andrus Ansipil.

Enamik ministritest on võtnud eluasemelaenu. Lisaks Ligile ja Ansipile ei ole eluasemelaenu võtnud vaid majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Eelmisel nädalal Tartus residentuuri sisseastumiseksameid teinud 175-st kuuenda kursuse arstitundengist suurem osa tahab saada perearstiks, kirjutab Eesti Päevaleht.  

Noored tohtrid on kõige rohkem huvitatud peremeditsiinist, üldkirurgiast, günekoloogiast ja radioloogiast. Tartu ülikooli arstiteaduskonna residentuuriprodekaan Margus Lember tõdes, et varasemate aastatega võrreldes olulisi erinevusi ei ole – need on traditsiooniliselt populaarsed valikud.

Peremeditsiini vastu tuntakse Eesti perearstide seltsi juhatuse liikme Anneli Talviku sõnul üha rohkem huvi. „Tudengid hakkavad endale teadvustama, et perearstil on rohkem iseseisvust ja otsustusõigust oma tööd ise määrata, kui näiteks suures haiglas eriarstina töötades,” põhjendas ta Eesti Päevalehele.

Perearsti residentide puhul peab Talvik oluliseks arstlikku soovi näha patsiendist laiemat pilti ühele elundkonnale keskendumise asemel, aga ka ettevõtlikkust ja tahtmist oma töökeskkonda arendada, sest perearstipraksist tuleb ise majandada.

Ehkki peremeditsiini eriala märkis oma esimeseks valikuks suurim arv residentuuri minejaid, võiks Talviku sõnul olla perearstiks õppijaid ikkagi poole rohkem. „Paljuski kujunevad tudengite erialalised eelistused välja juba õpingute algul – põhiline perearsti praktika on aga alles kuuendal aastal ja see jääb natuke hiljaks. See võiks olla ka palju pikem, arvestades laiemalt patsienti vaatava oskuse vajalikkust kõikidel erialadel,” nentis ta.

Perearstide puudus on Talviku sõnul tõsine, ent veel peidus olev probleem. „Arvuliselt võib ju praksis olla arstiga kaetud, aga kui arst töötab poole kohaga, asendab naabervalla arsti või veel enam, töötab Soomes, et oma siinset praksist ära majandada – kas siis neil patsientidel on perearst olemas või puudu?” küsis ta retooriliselt.

Hoolimata sellest, et nii peremeditsiini kui ka günekoloogia erialale pürgib suur arv tudengeid, on konkurss seal siiski küllaltki väike – vastavalt 1,09 ja 1,7 inimest kohale. Veelgi lihtsam on sisse saada laborimeditsiini või psühhiaatria erialale, kus on pürgijaid vähem kui kohti, kirjutab Eesti Päevaleht.

Põhja-Eesti regionaalhaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo hinnangul pole asi niivõrd huvi kahanemises, vaid riiklikke kohti on lihtsalt juurde tulnud. „Praktiliselt kõik noored psühhiaatrid lähevad Soome ära ja seetõttu suurendati psühhiaatria residentide kohtade arvu, kahjuks ei ole need aga tänavu täis tulnud. Teisalt tähendaks kõikide kohtade täitumine, et ligi 10 protsenti ühe aasta tudengitest õpiks psühhiaatriat ja see pole kuidagi reaalne,” selgitas ta.

Sel nädalal Eesti päästeasutusi külastavad ning esmaspäeval siseminister Ken-Marti Vaheriga kohtunud Afganistani tuletõrje- ja päästepolitsei esindajad edastasid Eestile tänusõnad tsiviilmissioonide panuse ja Eesti riigi jätkuva huvi eest Afganistani elanikkonna kaitse arendamisel.

Afganistani tuletõrje- ja päästepolitsei direktoraadi juht kindralmajor Mahboob Amiri sõnas, et Eesti erialadelegaadid Afganistanis on kõrgelt hinnatud oma pühendumuse, siiruse ja töökuse poolest ning tuletõrje- ja päästeametnikud usaldavad nende kogemust.

Siseminister Ken-Marti Vaher rõhutas, et rahvusvahelise abi ja nõustamise olulisimaks alustalaks on Afganistani riigi ja rahva usaldus, et abi ja koolitused, mida me pakume, on sisukad ja asjalikud. „Kuigi Eesti on Afganistaniga võrreldes väga väike, võime me praegu pidada end arenenud riigiks ning meil on au olla abiks teistele. Eesti on olnud sarnases raskes olukorras pärast nõukogude okupatsiooni lõppu, seega usun, et saame jagada oma kogemust just selliselt, et ka Afganistani-suurusel riigil ülesehitustöös sellest reaalset kasu on,“ selgitas Vaher.

Siseministeeriumi päästepoliitika asekantsler Hannes Kont sõnas, et 20 aasta jooksul ise partnerriikidelt abi saanuna on Eestil võimalus nüüd teisi jõudumööda aidata. „Seoses julgeolekuvastuste üleminekuga on väga oluline, et jätkuks Eesti tsiviilmissioon Afganistanis,“ toonitas asekantsler ning kinnitas Eesti jätkuvat toetust Afganistanile.

Välisministeeriumi rahastatava projekti „Afganistani tuletõrjujate professionaalsete ja juhtimisoskuste arendamine“ raames külastab Afganistani tuletõrje- ja päästepolitsei delegatsioon nädala aja jooksul sisekaitseakadeemia õppekomplekse üle Eesti, siseministeeriumit, päästeametit, häirekeskust ja välisministeeriumit.

Ilmateenistuse prognoosi järgi tuleb alanud nädala esimene pool jahe, lõpu poole on aga oodata soojemat ilma.

Nädala esimesel poolel on ülekaalus Põhja-Euroopas võimutsevate madalrõhualade mõju ning sageli on hoovihma, ühtlasi on ilm suhteliselt jahe. Nädala teisel poolel kindlustub mõneks päevaks Venemaal kõrgrõhuala ja selle lääneservas saabub Eestisse soojemat ja kuivemat õhku.

Teisipäeva öösel on vähese ja vahelduva pilvisusega ilm ning mitmel pool sajab hoovihma.Öö hakul võib olla Kirde-Eestis ka äikest. Paiguti tekib udu. Puhub lääne- ja edelatuul 3-8, rannikul kuni 12 m/s. Sooja on 8-14 kraadi.  Päeval on vahelduva pilvisusega ilm ning kohati sajab hoovihma. Mandril puhub muutliku suunaga tuul 3-7 m/s, saartel lõunakaare tuul 4-10 m/s. Sooja on 18-22 kraadi.

Kolmapäeval on vahelduva pilvisusega ilm. Öösel sajab peamiselt Lääne-Eestis hoovihma, päeval sajab hoovihma mitmel pool ja võimalik on ka äike, õhtupoolikul ilm paraneb. Öösel puhub kagu- ja lõunatuul, päeval läänekaare tuul 1-7 m/s. Sooja on öösel 12-16, päeval 19-24 kraadi.

Neljapäeval tugevneb kõrgrõhuala ja ilm püsib kuiv. Puhub muutliku suunaga tuul. Öösel on 10-15, päeval 21-26 kraadi. Reedel kõrgrõhuala nõrgeneb. Öö on sajuta, kuid päeval on kohati hoovihma ja äikese võimalus. Tuul on samas nõrk. Sooja on öösel 13-17, päeval 23-28 kraadi.

Laupäeval läheneb lääne poolt nõrk madalrõhulohk. Öösel on hoovihma ja äikest peamiselt Lääne-Eestis, päeval saju ja äikese võimalus suureneb. Öösel on sooja 13-18, päeval 19-25 kraadi.

Pühapäeval ja järgmise nädala esmaspäeval tugevneb kõrgrõhuala Põhjamere kohal ja levib ka Läänemere poole.Venemaa läänepiirini ulatub samal ajal väheaktiivne madalrõhuala. Kõrgrõhuala ülekaalu korral on ka Eestis kuiv ilm, kui aga madalrõhuala laieneb rohkem läände, on ebapüsiv hoovihmadega ilm. Õhutemperatuur jääb siiski suhteliselt kõrgeks - öösiti 12-17, päeval 18-24 kraadi.