Politsei hoiatab suhtlusvõrgustikus Facebook leviva valeinfo eest, mille järgi on võimalik teatud tingimustel saata sularahaautomaadi kaudu korrakaitsjatele automaatteade enda röövimise kohta.

Viimastel päevadel jagatakse Facebookis edasi postitust, kus väidetakse, et pin-koodi tagurpidisel sisestamisel saadab pangaautomaat automaatselt politseile teate röövimisest. "Tegu on valeinfoga, mida ei tasu tõsiselt võtta. Palume postitust mitte edasi jagada," märkis politsei- ja piirivalveamet.

Veebis leviva väära info kohaselt tuleb röövli ohvriks langemise korral anda talle oma pangakaardi pin-koodi numbrid tagurpidises järjestuses, mille pangaautomaati sisestamise järel saatvat automaat politseile automaatselt teate röövimise kohta.

Välisministeerium toetab Eesti Päästemeeskonna logistikaeksperdi saatmist kolmeks nädalaks rahvusvahelisele humanitaarpartnerluse (IHP) missioonile Jordaaniasse, toetamaks ÜRO uue Süüria pagulaste laagri ehitust Azraqi linna lähistele.

Lisaks toetab Eesti vajalike moodulelamute soetamist pagulaslaagrisse, teatas välisministeerium BNS-ile. Missiooni ülesandeks on moodulelamute paigaldus ja infrastruktuuri rajamine.

Välisminister Urmas Paeti sõnul on humanitaarolukord Süürias väga halb ja pagulaste arv Süüria naaberriikides kasvab iga päevaga. „Rahvusvahelisel kogukonnal on jätkuvalt vaja toetada Süüria pagulasi ning riike, kes on teinud pingutusi nende vastuvõtmisel. Pagulaste järjest kasvav voog Süüriast mõjutab oluliselt kogu regiooni ning võib destabiliseerida riike, kes neid vastu võtavad,“ lausus Paet. Iga päev lahkub Süüriast üle 8000 inimese ning aasta lõpuks võib pagulaste arv ulatuda juba üle 3,5 miljoni.

ÜRO pagulaste ülemvoliniku amet UNHCR (United Nations High Commissioner for Refugees) esitas Rahvusvahelise Humanitaarpartnerluse IHP (International Humanitarian Partnership) riikidele abipalve Azraqi linna lähistele uue pagulaslaagri rajamiseks. Uus laager on planeeritud 130 000 inimese majutamiseks. Jordaanias on ametlikel andmetel üle 470 000 Süüria pagulase.

Alates ülemöödunud aasta märtsist kestva Süüria konflikti tagajärjel on hukkunud üle 90 000 inimese, oma kodu on pidanud jätma üle 5 miljoni ning ÜRO andmetel on Süüria pagulasi Iraagis, Jordaanias, Liibanonis, Türgis ja Egiptuses kokku juba üle 1,6 miljoni.

Eesti on sel aastal eraldanud humanitaarabina Süüria kriisis kannatanute toetuseks ÜRO pagulaste ülemvoliniku ameti kaudu Jordaaniasse ja ÜRO lastefondi UNICEF (The United Nations Children’s Fund) kaudu Liibanoni Süüria pagulaslaste haridustee jätkamiseks mõlemal juhul 100 000 eurot. Samuti toetab Eesti 89 076 euroga MTÜ Mondo poolt läbiviidava projektiga Süüria pagulastest põhikooli lastele mõeldud õpikeskkonna loomist Za’atri pagulastelaagrisse Jordaanias. Möödunud aastal toetas Eesti Süüria kriisis kannatanuid kokku 220 000 euroga.

Eesti on alates 2006. aastast IHP liige. Tegemist on siduvate lepinguteta mitteametliku organisatsiooniga, mille põhieesmärk on teostada ühiselt humanitaarabi andmist – seda peamiselt läbi ÜRO ja selle allorganisatsioonide humanitaarabi missioonide toetamise. IHP liikmete hulka kuuluvad lisaks Eestile ka Soome, Rootsi, Norra, Taani, Suurbritannia ja Saksamaa.

Välisministeerium toetab Eesti Päästemeeskonna liikme osalemist rahvusvahelisel humanitaarpartnerluse missioonil Jordaanias ja moodulelamute soetamist pagulaslaagrisse kokku 68 709 euroga.

Kaitseminister Urmas Reinsalu tänas Helmandi provintsis Camp Bastionis Eesti kaitseväelasi eeskujuliku ja raske teenistuse eest NATO kõige olulisemal välisoperatsioonil ning kinnitas, et järgmised 12 kuud Afganistanis on äärmiselt olulised.

„Te võitlete Afganistanis Eesti välis- ja julgeolekupoliitiliste huvide eest, täites meie rahvusvahelisi kohustusi,“ ütles kaitseminister Reinsalu. „Tänu teie panusele liitlassuhetesse on meie rahvusvaheline seotus, usutavus ja nähtavus suurem kui kunagi varem. Kõik teavad, kui head Eesti sõdurid lahingus on,“ lisas ta.

Kaitseminister rõhutas, et järgmised 12 kuud Afganistanis on äärmiselt olulised, kuna eelmisel nädalal julgeolekuvastutuse üle võtnud Afganistani julgeolekujõud peavad suutma tõestada, et tulevad selle ülesandega toime. Reinsalu rääkis Eesti kaitseväelastele Afganistani olukorrast pärast julgeolekuvastutuse üleandmist siinsele armeele ja politseile.

Pikemalt kõneles kaitseminister Eesti riigikaitse arengukavast ning veteranipoliitikast. Sõduritel oli talle palju küsimusi aprillist jõustunud keskmiselt 17-protsendilise kaitseväelaste palgatõusu, aga ka varustuse ja relvastuse kohta.

Kontingendi ülem kolonelleitnant Arno Kruusmann ja Estcoy-16 ülem major Meelis Loik andsid kaitseministrile ülevaate olukorrast Eesti kaitseväelaste praeguses tegevuspiirkonnas.

Minister tähistas koos kompaniiga tagantjärele ka jaanipäeva, sest 23. juunil täitsid Eesti jalaväelased valmidusülesannet. Jaanipäeva peeti traditsioonilise köieveo, jõuvõistluste ja grillipeoga.

Kaitseminister kohtus Afganistani-visiidi raames varem ka Afganistani kaitseministri Bismellah Khan Mohammadi, Kabulis resideerivate diplomaatide ning NATO sõjaliste ja tsiviilesindajatega. Samuti külastas ta Eesti kaitseväe erioperatsioonide gruppi, kelle teenistust Afganistanis nimetas silmapaistvaks ja Eesti kaitseväe vastavate võimekuste arendamisel hädavajalikuks.

http://pildid.mil.ee/Kaitseminister-Camp-Bastionis-ja-hilised-jaanid

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo teeb neljapäevasel kohtumisel õpetajate, kohalike omavalitsuste ning ministeeriumi esindajatega ettepaneku tõsta järgmisest aastast õpetajate miinimumpalk vähemalt 800 euroni ja sellega seotud keskmine palk vähemalt 960 euroni.

Aaviksoo sõnul on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustega sätestatud ühtne miinimumpalk oluline garantii. „Ilma palgatõusu kindlustamata on raske lahendada kõiki teisi hariduse ees seisvaid probleeme. Riigikogus vastu võetud kooliseaduse muudatused aitavad meid liikuda lõppeesmärgi poole, milleks on õpetaja miinimumpalk võrdseks riigi keskmise palgaga,“ sõnas minister.

„Loodame koos partneritega arutada ka seda, kuidas tagada kogu riigi poolt eraldatava raha jõudmine õpetajateni,“ lisas Aaviksoo.

Tänavu tõusis õpetajate miinimumpalk 608-lt eurolt 715 euroni ning omavalitsused said palgatoetust keskmiselt 915 eurot iga õpetaja ametikoha kohta.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi lepitakse järgmise aasta õpetajate miinimumpalgas kokku kolmepoolsetel läbirääkimistel, millest võtavad osa õpetajate registreeritud ühenduste ehk Eesti Õpetajate Liidu ja Eesti Haridustöötajate Liidu esindajad, kohalike omavalitsuse üleriigiliste liitude juhid ning valitsuse volitatud esindajad.

Eelmisel aastal jäid kolmepoolsed läbirääkimised ära, sest kohalike omavalitsuste liitude esindajad - Eesti Maaomavalitsuste Liit ning Eesti Linnade Liit - saabusid läbirääkimistele ilma volitusteta. Kui läbirääkimised jäävad ära või seal ei jõuta kokkuleppele, otsustab alammäära suuruse valitsus.