Rahvaloenduse järgi on kolmveerand elanikest põliselanikud

2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse (REL 2011) andmetel oli Eesti elanike seas põliselanikke 75,2 protsenti, teatab statistikaamet.

Eesti põliselanikud on need, kelle vanemad või üks vanem ja vähemalt üks vanavanem on Eestis sündinud. Eesti põliselanikke on loenduse andmetel 972 894. 12,7 protsenti Eesti elanikest kuulub välispäritolu rahvastiku esimesse põlvkonda ehk nemad ja nende vanemad on sündinud välismaal, 7,6 protsenti teise põlvkonda ehl nad on sündinud Eestis, kuid nende vanemad on sündinud välismaal, ja neli protsenti kolmandasse põlvkonda ehk nad ise ja vähemalt üks vanematest on sündinud Eestis, kuid vanavanemad on sündinud välismaal. Põlisust ei õnnestunud kindlaks teha 0,5 protsendil elanike puhul.

Eesti põliselanikest 90 protsenti on eestlased ja 98 protsenti Eesti kodakondsusega. Põliselanikest üle 95 protsenti oskab eesti keelt. Põliselanike keskmine vanus on 39 aastat.

Välispäritolu inimeste hulgas on eestlasi üle kaheksa protsenti. Nende seas on niihästi välismaal elanud etniliste eestlaste järeltulijaid kui ka inimesi, kellel küll pole eesti juuri, kuid kes kultuuriliselt on Eestis adapteerunud ja tunnevad end eestlastena.

Välispäritolu rahvastiku esimese põlvkonna inimesed on valdavalt eakad keskmise vanusega 60 aastat ja enamik neist on Eestis elanud aastakümneid. Neist 69 protsenti on venelased, viis protsenti eestlased ja 26 protsenti muude, peamiselt endise Nõukogude Liidu liiduvabariikide rahvuste esindajad, näiteks ukrainlased ja valgevenelased. Nende seas on ka viimastel aastatel Eestisse saabunud sisserändajaid. Välispäritolu esimese põlvkonna inimestest kolmandik on Eesti ja 38 protsenti Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 22 protsenti. Välispäritolu rahvastiku esimesest põlvkonnast oskab eesti keelt 3 ja eesti keelt peab emakeeleks viis protsenti.

Välispäritolu rahvastiku teise põlvkonna inimesed on valdavalt keskealised - keskmine vanus 41 aastat. Venelasi on nende seas 76 protsenti, eestlasi 12 protsenti ja muude rahvuste esindajaid 12 protsenti. Neist 53 protsenti on Eesti ja 16 protsenti Vene kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 29 protsenti. Välispäritolu teise põlvkonna inimestest oskab eesti keelt 58 protsenti ja eesti keelt peab emakeeleks 10 protsenti.

Välispäritolu rahvastiku kolmanda põlvkonna esindajad on kõige nooremad - nende keskmine vanus on 25 aastat, alla 15-aastaseid on 27 protsenti. Rahvuse poolest on nad kõige homogeensemad - neist 82 protsenti on venelased, 11 protsenti eestlased ja seitse protsenti muudest rahvustest. Enamik neist ehk 68 protsenti on Eesti kodakondsusega, määratlemata kodakondsusega on 19 protsenti. Eesti keele oskuselt ei erine nad teisest põlvkonnast oluliselt — eesti keelt oskab neist 57 ja eesti keelt peab emakeeleks kaheksa protsenti.