Terve öö kestnud riigikogu istung jätkub ka pärast 7. hommikutundi

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele vastu olevad opositsioonierakonnad Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Keskerakond asusid kolmapäeval riigikogus kooliseaduse teisel lugemisel venitamistaktikat kasutama, mistõttu on riigikogu pidanud istungit kogu öö ning jätkab ka neljapäeval pärast 7. hommikutundi.

Opositsioonisaadikud on esitanud kooliseadusele ligi 90 muudatusettepanekut, millest riigikogu oli kella 7-ks jõudnud läbi hääletada 58. Kuna opositsioon võtab iga muudatusettepaneku hääletamise eel 10-minutilise vaheaja, ongi riigikogu istung veninud tavatult pikaks.

Riigikogu pressitalituse teatel kestab istung kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui neljapäeval kell 10, mil algab neljapäevane istung. Neljapäeval kella 17-ks on riigikogu juhatus kokku kutsunud juba täiendava istungi. Kui esimene täiendav istung pole piisav kooliseaduse vastuvõtmiseks enne riigikogu kevadiste istungite lõppu, on võimalik, et kokku kutsutakse ka teine täiendav istung.

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on vaidlusi tekitanud just eelnõu osa, mis käsitleb rahastamisküsimusi.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni kinnitusel teeksid seaduse muudatused praegusel kujul karuteene nii Eesti haridussüsteemile kui ka regionaalpoliitikale. "Sinna täna kirjutatud rahastamismudel rikub omavalitsuste autonoomiat, pannes valdade ja linnade niigi tühjale rahakotile lisakoormuse. Ministeerium on võtnud selge suuna elujõuliste maakeskkoolide hävitamisele,“ on kultuurikomisjoni liige Jaak Allik öelnud.

Eelnõu autorid on tema sõnul täiesti unustanud, mida toovad plaanitavad muudatused kaasa õpilastele ja eeskätt erivajadustega õpilastele. Riik tahab lõpetada igasuguse koolide tugispetsialistide rahastamise ja lükata kogu vastutuse omavalitsuste õlgadele. „Kui enam ei jätku palgaraha logopeedidele, psühholoogidele ja eripedagoogidele, on ohus sadade tuge ja nõustamist vajavate laste areng,“ lausus Allik.

"Jutt käib 3,4 miljonist eurost, mis on vajalik vastavate spetsialistide palkadeks ja seda raha ei ole võimalik välja maksta rahakotist, mis niigi on tühi,“ lisas Allik.

Lisaks lihtsustab eelnõu SDE hinnangul äärmuseni õpetajate palgasüsteemi, kaotades nii klassijuhatajatasu kui ka senise atesteerimiskorra ja sellest tulenevad palgaerinevused. "Kõik see ei aita kuidagi tõsta hariduse kvaliteeti," lisas Allik.

Ka Keskerakond oli vastu seaduse rahastamispoolele, teatades möödunud nädalal, et on riigikogus vajadusel valmis kasutama venitamistaktikat, esitades ligi sada muudatusettepanekut.

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni aseesimees ja endine haridusminister Mailis Reps ütles, et uus põhikooli- ja gümnaasiumiseadus on praegusel kujul hävitav õpetajatele ja omavalitsustele. „Praegusel kujul teeb eelnõu kõvasti liiga õpetajatele, kellele hakkab kehtima senisest märksa suurem töökoormus ja kaovad ka atesteerimise astmed,“ rääkis Reps.

Tema sõnul kaob seaduse praegusel kujul vastuvõtmisel klassijuhataja tasu ning õpetajad viiakse ühele palgaastmele, mis omakorda ei motiveeri neid ennast enam täiendama. "Lisaks tähendab see seda, et ühe õpetaja palk tõuseb teise, kogenenuma õpetaja arvelt. Me ei ole nõus sellise seaduse jõuga läbi surumisega ning kasutame kõiki opositsiooni käes olevaid vahendeid menetluse pidurdamiseks," lisas Reps.

Endine minister rõhutas, et tugispetsialistide, kelleks on psühholoogid, eripedagoogid, logopeedid ja sotsiaalpedagoogid, rahastamine jääb eelnõu kohaselt täielikult omavalitsuse kanda. „Väga paljudel väiksematel omavalitsustel aga pole selleks lihtsalt raha, mistõttu hakkab halvenema õpilaste olukord. Sama lugu on ka üldise rahastamisega, kus kaob läbirääkimiste ruum ja hakatakse määrama sihtotstarbelisi hariduse eraldisi ainult õpetajate alammääradeks ning õpikutele. Selline rahastamine rikub aga oluliselt kohaliku omavalitsuse eelarveautonoomia põhimõtteid,“ rõhutas Reps möödunud nädalal.

Tema hinnangul tooks uus seadus kaasa ka riigigümnaasiumide loomise ja nende eelisrahastamise, mis tähendab teiste koolide jätmise täiesti ebavõrdsesse olukorda.