EESTI UUDISED BNS

Augustis toetas parlamendierakondi kokku seitse protsenti vähem inimesi kui juulis, samas kui kahe parlamendivälise erakonna toetus tõusis valimiskünnise lähedale, selgus rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellitud TNS Emori üle-eestilisest 869 vastajaga küsitlusest.

Ka augustikuus olid kõige populaarsemad erakonnad opositsiooni kuuluvad Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE). Kui riigikogu valimised toimuksid homme, siis annaks oma hääle Keskerakonnale 26 protsenti valijatest, mis on kaks protsendipunkti võrra vähem kui juulikuus.

Napilt jäi Keskerakonnast maha teine opositsioonipartei, SDE, kel oli toetajaid 25 protsenti ehk võrreldes juuliga üks protsendipunkt vähem.

Koalitsioonierakondadest oli populaarsem Reformierakond 20-protsendise toetusega, kuid kuu varasemaga võrreldes langes nende toetus nelja protsendipunkti võrra. Teise koalitsioonipartei, Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) toetus oli 14 protsenti ehk kuu varasemaga võrreldes ei muutunud.

Suurte parlamendiparteide toetuse kukkumise kõrval kasvas augustis toetus parlamendivälistele erakondadele. Sel nädalal riigikogu erakondade järelevalvekomisjonilt pankrotihoiatuse saanud Rohelisi toetas augustis viis, Konservatiivset Rahvaerakonda neli ja Iseseisvusparteid kaks protsenti vastanutest.

"Kodanike eelistusi jagus seekord rohkem ka väiksematele erakondadele, mis on lihtsalt mõningane ja nähtavasti hetkeline alternatiivne valik palju kritiseeritud suurerakondadele," hindas tulemusi Emori uuringuekspert Aivar Voog.  

Kahe opositsioonipartei kogutoetus augustis oli 51 protsenti ning võimuliidu erakondadel 34.  

Emor küsitles rahvusringhäälingu uudistetoimetuse tellimusel 869 valimisealist kodanikku nende kodudes. Emor esitab andmed vaid neist vastajatest, kel on olemas erakondlik eelistus. See muudab reitinguprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega. Augustis oli "ei oska öelda" osakaal 41 protsenti, mis on viie protsendipunkti võrra väiksem kui juulis.

Juulis toetas Keskerakonda 28 protsenti, SDE-d 26, Reformierakonda 24 ja IRL-i 14 protsenti küsitletutest.

Möödunud aasta augustis tõusis Reformierakonna toetus rekordilise 39 protsendini, mis oli tänavusest ligi kaks korda kõrgem. SDE-d ja Keskerakonda toetas võrdselt 20 ning IRL-i 13 protsenti.

Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumaju väisanud justiitsminister Hanno Pevkur tõdes, et üldiselt on kohtumajade, kohtunike ja kohtumenetluste kestvusega olukord päris hea, kuna menetlusajad on vähenenud.

„Esimese astme kohtute menetlusajad on kenasti vähenenud, tsiviilasjades 10, kriminaalasjade üldmenetluses üheksa ja haldusasjades 20 protsenti,“ ütles Pevkur.

Ta avaldas lootust, et seis läheb veelgi paremaks, kui hiljuti tööle asunud ja lähiajal tööle asuvad kohtunikud normaalse töörütmi saavutavad ning täiskoormusel alustavad Harju maakohtus tööd kohtujuristid.

Peamiste töökoormust lisavate kriminaalasjadena toodi Lõuna-Eesti kohtumajades esile menetlusi, mis käsitlevad mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ja vargusi.

2013. esimese poolaasta kohtute menetlusaegade statistika näitab, et Tartu halduskohtus on haldusasjade menetlusaeg vähenenud üle nelja protsendi. Kriminaalasjade üldmenetlustes on 2013. esimesel poolaastal Tartu maakohtus menetlusajad vähenenud 18 protsenti. Tsiviilasjades on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tartu Maakohtus vähenenud üle kolme protsendi.

Teiste maakohtutega võrreldes on suurim menetlusaja lühenemine toimunud Harju maakohtus, kus on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud kriminaalasjades üldmenetluses 26 ja tsiviilasjades 15 protsenti.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) kontrollis tänavu esimesel poolaastal ligi 7000 internetipoodidest ja -foorumitest tellitud elektroonikaseadet, millest 6100 tunnistati nõuetele mittevastavaks.

Kõige enam on olnud probleeme väljaspool Euroopa Liitu asuvatest internetipoodidest ostetud seadmetega, teatas amet BNS-ile.

Ostjad peaksid teadma, et ka väikese võimsusega elektroonikaseadmed, näiteks spordikellad, GPS navigaatorid, koerte piirdeaiad, autode multimeediaseadmed ja videoseadmed, peavad vastama Euroopa nõuetele. Nõuetele vastav seade on märgistatud CE märgiga ja on tuvastatav tootja andmete ja mudeli numbriga.

TJA soovitab enne tellimuse vormistamist veenduda, et tootja on täitnud kõik temale pandud kohustused märgistuse paigaldamise osas. Kahtluste korral tasub müüjalt küsida täiendavat infot ning teabe puudumise või ebaselge info saamisel on mõistlik toode ostmata jätta.

Nõuded elektroonikaseadmetele on kehtestatud Euroopa direktiividega ja nõuetele vastavust kontrollitakse maaletoomisel. Ka eraisiku tellitud üksiku toote Euroopa Liitu saatmise puhul on tegu maaletoomisega. Nõuete eesmärk on tagada seadmete ohutus nii kasutajale kui ka ümbritsevale keskkonnale ning kindlustada raadioseadmete häiretevaba kasutamine.

TJA kontrollib koostöös maksu- ja tolliametiga üksnes neid seadmeid, mille puhul tekib kahtlus, et need ei vasta nõuetele. Tänavu esimesel poolaastal kontrollitud seadmetest olid enamus sellised, millel puudus CE märk või andmed toote tuvastamiseks. Nõuetele mittevastavaks tunnistatud elektroonikaseadmeid Eestisse tuua ei lubata, maksu- ja tolliamet hävitab need või saadab saatjale tagasi.

Raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmetele kehtivate Euroopa nõuete ning tootjatele ja maaletoojatele kehtivate nõuete kohta annab selgitusi tehnilise järelevalve amet. Tolliprotseduuride kohta annab selgitusi maksu- ja tolliamet.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 23,5%

Pangad väljastasid selle aasta esimese kuue kuuga ligi 700 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 35 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 23,5%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,6%).

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud kuue kuu jooksul 400 noort peret 2,9 mln euro ulatuses, üks sundüürnik ning 349 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 51 000 euroni (2012. a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (49,2%), Harjumaal (13,5%) ja Tartus (10,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal, Jõgevamaal (mõlemad 0,3%), Läänemaal ja Võrumaal (mõlemad 0,6%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 900 leibkonda, kellest 15 145 on noored pered, 8685 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Eluasemelaenu käenduse tingimused ja lisainfo www.kredex.ee.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.