Viljandi, Valga, Võru ja Põlva kohtumaju väisanud justiitsminister Hanno Pevkur tõdes, et üldiselt on kohtumajade, kohtunike ja kohtumenetluste kestvusega olukord päris hea, kuna menetlusajad on vähenenud.

„Esimese astme kohtute menetlusajad on kenasti vähenenud, tsiviilasjades 10, kriminaalasjade üldmenetluses üheksa ja haldusasjades 20 protsenti,“ ütles Pevkur.

Ta avaldas lootust, et seis läheb veelgi paremaks, kui hiljuti tööle asunud ja lähiajal tööle asuvad kohtunikud normaalse töörütmi saavutavad ning täiskoormusel alustavad Harju maakohtus tööd kohtujuristid.

Peamiste töökoormust lisavate kriminaalasjadena toodi Lõuna-Eesti kohtumajades esile menetlusi, mis käsitlevad mootorsõiduki juhtimist joobeseisundis ja vargusi.

2013. esimese poolaasta kohtute menetlusaegade statistika näitab, et Tartu halduskohtus on haldusasjade menetlusaeg vähenenud üle nelja protsendi. Kriminaalasjade üldmenetlustes on 2013. esimesel poolaastal Tartu maakohtus menetlusajad vähenenud 18 protsenti. Tsiviilasjades on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama ajaga Tartu Maakohtus vähenenud üle kolme protsendi.

Teiste maakohtutega võrreldes on suurim menetlusaja lühenemine toimunud Harju maakohtus, kus on menetlusajad võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud kriminaalasjades üldmenetluses 26 ja tsiviilasjades 15 protsenti.

Tehnilise järelevalve amet (TJA) kontrollis tänavu esimesel poolaastal ligi 7000 internetipoodidest ja -foorumitest tellitud elektroonikaseadet, millest 6100 tunnistati nõuetele mittevastavaks.

Kõige enam on olnud probleeme väljaspool Euroopa Liitu asuvatest internetipoodidest ostetud seadmetega, teatas amet BNS-ile.

Ostjad peaksid teadma, et ka väikese võimsusega elektroonikaseadmed, näiteks spordikellad, GPS navigaatorid, koerte piirdeaiad, autode multimeediaseadmed ja videoseadmed, peavad vastama Euroopa nõuetele. Nõuetele vastav seade on märgistatud CE märgiga ja on tuvastatav tootja andmete ja mudeli numbriga.

TJA soovitab enne tellimuse vormistamist veenduda, et tootja on täitnud kõik temale pandud kohustused märgistuse paigaldamise osas. Kahtluste korral tasub müüjalt küsida täiendavat infot ning teabe puudumise või ebaselge info saamisel on mõistlik toode ostmata jätta.

Nõuded elektroonikaseadmetele on kehtestatud Euroopa direktiividega ja nõuetele vastavust kontrollitakse maaletoomisel. Ka eraisiku tellitud üksiku toote Euroopa Liitu saatmise puhul on tegu maaletoomisega. Nõuete eesmärk on tagada seadmete ohutus nii kasutajale kui ka ümbritsevale keskkonnale ning kindlustada raadioseadmete häiretevaba kasutamine.

TJA kontrollib koostöös maksu- ja tolliametiga üksnes neid seadmeid, mille puhul tekib kahtlus, et need ei vasta nõuetele. Tänavu esimesel poolaastal kontrollitud seadmetest olid enamus sellised, millel puudus CE märk või andmed toote tuvastamiseks. Nõuetele mittevastavaks tunnistatud elektroonikaseadmeid Eestisse tuua ei lubata, maksu- ja tolliamet hävitab need või saadab saatjale tagasi.

Raadio-, elektri- ja elektroonikaseadmetele kehtivate Euroopa nõuete ning tootjatele ja maaletoojatele kehtivate nõuete kohta annab selgitusi tehnilise järelevalve amet. Tolliprotseduuride kohta annab selgitusi maksu- ja tolliamet.

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 23,5%

Pangad väljastasid selle aasta esimese kuue kuuga ligi 700 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 35 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 21%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 23,5%. Keskmiselt on iga kümnes eluasemelaen väljastatud KredExi käendusega (11,6%).

Kvartali lõpus oli KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 28,2 mln eurot. KredExi eluasemelaenu käendust on kasutanud kuue kuu jooksul 400 noort peret 2,9 mln euro ulatuses, üks sundüürnik ning 349 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega väljastatud laenusumma on kasvanud 51 000 euroni (2012. a. 49 000 eurot). Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks ja renoveerimiseks Tallinnas (49,2%), Harjumaal (13,5%) ja Tartus (10,3%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Põlvamaal, Jõgevamaal (mõlemad 0,3%), Läänemaal ja Võrumaal (mõlemad 0,6%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (81%) või elamu ostuks (15%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

Alates 2000. aastast, mil KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi, on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 23 900 leibkonda, kellest 15 145 on noored pered, 8685 noored spetsialistid ning 70 tagastatud majades elavad üürnikud.

Eluasemelaenu käendus on mõeldud inimestele, kes võtavad laenu uue eluaseme ostmiseks või olemasoleva renoveerimiseks ning soovivad vähendada oma esmase sissemakse kohustust. Eluasemelaenu käendust saavad kasutada noored pered, noored spetsialistid, tagastatud eluruumides elavad üürnikud, Kaitseväe ja Kaitseliidu veteranid.

Eluasemelaenu käenduse tingimused ja lisainfo www.kredex.ee.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Valitsus otsustas neljapäevasel istungil jätkata arutelusid vanemahüvitise seaduse muutmiseks.

Sotsiaalministeeriumi esitatud eelnõu eesmärk on lahendada vanemahüvitise ümberarvutamisel tekkinud probleeme, kui hüvitise saaja saab samaaegselt töist tulu, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. Seadusemuudatusega soodustatakse töötamist vanemahüvitise saamise ajal ja tagatakse vanemahüvitise saajatele töötamise korral alati suurem kogusissetulek, ehk vanemahüvitis ja tulu kokku.

Muudatused tagavad, et vanemahüvitise saajal säilib alati vähemalt hüvitise määra suurune vanemahüvitis.

Kehtiva regulatsiooni kohaselt vanemahüvitist ei maksta, kui vanem teenib hüvitisega samaaegselt üle viiekordset hüvitise määra ehk rohkem kui 1450 eurot kuus. Uus korraldus kaotab selle piiri ära. Kehtima jääb põhimõte, et vanemahüvitist ei vähendata, kui tulu saadakse hüvitise määra ulatuses.

Võrreldes kehtiva seadusega suurenevad riigieelarve kulud vanemahüvitisele hinnanguliselt 294 000 euro võrra aastas. Seadus jõustub 2014. aasta 1. jaanuaril.