Võru tähistab täna, 21. augustil 229 aasta möödumist linna asutamisest keisrinna Katariina II poolt.

Võru tähistab täna, 21. augustil 229 aasta möödumist linna asutamisest keisrinna Katariina II poolt.

„229-aastane Võru on noor linn. Meie vanalinn ei näe kuigi vana välja, meie traditsioonid on suhteliselt lühikesed ja suguvõsad noored,“ ütles tähtpäeva puhul linnapea Jüri Kaver. „Võru sündis valgustusajastu päikesepaistes ja ma usun, et see vaimsus elab edasi ka meie kaasajas.“

Võru vaatab Kaveri kinnitusel julgelt tulevikku, olles kinnistanud end Lõuna-Eesti olulise kultuuri- ja majanduskeskusena, Vana-Võromaa vaimse keskpunktina.

„Me oleme suutnud Võrus valla päästa selle positiivse, mida linn on endas alati hoidnud. See on kõigi võrulaste ühine saavutus, mille üle üks linnapea saab ainult uhkust tunda,“ ütles Kaver.

Laupäeval alanud Võru linnapäevad said täna jätku piduliku rongkäigu ning ühise sünnipäevatordi söömisega Kreutzwaldi pargis. Päev lõppeb Tamula järvelaval toimuva järvekontserdiga, millele eelneb Võru linna teenetemärgi ja vapimärkide üleandmine ning konkursside „Kaunid kodud 2013“ ja „Lilleline Võru“ osalejate tunnustamine.

Bingo Lotoga nädala eest ligi 300 000 eurot võitnud Läänemaa ehitusmees vormistas kolmapäeval võidu.

Nädala eest telesaates "Suur lotokolmapäev" välja loositud Bingo Loto peavõidu suurus oli 281 015 eurot, teatas Eesti Loto BNS-ile.

Internetist pileti ostnud mees kontrollis oma võitu järgmisel päeval ja esimese hooga arvas, et on langenud pettuse ohvriks - printis isegi pileti välja, et loositulemuste alusel veenduda, et tegu on ikka võidupiletiga. Oma võidurõõmu on mees seni jaganud vaid oma abikaasaga ja plaanib oma lotovõitu salajas hoida ka edaspidi.

Ehituse alal tegutsev õnnelik võtja jätkab kindlasti samal alal töötegemist, sest summa pole tema sõnul nii suur, et sellega tööd tegemata elu lõpuni ära elada. Küll aga plaanib ta võidusumma eest soetada uue auto, toetada rahaliselt poega ning minna naisega reisile. Kuhu reisile minnakse, on veel ebaselge, sest mees on ise noorpõlves palju reisinud. Kuid kindlasti käiakse ära Lätis, kuhu abikaasa on juba ammu soovinud minna.

2013. aasta esimesel poolaastal maksis Eesti Loto riigile hasartmängumaksuna spordi, kultuuri, teaduse, hariduse, meditsiini ja muude valdkondade toetuseks üle 4,2 miljoni euro. Võitudena maksti välja ligi 11 miljonit eurot.

Maksu- ja tolliameti (MTA) uurimisosakonna narkotalituse töötajad avastasid eelmisel nädalal ühe kriminaalasja raames Pärnus ja Pärnumaal teostatud läbiotsimiste käigus rekordilised ligi 6000 kilogrammi narkootikumide valmistamiseks kasutatavat toorainet alfa-fenüülatsetoatsetonitriili (APAAN) ja 4,6 kilogrammi marihuaanat.

MTA uurimisosakonna ametnikud teostasid eelmisel nädalal ühe kriminaalasja raames mitmed läbiotsimised nii Pärnu linnas kui Pärnumaal Audru vallas, mille käigus leiti Hollandist saabunud sõiduauto Mitsubishi rehvidest ja ukse sisse peidetuna kokku 4,6 kilogrammi marihuaanat ja kokku 6000 kilo narkootikumide valmistamiseks kasutatavat toorainet APAAN-i. Aine oli lennu- ja meretransporti kasutades toimetatud Eestisse Hiinast tollile kauba kohta valeandmeid esitades.

APAAN on lähteaineks fenüülatsetoonile, millest omakorda saab valmistada amfetamiini ja metamfetamiini. Konfiskeeritud kogusest oleks saanud toota umbes 2000 kilogrammi amfetamiini.

„Eestis kinnipeetud APAAN-i kogus on Euroopa mastaabis märkimisväärne. Seni on olnud suurimaks tabatud koguseks 4000 kilogrammi, mis peeti kinni Hollandis 2011. aastal,“ ütles menetlust juhtiv riigiprokurör Taavi Pern.

"Euroopa Narkootikumide ja Narkomaania Seirekeskuse hinnangul on APAAN-i levik Euroopa uusim väljakutse. Keeruliseks teeb illegaalse aine tabamise asjaolu, et kuigi APAAN on lähteaineks sünteetilistele narkootikumidele, on aine ise legaalne,“ lisas riigiprokurör Pern.

Eestis võib karistuse kaasa tuua ka narkootikumide valmistamiseks vajalike ainete ja seadmete käitlemine, mitte ainult keelatud ainete nimekirja kantud ainete käitlemine.

MTA töötajad pidasid kinni kaks naist ja ühe mehe, kes on riigiprokuratuuri taotlusel kohtu otsusega vahi alla võetud. Mehel on Hollandi kodakondsus ja naised on Eesti kodanikud. Kinnipeetud isikute elukohtade läbiotsimiste käigus leiti ka väga suures summas sularaha.

Alates 2011. aastast on mitmetes Euroopa Liidu riikides leitud suuri APAAN-i saadetisi ning selle ümbertöötlemiseks koduste vahenditega ehitatud laboratooriume, kuid maksu- ja tolliameti uurimisosakonna narkotalituse juhataja Urmet Tambre sõnul ei ole Eestis APAANi varem kinni peetud.

„Varasemalt on küll avastatud selletaolisi ained, kuid kogused on olnud märgatavalt väiksemad. Praegusel juhul on vaieldamatult tegemist meie ajaloos suurima avastatud kogusega. Väga oluline võit on just see, et ained avastati enne, kui need oli jõutud narkootikumideks muuta ja turule paisata,“ ütles Tambre.

Ta rõhutas, et maksu- ja tolliamet teeb narkootikumide vastases võitluses väga head koostööd nii Eesti ametiasutuste kui teiste riikidega.„Meil on olemas informatsioon ja teadmine selles vallas maailmas toimuvast, sealhulgas uute ainete ja peitmisviiside kohta. Tegemist on juba mitmenda korraga käesoleval aastal, kus Eestit proovitakse kasutada erinevate kemikaalide Euroopa Liitu toomise kanalina ja hea meel on tõdeda, et viimase töövõiduna sai ära hoitud väga suure koguse narkootikumide tõenäoline turule sattumine. APAAN-i kõrval ei tohiks alahinnata ka 4,6 kilogrammi marihuaana avastamist,“ sõnas Tambre.

Omavalitsusreformi kava kohaselt jääks Eestisse nelja aasta pärast kuni 60 omavalitsust, mis on koondunud tõmbekeskuste ümber.

Tõmbekeskustel põhineva reformi käik nägi ette, et maakondade omavalitsusliidud esitavad enda nägemuse piirkonna tõmbekeskustest maavanematele, tähtajaks laekusid ministrile 14 maakonna ettepanekud, teatas BNS-ile siseministeerium. Harjumaale sai pikema tähtaeg seoses poolelioleva uuringuga. Järvamaal ja Võrumaal ei esitanud omavalitsusliit maavanemale üldse oma seisukohta. Praeguse seisuga on nimekirjas 52 tõmbekeskust, millele lisanduvad veel Harjumaa omad ehk kokku saaks Eestis nelja aasta pärast olema umbes 60 omavalitsust.

Hiiumaale jääks kava kohaselt üks, Ida-Virumaale üheksa, Jõgevamaale kolm, Järvamaale neli kuni viis, Läänemaale kaks, Lääne-Virumaale seitse, Põlvamaale kaks, Pärnumaale kuus, Raplamaale neli, Saaremaale üks, Tartumaale kaks kuni kolm, Valgamaale kolm, Viljandimaale kolm ja Võrumaale neli tõmbekeskust.

„Kõige tähtsam on see, et see on maakondades kokku lepitud tulemus ja minu hinnangul on see hea tulemus. See on väga suur samm mõistliku riigipidamise suunas,“ ütles regionaalminister Siim-Valmar Kiisler.

Omavalitsusreformi edasine ajakava näeb ette reformi raamseaduse koostamist, mis sisaldab sisulist kokkulepet protsessi edasise käigu ja tõmbekeskuste nimekirja osas. Raamseadus saadetakse ministeeriumidevahelisele kooskõlastusringile septembris ning lähtuvalt eelnõude menetlemise ajakavast esitatakse valitsusele aruteluks detsembris. Raamseaduse koostamisse annavad sisendi ka kolm ekspertidest koosnevat töögruppi ning erinevad eksperthinnangud ja analüüsid.

Sügisel algatatud omavalitsusreform „Tõmbekeskuste Eesti“ näeb ette, et kõigepealt nimetavad omavalitsused ja maavalitsused piirkonna tõmbekeskused ning seejärel valivad omavalitsused ise, millisega neist ühineda. Riigikogu annab seadusega ette tähtaja, milleks peab ühinemine toimuma ning 2017. sügisel toimuvad kohalike omavalitsuste volikogude valimised toimuvad juba ühinenud omavalitsuste piirides.

Hiiumaa ja Saaremaa puhul saaks maakonna baasil moodustuv üks suur vald Kiisleri sõnul võtta üle mitmed ülesanded, mida praegu täidab maavalitsus ja riigile jääks seega üksnes järelevalve funktsioon.