EESTI UUDISED BNS

Ilmateenistus prognoosib kogu alanud nädalaks augusti lõpu kohta sooja ilma, samas läheb nädala teises pooles senisega võrreldes veidi vihmasemaks.

Teisipäeval on kõrgrõhkkonna mõju jätkuvalt tugev ja ilm püsib sajuta ning vaikne. Öösel on sooja 8-13 kraadi, selge taeva all langeb kohati 5-6 kraadini, päeval on sooja 19-22 kraadi. Kolmapäeval liigub Kesk-Euroopast madalrõhuvöönd Leeduni. Kõrgrõhkkond koondub Venemaale, aga servaga katab ikka Eestit. Ilm püsib sajuta, aga pilvi võib lisaks tulla. Tuul on nõrk ja puhub lõunakaarest. Öösel on sooja 7-12, päeval 19-21 kraadi.

Neljapäevaks suureneb madalrõhkkondade surve nii põhja kui lõuna poolt ning üksikud hoovihmad pole välistatud. Puhub võrdlemisi nõrk läänekaare tuul. Selgema öö korral langeb õhutemperatuur sisemaal 6-8 kraadini, pilvisema taeva korral on sooja 10-12 kraadi. Päeval tõuseb õhutemperatuur 19-22 kraadini.

Reedeks saab kõrgrõhuhari mõjusamaks ja ilm peaks peamiselt sajuta olema. Tuul pöördub läänekaarest lõunakaarde. Öö võib tulla selgem ja õhutemperatuur võib sisemaal 5-6 kraadini langeda, päeval on sooja 19-22 kraadi.

Laupäeval jõuab Norra merele aktiivne madalrõhkkond ja selle serv laieneb üle Skandinaavia. Läänevoolus võib niiskem õhumass päeval üle Läänemere jõuda ja hoovihma võimalus Eestis suureneb. Edela- ja lõunatuul tugevneb pisut. Sooja on öösel 8-12, päeval 17-22 kraadi.

Pühapäevaks võib madalrõhulohk Eesti kohale jõuda. Sel juhul on päev pilvine ja vihmahoogudega. Kui aga madalrõhulohk veidi aeglasemalt liigub, siis lükkub sadu poole ööpäeva võrra edasi. Lõuna- ja edelatuul on võrdlemisi tugev. Sooja on öösel 9-14, päeval 17-22 kraadi.

Pooled täiskasvanud õppijatest tunnetavad õpingute ajal raskusi, mis on tingitud õpingute ja teiste eluvaldkondade sobitamisega, selgub mullu sügisel läbi viidud täiskasvanud õppija uuringus.

Uuringu "Täiskasvanud õppijad Eesti kõrgharidussüsteemis" raportist selgub, et peamisteks raskuste põhjusteks on vähene aeg õpinguteks, suur koormus töökohal ja rahalised raskused üldise toimetuleku mõttes.

Raha ja tervisega seotud raskusi tajuvad võrreldes riiklike kõrgkoolide ja avalik-õiguslike ülikoolidega vähem erakõrgkoolides ja -ülikoolides õppivad täiskasvanud õppijad. Seega eraõppeasutustesse koonduvad need, kellel on võimalus õpingute eest ise maksta. Õppeastmete järgi puututakse raha- ja terviseprobleemidega rohkem kokku rakendus- ja kutsekõrghariduses. Seevastu ajapuudust tunnetatakse võrreldes rakenduskõrgharidusega enam bakalaureuse- ja magistritasemel. Samuti on ajapuudust nimetatud rohkem kaugõppes kui statsionaarõppes, mis tähendab, et kaugõppe ehk paindlikuma õppevormi kasuks otsustanud on jätkuvalt ajalise surve all ühitades õpinguid, tööd ja pereelu. Isikliku elu ja perekonnaga seotud probleeme tunnetatakse mõnevõrra enam statsionaarses õppes ja õppeastmete lõikes doktoriõppega võrrelduna rohkem kutse- ja rakenduskõrghariduses.

Hoiaku või meelestatusega seotud raskusi tajutakse teravamalt kutse- ja rakenduskõrghariduses kui teistel astmetel. Õppevormiti on aga hoiakutega seotud raskusi sagedamini ära märgitud kaugõppes. Õppekorraldusest lähtuvalt selgub, et õhtuti ja nädalavahetuseti õppivad tudengid tunnetavad päevase õppega võrreldes küll vähem raha ja tervisega seotud probleeme, ent rohkem ajaga seotud pingeid. Lisaks selgub uuringust, et õpingute eest ise maksvad tudengid tunnetavad vähem raha ja tervisega seotud pingeid, mis on märk sellest, et tasulised õpingud on valitud siis, kui need on tõesti taskukohased.

Oma õpingute eest ise maksvad täiskasvanud õppijad on aga oluliselt enam toonud välja aja ja isikliku eluga seotud probleeme, mis on eeldatavasti tingitud erinevate eluvaldkondade ühitamisest. Õppelaenu võtnute puhul tajutakse rohkem raha ja tervisega seotud raskusi ning vähem aja ja isikliku eluga seotud raskusi. Lisaks selgub, et õppetoetuse saamine ei ole seotud rahaliste raskuste tunnetamisega, mis viitab sellele, et ühelt poolt on õppetoetuse saajaid vähe ja teisalt on õppetoetuste summa liiga väike, et piisavalt tugevat positiivset mõju avaldada.

Täiskasvanud õppijaks loetakse üle 25-aastaseid inimesi, keda 2012. aastal oli Eesti üliõpilaste hulgas 37 protsenti.

Mullu sügisel läbi viidud täiskasvanud õppija uuringu eesmärk oli kaardistada kasvava õppijate grupi – täiskasvanud õppijate, kogemusi ning arvamusi.

Uuringus osales kaks kutseõppeasutust, 18 rakenduskõrgkooli ja kuus ülikooli, kokku 26 Eesti õppeasutust. Täiskasvanud õppija uuring on osa projektist "Tööturu väljakutsed kõrgharidusele: Eesti Euroopa Liidu kontekstis", mida viiakse ellu programmi Primus toetusel.

Tänavu tegid talvekahjustused ja põud viljale liiga ning kuigi selle kvaliteet on parem kui mullu, jääb tänavune saak eelmise aasta omale alla, hindasid põllumajandusspetsialistid.

"Võib öelda, et üle-eelmisel ja eelmisel aastal olid meil väga head saagid, aga selle aasta põud tegi ikkagi viljale liiga, tera jäi väiksemaks ja kvaliteet ei ole ka nii hea, kui see peaks olema," kommenteeris Tartumaa Põllumeeste Liidu esimees Jaan Sõrra BNS-ile. Lisaks sai vili mitmel pool ka talvekahjustusi ja ligi neljandik talivilja tuli Sõrra sõnul uuesti külvata.

"Koguseliselt ei ole midagi katastroofilist, aga võrreldes eelmise aastaga on ikka vähe viletsam," märkis Sõrra.

Samas on praegu Sõrra sõnul veel vara lõppkokkuvõtet teha, sest vähemalt veerand vilja on koristamata ja saagid on maakondades väga erinevad. "Siin on veel väga palju rapsi võtta ja ka veel suvivilja. Praegu ongi hirm, et kas me selle kõik kätte saame," ütles Sõrra.

Kes oma vilja enne suurte vihmade tulekut ära jõudsid koristada, said Sõrra sõnul ikkagi toiduvilja kvaliteediga vilja. "Kuna põua tõttu on tera väike, siis langemisarvud ja proteiinid ei ole nii head, kui nad võiksid olla," ütles ta. "Aga need, mis pärast vihmasid on koristatud, enam toiduvilja kvaliteeti ei lähe."

"Kui üldiselt aastat iseloomustada, siis ei ole halb aasta," märkis Sõrra. "Ma arvan, et selle nisu ja rukki, mis on vaja leiva ja saia tegemiseks, saime kindlasti kätte toiduvilja kvaliteediga."

"Kui eelmine aasta oli väga hea aasta ja saadi Eesti rekordsaak, siis sellist saaki kindlasti tänavu ei tule," ütles Jõgeva Sordiaretuse Instituudi direktor Mati Koppel BNS-ile. "Aga ei tule ka midagi väga kehva. Kui me võtame siin kolme või viie aasta keskmise, siis tuleb selline täiesti keskmine saak."

Kuigi vilja kvaliteet on üle Eesti erinev, siis üldiselt on tänavu kvaliteet Koppeli sõnul parem kui mullu. Ta märkis samuti, et mitmel pool on talvekahjustused ja kuivus vilja kvaliteeti vähendanud. "Üldiselt kes on toiduvilja kasvatanud, on enam-vähem toiduvilja ka saanud," ütles Koppel.

"On mõned piirkonnad, mis on saaki ja kvaliteeti vähendanud," rääkis ta. Näiteks Kuusalu ja Haljala kandis on põllumehed tema sõnul väga kurvas seisus ja Raplamaa oli osaliselt samuti kuiv ja Jõgeva lähiümbrus. Parimad saagid olid tänavu jällegi mitmel pool Tartumaal .

"Hetkeseisuga on Eestis praktiliselt ärakoristatud talinisu põllud, kus saagikus oli alla keskmise, kuid kvaliteet üle keskmise, mis tähendab, et enamuses saadi toidunisu," ütles AS-i Tartu Mill ostujuht Leonid Dulub BNS-ile.

"Lõuna-Eestis on lahti läinud suvinisu koristus ning möödunud nädala lõpus ja selle nädala alguses peaksid suvinisu koristama kõik Eesti põllumehed. Hetkel tundub, et ka selle kauba puhul peaks tegu olema toiduvilja kvaliteediga," rääkis Dulub.

Tartumaal sattus möödunud nädalal kelmuse ohvriks järjekordne eakas naine, kes maksis olematu liiklusõnnetuse kohta luisanud kurjategijale 5000 eurot.

Tundmatu kelm helistas 21. augustil Tartus elavale naisele ja teatas, et tema lähedane on põhjustanud liiklusavarii ning probleemide lahendamiseks nõuti naiselt sularaha. Naine andiski kelmile samal päeval üle 5000 eurot, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Politsei kinnitusel mingit liiklusõnnetust tegelikult ei olnud toimunud ning järjekordne vanur sattus lihtsalt kelmide ohvriks.