Eesti taasiseseisvumispäeval kõnelenud president Toomas Hendrik Ilves hoiatas eestimaalasi riigitüdimuse eest, mis väljendub mõtlemises, et kõik on juba paigas ja millegi uue ning parema saavutamine on lootusetu.

Ilves meenutas, kuidas kirjanik Ain Kaalep muretses 1999. aastal selle pärast, kas Eesti Vabariiki 1930-ndatel aastatel esimest korda vaevama hakanud riigitüdimus ei hakka taastatud vabaduse tingimustes tagasi tulema, sest kõik muutub juba liiga endastmõistetavaks. "Riigitüdimus, millest räägiti 1930-ndail ja millest kõneles Ain Kaalep – tunne, et kõik on juba paigas, peatunud, stagneerunud, lootusetu – on ohtlik, aga ka petlik. Me saame ka täna ikka uuesti alustada, luua uut ja paremat. Igaüks oma elus. Äris. Kunstis. Valimistel kandideerides ja valides. Andkem endale ja teistele see võimalus, selmet jääda varasemate eksimuste varemeile oma häda kurtma või teise oma parastama," arutles Ilves.

Riigipea sõnul tajuvad erinevaid riigikordi näinud inimesed, kui üürike oli vabaduse esimene kestvus. "Kes kahekümneselt oli tunnistajaks oma riigi loomisele, nägi neljakümne kaheselt kõige kadumist. Kes vabaduse saabudes oli kolmkümmend seitse, nägi võõrvägede sissemarssimist enne kuuekümnenda juubeli tähistamist. Suurem osa meist siin nägid oma silmaga iseseisvuse teist tulemist," rääkis Ilves.

Tema sõnul näitab eestimaalaste jõudu see, et on alati suudetud uuesti alustada, kui anti võimalus.  "Eesti edu on alati seisnenud uuesti alustamises. Ja kiires õppimises. Talude priiks ostmine, mis algas oma 150 aastat tagasi. Talud ja inimesed ja Eesti said seeläbi justkui uue elu. Uue alguse. Läinud sajandil, Eesti Vabariigi loomine. Ja selle taastamine. Kahekordne ime.  Masu ajal, pankrotistunud ärid ja koondatud töökohad. Ja taas on neid, kes alustavad midagi hoopis muud. Uus haridus. Uus eriala," rääkis Ilves.

Riigipea sõnul on eestimaalased vabad ning alati on olnud võtta uus võimalus. "Selles mõttes oleme igavesed revolutsionäärid. Kui endistviisi enam ei saa või ei taha, saame teha teisiti. Oskus uuesti alustada ongi meie edu võti. Kui riik suudab uuesti alustada ja tagasi tulla, siis miks ei võiks seda suuta kestahes meist," küsis Ilves.  

President ütles, et enne omariikluse teket jäid eestimaalased aastasadu ellu kogukonnana. "Meil oli midagi ühist, mis meid elus ja koos hoidis. Usun, et see midagi on kusagil alles. Meid pole palju, aga meie lood on erinevad. Me kiirelt inimpõlvedega võidu jooksnud ajaloo tõttu mõjutab tänaste eestlaste kogemust palju ka aeg, mil oleme siia tulnud. Meilt endilt ju ei küsitud, millal me tahame tulla," rääkis Ilves.

Riigipea sõnul ühendab kõiki eestimaalasi oma vaba riik, õigusriik, eesti keel ja kultuur. "Aga ka pikk talv ja Euroopa keskmisest ikka veel madalam SKT. Teisalt omanikutunne, hoolimine oma ümbrusest. Eesti elumaastikku tehakse kogu aeg tasapisi korda," ütles Ilves.

Riigipea sõnul on julgus alustada uut kiire õppimise saladus. "Uuesti alustada saab ka avalikku arutelu, seda, kuidas me omavahel räägime. Siin on võti eelkõige vaimse kultuurimaastiku loojate käes, kellest paljud on täna siia kogunenud. Meie avalik kõnepruuk on kandumas kaugele tsiviliseeritust. Kes veel, kui mitte sõnumikunstnikud, peaksid mõistma, et sõna on tegu. Sõnal on mõju ja jõudu," arutles Ilves.  

Tema sõnul peaks kõigil olema hoiatavalt meeles, mis toimus tõsielus, kui inimestest said sõnades rotid ja kahjurid, pursuid, maod ja prussakad. "Ja me peaksime veel mäletama, kes tulid päästma meid “rahvavaenulike klikkide” võimu alt, “kapitalistide ja vereimejate” ikkest. Meile on praegugi liiga lähedal maailm, kus õigus meist erinevaid inimesi sõimata ja vihata on muudetud õiguseks nende kallal karistamatult vägivallatseda," ütles Ilves, lisades, et vabadus on ka võimalus oma õigustatud muresid arukalt väljendada.

Ilves julgustas inimesi looma ja mõtlema, et vältida stagneerumist ja väsimist. "Arvustagem seda, mis on valesti, kriitika on igasuguse arengu alus. Aga hinnakem seda, mille väärtust ei tohiks unustada," märkis Ilves.

Täna hommikul said päästjad teate, et Võrus on järve ujuma läinud alkoholi tarvitanud inimene.

20. augustil kell 5.49 teatati, Võru linnas on Tamula järve ujuma läinud meesterahvas, kes pealtnägijate arvates ei jõua tagasi ujuda. Kohale jõudnud päästjad tõmbasid mehe mootorpaati ja tõid kaldale. Kannatanu anti üle kiirabile. Silmnähtavate joobetunnustega mees oli jõudnud ujuda umbes poole kilomeetri kaugusele kaldast.

 Päästjad hoiatavad, et joobes vette minek on eluohtlik

Tartu päästjad tõid Emajõest välja uppuva naise

Täna varahommikul sai häirekeskus teate, et inimene on kukkunud Kaarsilla juures vette. Mõne minutiga kohale jõudnud päästjatel õnnestus uppuja viimasel hetkel kätte saada.

20. augustil kell 4.32 teatati, et Tartu linnas klubi Atlantise juures on inimene jões ja karjub appi. Paari minutiga jõudsid kohale Tartu päästjad. Üks pinnaltpäästja hüppas vette ja tõi uppuja kalda äärde. Meeskond aitas kannatanu järsust kaldaäärest üles ning naisterahvas anti üle kiirabile.

Rahandusministeeriumi andmetel laekus juuli lõpuks riigieelarvesse tulusid 4,43 miljardit eurot ehk 59,2 protsenti aastaks plaanitust.

Vaatamata prognoositust mõnevõrra tagasihoidlikumale majanduskasvule, on tulusid laekunud oodatud mahus. Juunis paranes kolmandat kuud järjest ka valitsussektori eelarvepositsioon, puudujääk vähenes 0,5 protsendini prognoositavast SKP-st, teatas rahandusministeerium.

2013. aasta eelarves on koos edasiantavate tuludega plaanitud tulusid 7,48 miljardit ning kulusid koos eelmisest aastast ülekantud vahenditega 7,78 miljardit eurot.

Tulusid laekus eelarvesse juuli lõpuks koos ettemaksudega ja edasiantavate tuludega 4,43 miljardit eurot. Maksutulusid laekus 3,52 miljardit eurot ja mittemaksulisi tulusid 911 miljonit eurot. Laekunud maksutulud moodustavad 58,2 protsenti ning mittemaksulised tulud 63,8 protsenti aastaks kavandatust.

Eelmise aasta seitsme kuuga oli eelarvest täidetud vastavalt 58,3 protsenti ja 61,9 protsenti. Mittemaksulised tulud on eelkõige välistoetused Euroopa Liidu eelarvest, aga muu hulgas ka tulud rahvusvahelistest heitmekvootidest, dividendid, riigilõivud, keskkonnatasud ja tulud varade müügist.

Suurimate tululiikidena laekus seitsme kuuga sotsiaalmaksu 1,21 miljardit eurot ehk 58,5 protsenti plaanitust, käibemaksu 888 miljonit eurot ehk 57,3 protsenti kavandatust.

Võrreldes möödunud aasta sama perioodiga koguti tulusid eelarvesse 138 miljonit eurot ehk 3,2 protsenti rohkem, mis on seotud peamiselt maksutulude laekumise kasvuga 214 miljoni euro ehk 6,5 protsendi võrra. Sealhulgas sotsiaalmaksu laekus eelmisest aastast 76 miljonit eurot, juriidilise isiku tulumaksu 51,4 miljonit eurot ja käibemaksu 43,7 miljonit eurot enam. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes vähenes kütuseaktsiisi laekumine seoses tarbimiskoguste langusega 6,4 miljonit eurot. Mittemaksulistest tuludest kahanes toetuste, sealhulgas välistoetuste laekumine 46,6 miljonit eurot ehk 6,8 protsenti, mis tuleneb peamiselt eelmise aasta kõrgest võrdlusbaasist. Seevastu CO2 kvootide müügist saadav tulu suurenes 24 miljonit eurot.

Kuludeks kasutati juuli lõpuks 4,29 miljardit eurot ehk 55,2 protsenti eelarves ettenähtust. Eelmise aasta samal perioodil suunati võrreldavateks kuludeks aga 142 miljonit eurot vähem ehk 4,15 miljardit eurot. Suuremate kuludena maksti juuli lõpuks peamisteks sotsiaaltoetusteks 1,64 miljardit eurot ehk 5,1 protsenti rohkem kui aasta varem sama ajaga. Sotsiaaltoetustest tõusid pensionikulud seoses pensioniindeksi tõusu ja saajate arvu kasvuga. Parem sotsiaalmaksu laekumine tõi kaasa ka ravikindlustuskulude tõusu.

Investeeringuteks suunati juuli lõpuks 297 miljonit eurot ehk 41,4 protsenti aastaks plaanitust ja 18 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Väiksema investeeringute mahu põhjus eelmise aastaga võrreldes on saastekvoodi müügitulude plaanitud tagasihoidlikum kasutamine. Suhtelises võrdluses väiksem eelarve täitmine tuleneb aga investeeringute hooajalisusest – aasta teises pooles investeeringute tegemine hoogustub. Mullu kasutati seitsme kuuga investeeringute eelarvest ära 43,4 protsenti.

Riigi tööjõu- ja majandamiskuludeks kasutati seitsme kuuga 663 miljonit eurot ehk 55,1 protsenti eelarves ettenähtust. Sealjuures kulus tööjõukuludeks 361 miljonit eurot ja majandamiskuludeks 302 miljonit eurot. Tulenevalt kiirabiteenuse osutamise kulude arvestamisest majandamiskulude hulka ning suurenenud kaitse- ja palgakuludest, on selle aasta tööjõu- ja majandamiskulud eelmise aastaga võrreldes 66 miljonit eurot suuremad.

Välistoetusi koos ettemaksetega maksti juuli lõpuks välja 395 miljonit eurot ehk 41,5 protsenti kogu aasta eelarvest. Kuna praegune programmperiood hakkab lõpule jõudma ja selle aasta välistoetuste eelarve on eelmise aasta eelarvega võrreldes väiksem, siis on ka välistoetuste kasutamine mullusega võrreldes 21 miljonit eurot madalam. Kogu 2007-2013 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest struktuuritoetuste mahust oli juuli lõpuks projekte heaks kiidetud 95 protsenti ja väljamakseid tehtud 67,7 protsenti. Koos põllumajandustoetustega on kogu perioodi 4,2 miljardi euro suurusest mahust välja makstud aga 69 protsenti.

Likviidsete finantsvarade ehk deposiitide ja võlakirjade maht riigikassas ületas juuli lõpuks 2012. aasta taseme ja jõudis 1,51 miljardi euroni. Seda on 64 miljonit eurot rohkem kui kuu varem ja 55 miljonit eurot ehk 3,8 protsenti rohkem kui eelmise aasta lõpus.

Valitsussektori eelarvepositsioon jätkas paranemist ka juunis. Selle tulemusena jõudis kolm kuud järjest kahanenud puudujääk juuni lõpuks 93,8 miljoni euroni ehk 0,5 protsendini oodatavast SKP-st. Eelmise aasta juuni lõpus oli valitsussektori puudujääk 29,1 miljonit eurot ehk 0,2 protsenti SKP-st. Rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi järgi peaks puudujääk aasta lõpuks kujunema umbes 95 miljonit eurot.

Briti ühe edukaima sooloartisti Robbie Williamsi kontserdi korraldajad mängivad teisipäeva pärastlõunal kogu etenduse peaprooviks läbi, et siis õhtuseks kontserdiks võimalikult hästi valmis olla, ühtlasi on Tallinnas juba kohal ka Robbie Williams.

Peaproov käigus mängitakse terve etendus koos saatebändi ja taustalauljate ning eriefektidega täies mahus läbi, et viimast korda üle kontrollida Robbie Williamsi esinemise, kinodesse otseülekande ning kontsertfilmi salvestamise jaoks vajaliku massiivse tehnikapargi töö.

Tallinna lauluväljak avab väravad kell 16. Publikule on avatud Mere, Oru ja Mäe väravad. Soojendaja Olly Murs alustab orienteeruvalt kell 19.30. Lava ette tuleb piiratud mahtuvusega ala, kuhu pääseb kolm tuhat esimesena kohale tulnud fänni. Eraldi pileteid lava ees asuvasse tsooni ei müüda, sinna pääseb tavapiletiga kontserdikülastaja käepaela alusel, mis antakse antud tsooni sisenemisel. 

Briti  üks edukaim sooloartist Robbie Williams esineb lauluväljakul koos 11-liikmelise live-bändiga.

Robbie Williamsi Tallinna kontserdist valmib staari sellesuvise turnee ainus ametlik kontsertfilm «Robbie Williams – Live in Tallinn». Kontserti lauluväljakul näidatakse ka otsepildis kinodes üle maailma.