Loomakaitsjad nõuavad riigilt karusloomafarmide kontrolli alla võtmist

Eesti loomakaitseorganisatsioonid nõuavad riigilt jõulist sekkumist karusloomafarmides toimuva kontrolli alla võtmiseks ning avaldavad heameelt, et teema on jõudnud arutelude käigus juba ka riigikogu tasandile.

Loomakaitseorganisatsioonid leiavad, et riigikogu sekkumise näol on tegu olulise sammuga loomade heaolu tagamiseks ja seaduste muutmiseks. „Lisaks loomade heaolu puudulikkusele karusloomafarmides on Eesti kontekstis oluliseks probleemiks ka farmidest väljapääsevad mingid, kes kohaliku Euroopa naaritsa asurkonda hävitavad. Seetõttu tulebki olukorrale läheneda laiahaardeliselt, esmalt valdkonda kaardistades ning siis keelustamise võimalikkusest rääkides,“ kommenteeris ümarlaua arutelu organisatsiooni Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.

Eesti Loomakaitse Seltsi juhatuse liige Annika Lepp lisas, et riik peab vastu võtma otsuseid rebase- ja mingifarmides toimuvate süsteemsete rikkumiste ja loata tegevuse peatamiseks. „Lisaks loomakaitseseaduse ja karusloomade pidamise määruse rikkumistele ei täideta ka loomatauditõrje seadust. Näiteks Karjaküla farmil pole pärast paarikümneaasta pikkust tegutsemist endiselt sõnnikuhoidlat. Jääb küsimuseks, kas määrused on täitmiseks või on tegu pelgalt paberimäärimisega,“ märkis Lepp.

Loomakaitsekeskuse Kuulikodu juht Kadri Taperson avaldas heameelt, et teisipäeval riigikogus toimjunud loomakaitsealasel ümarlaual räägiti ka eetilisusest. "Ka siis, kui farmid täidaksid kõiki määrusi, oleks metslooma puurielu endiselt loomuvastane. Ka veterinaar- ja toiduameti esindaja nõustus, et puuriloomal ei ole võimalik liigiomast elu elada,“ lisas ta.

Riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees Karel Rüütli märkis, et karusloomafarmide tegevust reguleerivad loomakaitseseadus ja looduskaitseseadus, kuid pahatihti ei täida mingifarmid neile seatud päris rangeid nõudeid, mis on toonud kaasa keskkonnareostuse. "Kuna suurtel farmidel puuduvad sõnnikuhoidlad, on ohus nii Keila jõgi kui ka põhjavesi,“ ütles Rüütli.

Tema kinnitusel on järelevalve tõhustamine hädavajalik. „Hoovad on siin riigi käes - täna saab juriidilisest isikust seaduserikkujat karistada 32 000 euro suuruse sunnirahaga,“ lausus Rüütli.

Karusloomakasvandused on keelustatud Inglismaal, Põhja-Iirimaal, Austrias, Sloveenias, Bulgaarias ja Hollandis. Osaline keeld on jõustunud Taanis, Šveitsis, Rootsis, Itaalias ja Uus-Meremaal. Arutelud toimuvad sel teemal mitmes Euroopa riigis, näiteks Soomes ja Belgias.