Eesti Maaülikooli (EMÜ) teadlased osalevad Eesti-Läti piiriülese koostöö programmi raames projektis, mille eesmärgiks on uuenduslikke sademeveesüsteeme kasutades inimsõbraliku, jätkusuutliku ning looduslähedase keskkonna loomine.

Üheks projektalaks on Tartu tänava, Vabaduse tänava ning nende vaheline rannaäärne ala Võrus, teatas EMÜ BNS-ile.

Eestis veel vähetuntud säästlike sadevee kuivendussüsteemide näol on tegemist “roheliste” insener-kujunduslike tehnoloogiliste lahendustega sadevete keskkonnahoidlikuks korraldamiseks, mis jäljendavad looduslikku ökosüsteemi. “Vett ei juhita torusse, vaid immutatakse ning juhitakse läbi erinevate looduslike filtrite veekogudesse ja kasutatakse taimkatte niisutamiseks,“ sõnas Gen Mandre, projekti “(D)rain for life” koordinaator.

Võrreldes tavaliste kogumissüsteemidega vähendavad need süsteemid oluliselt sademevee äravoolu määra, vähendades üleujutusohtu, sadevett puhastatakse looduslikul viisil, samuti suureneb linnakeskkonna atraktiivsus. Lahenduste hulka kuuluvad avatud kanalid, infiltratsioonikraavid, tiigid, basseinid, haljastatud katused, vett läbi laskvad tänavakatted, samuti võimalused kasutada sadevett majapidamises.

Projekt, millesse on kaasatud nii väliseksperdid kui EMÜ maastikuarhitektid ja hüdroloogid, hõlmab kaht pilootala Eestis ja kaht Lätis. Eestis viiakse teostatavusuuringuid läbi Võrus ja Pärnus, millest kogutud info koondatakse loodavasse omavalitsustele ja spetsialistidele mõeldud käsiraamatusse.

Projekti eelarve on 114 010 eurot, millest 96 908,5 eurot tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Noor karu ründas mõne nädala eest Võrumaal kodutalu lähedal metsas vaarikaid korjanud 64-aastast meest, mehe karje sundis looma põgenema.

Karu ründas meest Kobela aleviku servas vaid saja meetri kaugusel mehe talust metsatukas, kirjutab Maaleht.

Vaarikaid korjates kuulis mees raksatust ja nägi tema poole sööstvat karu. Mees röögatas ning karu ehmus ja põgenes metsa.

Karulaskmise luba ametnikud Võrumaal ei anna, põhjendades seda loomade arvukuse vähesusega. Mullu registreeriti Eestis 62 sama-aastaste poegadega karupesakonda. Kokku on karusid Eesti metsades hinnanguliselt 600-650 isendit.

Karude arvukus Eestis näitab püsivat langustrendi, selle peamiseks põhjuseks on küttimine. Eelmisel aastal kütiti Eestis kokku 55 karu, sellel aastal lubatakse küttida 40 isendit, neist Ida-Virumaal 7, Lääne-Virumaal ja Harjumaal 6 ning Jõgevamaal 5.

Varasemate aastatega võrreldes on kirjalikult vormistatud liiklusrikkumiste protokollide arv mitu korda vähenenud ja politsei mõistetud trahvid jäävad alla poole seadusega ette nähtud maksimummääradest, kirjutab Postimees.

2008. aastal vormistas politsei umbes 165 000 liiklusrikkumise protokolli, selle aasta esimesed seitse kuud annavad alust arvata, et aastaga vormistab politsei umbes 60 000 trahviprotokolli.

Politsei trahvipoliitika on ka piirkonniti erinev. Näiteks pääseb turvavarustuse kasutamata jätmise eest Lääne prefektuuris poole väiksema trahviga kui mujal Eestis. Samuti on politsei Lääne ja Ida prefektuuris kohati tunduvalt leebem kiiruseületajate trahvimisel, kirjutab Postimees.

"Keskmine trahvisummade erinemine prefektuuride lõikes on näide sellest, et kindlaid trahvisummasid, mida konkreetse rikkumise eest määrata, politseinikele ette kirjutatud ei ole," ütles liiklusjärelvalve talituse juht Riho Tänak ajalehele.

Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul on trahvide summa võrreldes aastatega 2010-2011 suurem ja kasv on tulnud raskemate liiklusrikkumiste pealt. Sellel aastal koguneb liiklustrahvidest riigieelarvesse ligi 11 miljonit eurot. Kõigist registreeritud väärtegudest moodustavad liiklusrikkumised umbes 75 protsenti.

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) maksis tänavu esimesel poolaastal õppetoetusi 203 maamajandusega seotud eriala õpilasele kokku 51 427 euro ulatuses.

MES-i juhatuse liikme Andres Vinni sõnul on õppetoetus mõeldud nendele noortele, kes õpivad kutseõppeasutuses maamajandusega seotud erialal ja võtavad kohustuse pärast kooli lõpetamist asuda maapiirkonda elama. „Toetusega julgustame noori siduma oma tulevikku maapiirkondade ja maamajandusega," lisas Vinni.

Järvamaa kutsehariduskeskuses maksti toetust 39 õpilasele, Kehtna majandus- ja tehnoloogiakoolis 15 õpilasele, Luua metsanduskoolis 13 õpilasele, Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolis 67 õpilasele, Põltsamaa ametikoolis 21 õpilasele, Pärnumaa kutsehariduskeskuses 17 õpilasele, Räpina aianduskoolis 16 õpilasele ja 15 Võrumaa kutsehariduskeskuses õpilasele.

Õppetoetuse saamiseks sõlmib MES õpilasega lepingu, millega taotleja võtab kohustuse pärast kooli lõpetamist töötada maapiirkonnas tegutseva ettevõtja juures või tegeleda ise maapiirkonnas ettevõtlusega. Toetuse suurus sõltub õpilase keskmisest hindest.

Maaelu Edendamise Sihtasutus maksab õppetoetusi põllumajandusministeeriumiga sõlmitud halduslepingu alusel. Toetuste maksmist rahastatakse riigieelarvest ja sihtasutuse omavahenditest.