Rahandusministeerium saatis kooskõlastusringile maksukorralduse seaduse muudatused, millega luuakse 1. juuliks töötamisega seotud infot koondav register, kus isik tuleb registreerida enne tööle asumist.

Nagu BNS juba 9. augustil kirjutas, soovib riik registreerimisega vähendada ebaseadusliku tööjõu kasutamist ning kindlustada tööd tegevate inimeste sotsiaalsete tagatiste parem kaitse.

Töötaja registreerimiseks piisab ainult ühest elektroonilisest sissekandest. Nii pole enam eraldi vaja näiteks haigekassale töötajast teada anda, sest erinevate ametite info koondatakse registrisse, mis muudab hõlpsamaks andmete ristkasutamise.

Registri infotehnoloogia arenduskulu maksu- ja tolliametile on hinnanguliselt 400 000 kuni 600 000 eurot. Sellele lisanduvad arenduskulud, mis tuleb registriandmeid kasutavatel asutustel teha registriga liidestamiseks, ning süsteemi hoolduskulud. IT-arendamise kulud kaetakse ameti eelarvest.

Sotsiaalministeerium valmistab ette eelnõu ravikindlustuse, töötuskindlustuse, individuaalse töövaidluse lahendamise, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste, riikliku pensionikindlustuse, riiklike peretoetuste, vanemhüvitise ja sotsiaalhoolekande seaduste muutmiseks.

Kanadas elanud eestlastest vanapaar pärandas Tallinna lastehaiglale ligi 600 000 eurot, mis on tõenäoliselt suurim eraisiku annetus Eesti ajaloos.

Inna ja Aadu Randpalu pärandus ületab lastehaigla toetusfondi möödunud aastal kogutud annetused kahekordselt, kirjutab Eesti Päevaleht. Varasem suurim haigla toetusfondile tehtud annetus eraisikult oli 1,8 miljonit krooni ja pärines anonüümselt annetajalt Kanadast, Randpalude pärandatud summa ületab aga kroonides üheksat miljonit.

Inna ja Aadu Randpalu surid vastavalt 2009. ja 2010. aastal, ent testamendi paberitöö tõttu jõudis annetus kohale alles nüüd. Tingimusi raha kasutamiseks Randpalud testamendis ei seadnud.

Lastehaigla toetusfond kavatseb osa saadud annetusest investeerida laste vaimse tervise keskusesse, mis peaks valmima aastaks 2016.

Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus saatis esmaspäeval Lääne ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis käsitleb petukõnedega kannatanutelt raha välja petnud Leedust pärit üheksaliikmelise grupi tegevust.

Kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi on kõigile üheksale isikule esitatud kahtlustus kelmuste toimepanemises ning sellest tulenevalt lisaks ka kuulumises kuritegelikku ühendusse, milline oli moodustatud kelmuste toimepanemiseks. Grupp pettis 2013. aasta kevadel ja suvel inimestelt raha välja Eesti erinevates kohtades.

Selle aasta kevadel ja suvel helistati Eesti erinevais paigus vene keelt kõnelevatele inimestele ja teatati, et lähedasega on juhtunud õnnetus, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ning problemaatiline olukord on võimalik lahendada, kui maksta teatud summa. Esitatud lood varieerusid oma sisult, kuid kokkuvõtvalt selgitati, et raha mittemaksmise korral ohustab lähedast kriminaalmenetluse alustamine ja võimalik on vabaduskaotus. Selliselt loodi olukorrast väär ettekujutus ja tegeleti raha väljapetmisega.

Menetluse käigus tegeleti juhtumitega, mis olid aset leidnud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Tapal, Rakveres, Järvamaa Albu vallas, Raplas, Tartus, Maardus, Sauel, Paldiskis ja Sillamäel. Kokku  kahtlustatakse üheksat inimest 39 kuriteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati kannatanutele varalist kahju kokku ligi 52 000 euro ulatuses.

Kuritegeliku ühenduse all peetakse silmas kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud vähemalt teise astme kuritegude toimepanemisele. Karistusseadustik näeb selliste kuritegude eest süüdimõistmisel ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Margus Sassi sõnul osutus kuritegeliku grupi liikmetele jälile jõudmine ja nende kiire tabamine võimalikuks tänu kõigi nelja prefektuuri erinevate analoogsete kuritegudega tegelevate üksuste tihedale koostööle. "Kuritegelikku ühendusse kuulusid Leedust pärit naised ja mehed: 18-aastane Kornelijus, 20-aastased Edvinas, Ernestas, Edgaras, Kristine ja Laurita, 30-aastane Deivis,  35-aastane Deivydas ja 36-aastane Jordanas, keda omavahel ühendavaks jooneks on see, et keegi neist ei tööta ning enamus neist on pärit Leedu ühest linnast," rääkis Sass.

Ta lisas, et kuriteod, mille toimepanemisel esinetakse ametnikena, puudutavad peale konkreetse kannatanu ka riiki tervikuna, sest kurjategijate käitumine kahjustab üldist julgeolekut ja turvatunnet, samuti õõnestab usaldust politsei suhtes. Näitena toob ta juhused, kus kirjeldatud juhtumite eeluurimise käigus keeldusid kannatanud uskumast, et seekord on tegemist politseiametnikega, mitte libakõnesid tegevate Leedust pärit isikutega. Kannatanuid tuli veenda ja neile tõestada, et politsei püüab neid abistada, juhtumit lahendada ning tegemist ei ole järjekordsete petistega.

Politseile pole üllatuseks, et paljud noored nii Eestis kui ka terves Euroopas proovivad huvi pärast või sõprade soovitusel narkootilist ainet kanepit. Enamasti tehakse seda alkoholi tarvitanuna ja sõprade seltskonnas. Juhtubki nii, et kui üks sõpradest tarvitab kanepit, tekib huvi selle vastu ka teistel noortel, kel varasem kokkupuude narkootilise ainega puudub. Pääsemaks nõiaringist, mida narkootiliste ainete tarvitamine enesega kaasa toob, tuleks seetõttu eeskätt olla äärmiselt tähelepanelik sõprusringkonna valikul.

Politseiametnikuna olen suhelnud paljude noortega, kes kinnitavad, et on mõned päevad tagasi pruukinud kanepit. Kui edasi pärida, et kuidas selline noor inimene üldse teab, et tegu oli ikkagi kanepiga, jäävad nad mõttesse. Vastavad, et ega kindlapeale teagi. Selgitavad, et mingit mõju kanep tegelikult neile avaldanudki - mitte midagi ei olnud suitsetamise järgselt teisiti. Narkotesti pinnalt ilmneb, et noore organismis pole grammigi narkootilist ainet. Ta on ostuga petta saanud. Ja vaid müüja ise teab, mida ta sellele noorele kanepi pähe õigupoolest kaubaks pakkus. Narkotesti negatiivselt sooritanud nooruk hingab kergendatult politseiniku ees seistes, sest vaatamata arvatavale ebaseaduslikule tegevusele ta vahele ei jäänudki.

Tuleb märkida, et kanepit leidub ka sellist, mis narkootilist ainet ei sisaldagi. Sellist kanepit kasvatatakse tööstuslikul eesmärgil näiteks õli, kiu, kanepilehtede või –seemnete saamiseks. Samas peab ka sellise kanepi kasvatamiseks olema vastav luba. Politseipraktikas tuleb sagedasti ette juhtumeid, kus nooruk on tänaval ostnud kanepit, politsei on ta kinni pidanud ning kontrollimisel ilmnenud, et tegu ei ole narkootilist ainet sisaldava kanepiga. Nii saab hulk kanepihimustajaid petta, veel enam – oma tegevusega toetavad nad otsesõnu kurjategijaid.

Ka on esinenud juhtumeid, kus isiku läbiotsimisel avastab politsei riiete taskust koti rohekat värvi puruga. Kanepikahtlasele ainele tehakse ekspertiis ning selgub, et suures osas oli kotis nõgesepuru. Viimase suitsetamisel narkojoove ei teki, küll võib saada peavalu, sest organism täitub vingugaasiga.

Samamoodi on ette tulnud juhtumeid amfetamiiniga. Nooruk ostab narkootilise aine tänavadiilerilt ning selle kontrollimisel tuvastab ekspert, et koostisest üliväikese osa moodustab amfetamiinipulber ise. Enamus ainest oli aga sulaselge pesupulber.

Rääkimata sellest, et narkootilised ained puhtal kujul on äärmiselt tervist kahjustavad, ei saa mitte kunagi kindel olla, mida teile proovimiseks pakutakse. Rohkema koguse narkoaine saamiseks segatakse juurde talki, pesupulbrit, seinalt kraabitud krohvi ja rotimürki. Ja loodetud toime asemel saadakse hoopis tugev mürgitus.

Säästmaks oma tervist, tuleb noortel mõista, et ühegi narkootikumi tarvitamine ei ole ohutu ning ebakindlus selle osas, mida õigupoolest tarvitatakse, muudab igasugused pulbrid-purud veelgi ohtlikumaks.