Valimistele registreerimiseks on üle Eesti esitatud ligi 15 000 kandidaati ning üle 920 nimekirja.

Neljapäeva keskpäeva seisuga oli üle Eesti registreerimiseks esitatud 14 818 kandidaati, sealhulgas 102 üksikkandidaati ning kokku 924 nimekirja, sealhulgas 632 erakondade ja 292 valimisliitude nimekirja, teatas vabariigi valimiskomisjon BNS-ile.

Keskerakond on oma nimekirjaga esindatud 192, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 174 omavalitsuses, Reformierakond 156 omavalitsuses ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 96 omavalitsuses.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised toimuvad 20. oktoobril. Eelhääletamine algab maakonnakeskuse jaoskondades 10. oktoobril ja lõpeb 13. oktoobril. Seal saavad hääletada kõik valijad sõltumata oma registrijärgsest elukohast. Hääletamine viiakse läbi 582 valimisjaoskonnas, mis on 43 võrra vähem kui 2011. aastal toimunud valimistel.

14. – 16. oktoobril on eelhääletamiseks avatud kõik jaoskonnad. Igas vallas ja linnas on vähemalt üks jaoskond, kus saab hääletada ka väljaspool oma elukohta. 10. – 16. oktoobrini on võimalus elektrooniliselt hääletada. Valimispäeval saab hääletada üksnes elukohajärgses jaoskonnas, samuti on võimalik hääletamiskasti koju tellida kas kirjaliku taotluse esitamise teel või valimispäeval ka telefoni teel.

2009. aasta kohalikel valimistel osales 15 322 kandidaati, sealhulgas 159 üksikkandidaati, erakondade nimekirju oli 588 ja osales 324 valimisliitu. Toonastel valmistel Keskerakond esindatud 204, Reformierakond 134, IRL 132 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 70 omavalitsuses.

Politsei- ja piirivalveameti töötajad leidsid teisipäeval Võrumaal kinni peetud autost suure koguse salasigarette.

Ametnikud pidasid Meremäe vallas Olehkova külas kinni Audi A8, kuhu oli edasitoimetamise eesmärgil pandud 110 000 salasigaretti, teatas Lõuna prefektuuri pressiesindaja BNS-ile.

Ametnikud pidasid kahtlustatavana kinni 20-aastase mehe ning alustasid tema suhtes kriminaaluurimist salakaubaveo paragrahvi järgi.

Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused toovad sotsiaalministri Taavi Rõivase kinnitusel patsientidel senisest suuremad valikuvõimalused ravi osas, samas võib see hakata tooma Eesti haiglatesse ka välismaa patsiente.

Patsientide vaba liikumise direktiivi põhimõtete rakendamisel Eestis on patsiendil võimalus saada plaanilist tervishoiuteenust igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning taotleda hiljem ravikulude hüvitamist Eesti Haigekassalt. Sama võimalus kehtib ka ravi käigus väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel.

„Hüvitame ka praegu patsiendi ravi välismaal juhul, kui haigekassa on selleks loa andnud või kui kohese ravi vajadus on tekkinud teises liikmesriigis olles. Samas direktiivi põhimõtete rakendamisega Eestis paranevad meie patsientide valikuvõimalused, sest välismaal saadud plaaniline tervishoiuteenus hüvitatakse ravikindlustusest juhul, kui selle saamise õigus haigekassa kulul oleks inimesel olnud ka Eestis," selgitas Rõivas.

Tema sõnul on teise riiki ravile minekuks vaja enamasti saatekirja, täpselt nii nagu ka Eestis. „Kindlasti tuleb silmas pidada, et haigekassa hüvitab ravi oma hinnakirja järgi. Kui ravi teises riigis on kallim, siis peab patsient olema valmis selle vahe ise kinni maksma,“ lisas Rõivas.

Eesti tervishoiuteenuse osutajate jaoks võib direktiivi reeglite rakendumise tulemusel kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kaasneda välispatsientide arvu teatav tõus.  Samas on vajadusel Eestil võimalus kehtestada oma ravikindlustatute huvide kaitseks välispatsientidele ka juurdepääsupiirangud. "Usun, et tegelikult tekib meil arvestatav võimalus tervishoiuteenuste ekspordiks ning välispatsientidega kaasa tulev raha on tugev täiendus Eesti Haigekassa vahenditele," ütles Rõivas ja lisas, et arstide väljavool võiks asenduda patsientide sissevooluga.

Täpsemat teavet piiriüleste tervishoiuteenuste hüvitamise ja seonduvate küsimuste kohta hakkab patsient saama riiklikust kontaktpunktist. Eesti kontaktpunkt hakkab töötama sotsiaalministeeriumi juures ning vajadusel tehakse teabe saamiseks koostööd nii Eesti Haigekassa, terviseameti, ravimiameti, tervishoiuteenuste osutajate kui ka teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

Kõik liikmesriigid peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius üle võtma hiljemalt 25. oktoobril.

Eesti köögiviljatootjate sõnul tuleb ketipoodi kauba müüki saatmisel maksta poele juurde kuni 23 protsendi toote hinna ulatuses boonuseid ning lisaks teenib pood ka juurdehindluste pealt, kirjutab Maaleht.

Tootjaid häirib, et poeketid küsivad boonuste nime all kauba müümise tasu nii tootjalt kui marginaali kaudu veel ka ostjalt, mis lööb hinnad üles ja vähendab läbimüüki.

"Boonuste süsteem oleks väga hea, kui pood müüks kauba edasi sama hinnaga, nagu ta tootjalt kätte sai," ütles kurgi- ja salatikasvatusettevõtte Grüne Fee juht Raivo Külaots. Kuna boonused on protsentides, tähendab see kallimale tootele rahaliselt suuremat lisa kui odavamale.

Mõned ketid nõuavad ka, et kaup tuleks poodi nende kastides, mis tuleb siis tootjal keti käest osta.

Kauplusekettidel on eri suuruse ja nimetusega boonused. Lisaks erinevad need ka tootjate ehk lepinguliste partnerite osas. Üldiselt moodustavad boonused olenevalt ketist 4-23 protsenti tootja hinnakirjast.

Laias laastus saab boonused jagada neljaks: ostuboonus ehk protsent läbimüügi pealt; logistikaboonus kauba komplekteerimise ja poodidesse vedamise eest; kao- ehk praagiprotsent ja turundusprotsent.

Leht märgib, et tootjate jutu järgi on Prisma Peremarketi boonuste süsteem kõige sõbralikum ja Selveri omad kõige halvemad, kuna ettevõte küsib kõiki nelja boonust. Rimil on  aga Tallinnas oma logistikakeskus, kuhu tuleb kogu kaup saata ja mille komplekteerimise ning poodidesse veo eest boonust maksta.

Prisma Peremarketi ostujuhi Tiia Karu sõnul soovib ettevõte müüa oma kauplustes võimalikult palju Eesti põllumeeste toodangut ja selles osas ollakse valmis ka põllumeestele tegema suuremaid järeleandmisi kui mõnele suurele importijale. "Samas tuleb juba läbirääkimistelaua taga kummalgi poolel mõista, et mõlemad oleme äriettevõtted, ja oma tegevusele peale maksta ei soovi ilmselt kumbki pool," ütles ta.

Selveri avalike suhete juht Anneli Viru ütles, et ettevõte räägib iga hankijaga eraldi kõik tingimused läbi ja ühtset kehtivat ostuboonuste süsteemi ei ole. "Kui me räägime juurdehindlusest, siis peab arvestama, et ka ketil on terve hulk kulusid ning riik kogub samuti käibelt maksu," selgitas Viru.