Kommentaare kirjutab pidevalt vaid väike osa netikasutajatest

Ligi 60 protsenti igapäevastest internetikasutajatest loeb võrguväljaannete kommentaare, samas pidevalt kirjutab kommentaare vaid viis protsenti igapäevastest kasutajatest.

Uuringust selgub, et Eestis on 823 000 internetikasutajat, kellest iga päev kasutab internetti 575 000 inimest ning kellest 484 000 ehk 58,8 protsenti tarbib võrguväljaannete artiklite kommentaare regulaarselt, teatas BNS-ile Avatud Eesti Fondi esindaja.

72,2 protsenti vastajatest loeb kommentaare iga nädal, neist omakorda neljandik ehk 84 000 inimest iga päev. Peamine põhjus kommentaaride lugemiseks on veendumus, et need moodustavad artikliga terviku, mistõttu loodetakse kommentaaridest leida teemale lisa.

Kolmandik vastanutest toob põhjusena välja soovi näha, kui labaseks võib online-kommenteerimine minna. Veel tõid vastanud põhjustena välja isikliku kokkupuute artikliga seoses, huumori või soovi teada, milline on teiste inimeste suhtumine. Teiste inimeste arvamuste teada saamine on mitte-eestlastele olulisem põhjus kommentaaride lugemisel. Sel põhjusel luges kommentaare 60,3 protsenti mitte-eestlastest ja 36,3 protsenti eestlastest kommentaaride lugejaist.

Uuringust selgub, et kommentaare on kirjutanud 155 000 inimest, regulaarseid kommenteerijaid on 29 000 ning igapäevaseid kommenteerijad 3000. Regulaarsed kommenteerijad moodustavad vaid viis protsenti inernetti iga päev kasutavatest inimestest ning igapäevased kommenteerijad kõigest 0,5 protsenti.

Nädala lõikes loevad enam artiklite kommentaare kõrgharidusega inimesed, mehed ning pigem eestlased kui venelased ehk vastavalt 82,2; 79,7; 76 ja 63 protsenti.

Kommentaaride kirjutajate hulgas on enam nooremaid, alla 35-aastaseid ning rohkem madalama haridustasemega inimesed ning rahvuse lõikes kirjutavad rohkem venekeelsed kui eestikeelsed lugejad ehk vastavalt 23,6 ja 17,1 protsenti..

Kommentaare on kirjutanud ja kirjutab ise viiendik netikasutajaist, 63,7 protsenti teeb seda anonüümselt. Oma nime alt on meelsamini valmis kirjutama madalama haridustasemega inimesed. Suurim argument kirjutamisel on veendumus, et kirjutajal on artiklis sisalduvale anda juurde olulist lisateavet. Seda arvas 65,6 protsenti kommenteerijatest ehk 102 000 inimest.

11 000 inimest ehk 7,1 protsenti kommenteerijates on märkinud kommenteerimise põhjuseks soovi väljendada arvamust artikli autori kohta ning 14 protsenti nimetas kommenteerimist osaks sõnavabadusest.

Avatud Eesti Fondi tellitud uuringu viisuuringufirma TNS Emor läbi 3.–7. septembrini.