Harrastaskalapüügiga tegelejate arvu on kasvanud

Möödunud aastal tegeles harrastuskalapüügiga või oli selle juures abiks ligi kolmandik Eesti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta, selgub uuringust.

Mullu püüdis kala või oli selle juures abiks 28 protsenti elanikest, kel vanust üle 15 eluaasta ning suurenenud on ka regularselt kalapüügiga tegelevate harrastajate arv, selgub harrastuskalapüügi uuringust. Nii püüdis 39 protsenti kõigist harrastuskalastajaist kala enam kui kümme korda aasta jooksul.

Kõige rohkem hobikalastajaid on Tartu piirkonna elanike seas. Keskkonnaministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Jarko Jaadla sõnul on selle põhjuseks asjaolu, et Tartu ümbruses on väga palju kalarikkaid veekogusid. Ka kaks aastat varem olid kõige aktiivsemad kalastajas samuti Lõuna-Eestist, neile järgnesid Virumaa inimesed.

Tallinlaste seast käis mullu kalal viiendik, Jaadla sõnul võib selle põhjus ilmselt olla selles, et enamus paremaid veekogusid asuvad üldjuhul pealinnast kaugemal.

Uuringust selgus, et passiivsed kalastajad ehk kalastamisel abistajad on järjest enam ise kala püüdma hakanud. Kümnest kalastajast üheksa väitsid, et püüavad ise kala, neist üks osales kalapüügil abilisena. „Muutunud on ka kalapüügil osalemine sugude lõikes. Need naised, kes on varem vaid meestele kalapüügil abiks olnud, on järjest enam haaranud ka ise õngelati,“ lisas Jaadla.

Uuring näitab, et kalapüük on Eesti elanike seas järjest populaarsem looduses viibimise viis. Eestimaalastest käib valdav enamus looduses vähemalt kord aastas, 54 protsenti teeb seda iga kuu.

Uuring hõlmas hobikalastust eelmise aasta jooksul ning andmed on võrreldavad 2010. aastal tehtud sarnase uuringuga.

Uuringu viis Keskkonnaministeeriumi tellimusel läbi Eesti Uuringukeskus OÜ koos Norstat Eesti AS-ga vahemikul 14. juunist 20. juulini. Küsitleti Eesti elanikke vanuses 15 eluaastat ja vanemaid.