Poliitilist välireklaami on õigus teha nädala lõpuni, eeloleva nädala esmaspäevast reedeni on see aga keelatud.

Välireklaam on üksikkandidaadi, erakonna, valimisliidu või nende nimekirjas kandideeriva isiku, aga ka logo, eraldusmärgi võ programmi reklaamimine hoonel, rajatisel, ühissõiduki või takso sise- või välisküljel, selgub politsei- ja piirivalveameti veebilehelt.

Poliitilise välireklaami keeld laieneb ka ühissõiduki seinale kinnitatud ekraanile. 

Poliitilise välireklaami alla ei kuulu erakondade staapide ja telkide sildid, logod ja sümboolika, mis ei ole gigantplakat ega tajutav välireklaamina. Samuti ei ole keelatud logod, sümboolika ja muu selline, mis on kantud muule sõidukile kui ühissõiduk juba enne valimisi.

Lubatud on jagada õhupalle, logosid, sümboolikat, voldikuid, särke ja muud selletaolist.

Keelu rikkujale on politseil õigus teha ettekirjutus ning selle täitmata jätmise korral rakendada sunniraha, mille ülemmäär on 9600 eurot. Samuti võib politsei rakendada asendustäitmist, mille kulud nõutakse välja rikkujalt.

Eesti Interneti Sihtasutuse nõukogu võttis vastu otsuse tuleval aastal langetada .ee domeeni hinda 20 protsenti 12 euroni, muudatus jõustub 1. jaanuarist.

Domeeni .ee registreerimise tasu on 2014. aastal vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 12 eurot, 23 eurot ja 33 eurot ning domeene saab registreerida vastavalt üheks, kaheks või kolmeks aastaks.

Käesolevaks hetkeks on registreeritud 71 070 .ee domeeni.

Domeenitasu küsib sihtasutus registripidajatelt ehk domeeniregistreerimise teenust pakkuvatelt ettevõtetelt. Tasu lõpptarbijale ehk registreerijale määravad registripidajad vabaturul konkurentsi arvestades. Tasule lisandub käibemaks.

Lõppenud suvi oli ilmateenistuse andmetel tavapärasest veidi soojem ja kuivem.

Päikesepaistelisi tunde oli suve jooksul enam-vähem sama palju kui pikaajaline keskmine ette näeb ehk keskmisena oli suvel 846 päikeselist tundi, samas kui norm on 793 tundi.

Suve õhutemperatuur oli Eesti keskmisena 17,4 kraadi, mis oli paljude aastate keskmisest 1,7 kraadi võrra soojem. Viimati on suvi veel soojem olnud 2010. ja 2011. aastal, mil Eesti keskmisena oli õhutemperatuur 18,1 kraadi.

Kõige jahedam oli tänavune suvi Ristnas, kus keskmine õhutemperatuur ulatus 16,5 kraadini. Kõige soojem paik oli sarnaselt mullusele Võru 18,2-kraadise keskmise õhutemperatuuriga.

Suve maksimaalseimaks õhutemperatuuriks mõõdeti 32,5 kraadi 8. augustil Valgas. Kõige madalamale langes õhutemperatuur 24. ja 25. augustil, mil Kuusikul registreeriti õhutemperatuuri miinimumiks 3,4 kraadi.

Suviste sademete hulk Eesti keskmisena oli 151 millimeetrit, mis moodustab pikaajalisest keskmisest ehk normist 73 protsenti. Alates 1961. aastast on suvel veel kuivem olnud vaid 10 aastal. Viimati oli suvi veel kuivem 2006. aastasl, mil Eesti keskmine sajusumma oli 108 millimeetrit.

Kõige sajusem paik oli Jõhvi, kus kolme kuuga tuli vihmavett 219 millimeetrit. Kõige kuivemalt möödus suvi Sõrves, kus kolme kuu sajusumma oli vaid 95 millimeetrit.

Tänavu esimeses kvartalis oli 80 protsendil leibkondadest kodus internetiühendus, kusjuures eelmise aasta sama ajaga võrreldes on selliste leibkondade osatähtsus suurenenud viis protsendipunkti.

Statistikaameti teatel on leibkondade koduse internetiühenduse puhul peaaegu alati tegemist lairibaühendusega. Lastega leibkondadest oli kodune internetiühendus peaaegu kõigil, üksi elavatest täiskasvanutest 65 protsendil, kahekesi elavatest täiskasvanutest 76 protsendil ning kolme või enama täiskasvanuga leibkondadest 93 protsendil. Koduse internetiühenduse puudumise peamise põhjusena märkisid leibkonnad vähest interneti kasutamisoskust, suuri seadmete ja ühenduskulusid ning interneti vajaduse puudumist.

Internetti on kasutanud 80 protsenti 16-74-aastastest elanikest. Vähem oli arvuti ja interneti kasutamine levinud vanemates vanuserühmades. 55-64-aastaste hulgas oli internetti kasutanud 63 ning 65-74-aastaste hulgas 31 protsenti, seejuures on internetikasutajate osatähtsus mõlemas vanuserühmas tõusnud aastaga neli protsendipunkti. Peaaegu kõik internetikasutajad on internetti kasutanud oma kodus. Lisaks kodule kasutavad 16-24-aastased internetti haridusasutuses ning vanemad vanuserühmad tööl.

Üheksa internetikasutajat kümnest on internetti kasutanud veebiajakirjanduse lugemiseks, internetipanganduseks ja meilivahetuseks. Interneti kasutamise oskustest on enim levinud info otsimine, millega saavad hakkama peaaegu kõik internetikasutajad hoolimata vanusest. Väga levinud oskus on ka manuse lisamine e-postile, mida vanemad vanuserühmad kasutavad küll veidi vähem. Kõige rohkem on vanuse mõju tunda foorumitesse teate postitamise ja failivahetusprogrammide kasutamise puhul. Failivahetusprogrammide kasutamine on oluliselt enam levinud meeste hulgas.

10 ja enama hõivatuga ettevõtete töötajatest kasutavad igapäevatöös arvutit ja internetti ligi pooled, see osatähtsus on viimase kolme aasta jooksul samal tasemel püsinud. Kasutatavad internetiühendused on aasta-aastalt kiirenenud, pooltel ettevõtetel on kiireim allalaadimiskiirus üle 10Mbit/s. Veebileht on kolmveerandil 10 ja enama hõivatuga ettevõtetest, neist omakorda kolmveerandil on seal olemas toodete või teenuste tutvustused. Viiendikul veebilehte omavatest ettevõtetest on seal olemas ka online tellimise võimalus.

Infotehnoloogia kasutamist 16-74-aastaste elanike ja leibkondade hulgas uurib statistikaamet tööjõu-uuringu lisana alates 2005. aastast. Uuring korraldatakse teises kvartalis esimese kvartali kohta. 2013. aastal osales uuringus 5000 elanikku. Leibkond on ühel aadressil elav ja ühist raha kasutav inimeste rühm, kelle liikmed ka ise tunnistavad end ühes leibkonnas olevaks. Erineb perekonnast, mis rajaneb sugulus- või hõimlussuhetel.

Infotehnoloogia kasutamist ettevõtetes uurib statistikaamet 2001. aastast. 2013. aastal osales uuringus 3100 ettevõtet. Vaatlus hõlmab 10 ja enama hõivatuga ettevõtteid.

Infotehnoloogia kasutamist 16-74-aastaste elanike, leibkondade ja ettevõtetes hulgas uurivad statistikaorganisatsioonid harmoniseeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.