EESTI UUDISED BNS

Sisekaitseakadeemias tänavu sügisel politseiniku eriala õppima asunutest kolmandik on naised.

Politseiteenistuse erialale vastuvõetutest moodustavad naised 32 protsenti ja 68 protsenti on mehed. 11,5 protsenti vastuvõetud õppuritest õppis eelnevalt vene õppekeelega koolis.

Sisekaitseakadeemia kehaliste katsete lävendi nõudeid ei seatud väga kõrgele, mistõttu oli kooli ootuseks iga kooli pürgija katsete edukas sooritus. "Sisseastujalt nõutakse 20 toenglamangus kätekõverdust, 30 istesse tõusu sooritamist ning 1500 meetri jooksu, mille piirajaks on seitse minutit ja 30 sekundit," selgitas sisekaitseakadeemia esindaja Marie Kukk BNS-ile.

"Küll aga tuleb katsetele siiski igal aastal ka neid, kes ei ole pidevad spordiga tegelejad või ei ole katseteks valmistumist tõsiselt võtnud ning ei suuda norme täita," tõdes Kukk.

"Kui üldpilti vaadata, siis oli kandidaatide seas muidugi mõned väga heade sportlike võimetega noored ja palju oli ka keskmise tasemega harrastussportlasi, kes korraliku treeninguga kindlasti enda võimeid arendada saavad. Miinimumtaseme kättesaanutega tegeleme akadeemias edasi, kuid treenimisega peavad ka noored ise tahtma tegeleda, sest ainuüksi õpetaja ei tee kedagi tugevaks," lisas Kukk.

Põhjalik ülevaade ja statistika sisekaitseakadeemia 2013. aasta sisseastumistest valmib novembri esimeseks nädalaks.

Võrumaal hukkus tulekahjus eakas mees, põlengu põhjuseks võis olla hooletu suitsetamine.

Kolmapäeva hommikul said päästjad väljakutse Võrumaal Varstu valda Kõrgepalu külla, kus põlenud madratsiga voodist oli leitud eaka mehe surnukeha, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad kontrollisid ning tuulutasid ruumid.

Võru operatiivkorrapidaja esialgsel hinnangul võis madrats süttida hooletust suitsetamisest.

Üldteenus oli augustis kõige populaarsematest elektripakettidest kallim ja võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine üldteenuse hind kaheksa protsenti, teatas võrdlusportaal Energiaturg.ee.

Suuremate üldteenuse osutajate üldteenuse marginaalide keskmine hind oli augustis aga kuus protsenti langenud. Suuremate üldteenuse osutajate üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli kõige odavam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia kui Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja 0,85-sendise marginaaliga ning Imatra Elekter 0,95-sendise marginaaliga.

"Üldteenuse kõrgema hinnataseme põhjustasid keskmisest kallimad börsihinnad, mille kõikumisi on põhiliselt mõjutanud Põhjamaade ülekandepiirangud, hüdroreservuaaride madal tase ning jätkuv langemine tootmise suurenemise tõttu. Üldteenuse marginaalide hinnalangus siinkohal oluliselt tarbija jaoks lõpphinda ei mõjuta, kuna marginaal moodustab üldteenuse hinnast vaid 13 protsenti," selgitas Energiaturg.ee juhtiv analüütik Pirmin Tamm.

Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke sõnul on üldteenuse marginaalide rohkem kui kolmekordne erinevus kõige populaarsema börsipaketi juurdehindlusest arusaamatu, kuna elektrimüüja tegevuste maht on üldteenuse puhul oluliselt väiksem ja ka riskid pole börsipaketi kasutajatega võrreldes suuremad.

"Vajalik on kaaluda regulatsiooni täpsustamist, mis tagab üldteenuse marginaalide põhinemise ühtsel arvutuskäigul. Praegu mõistavad üldteenuse osutajad üldteenuse hinna kujundamist erinevalt. Ka konkurentsiameti järelevalve, mis võiks selles küsimuses selgust tuua, ei ole kaheksa kuuga veel lõpule jõudnud," selgitas Kukke.

"Näiteks Eesti Energia langetas marginaali avatud turul esmakordselt augustikuus 0,13 sendi võrra, milles on oma osa konkurentsiameti järelevalvel. Samas langes Imatra üldteenuse marginaali hind vaid 0,02 sendi võrra ja VKG jättis marginaali samale hinnatasemele," lisas Tamm.

Augustis maksid näiteks 10 000-kilovatt-tunnise aastatarbimisega eramu omanikud üldteenuse kasutajatena keskmiselt 4,79 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad ja kõige populaarsema fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega võrreldes oli hinnakaotus 3,55 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmetel peab ligi viiendik Eesti arvutikasutajatest välja vahetama Windows XP operatsioonisüsteemi – operatsioonisüsteemi vahetamisega tegelevad jätkuvalt nii suurhaiglad kui ka kohalikud omavalitsused, kirjutab Postimees.

Statistikat, kui paljusid riigiasutusi või organisatsioone XP uuendamine puudutab, RIA viimasel ajal teinud ei ole. Riigiportaali eesti.ee põhjal hyindab RIA, et Windows XPd kasutas viimasel kuul umbes viiendik ehk 20 protsenti riigiportaali külastajatest.

RIA hinnangul muudatuse kulud sõltuvad sellest, millisele operatsioonisüsteemile otsustatakse üle minna, on tasuta alternatiive, näiteks Ubuntu, aga uusim Windows maksab lõppkasutajale umbes 120 eurot.

Alates 8. aprillist 2014 ei paika Microsoft enam Windows XP operatsioonisüsteemis turvaauke, mistõttu tuleks turvariskide ennetamiseks operatsioonisüsteemi uuendada.