Võrumaal hukkus tulekahjus eakas mees, põlengu põhjuseks võis olla hooletu suitsetamine.

Kolmapäeva hommikul said päästjad väljakutse Võrumaal Varstu valda Kõrgepalu külla, kus põlenud madratsiga voodist oli leitud eaka mehe surnukeha, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskuse pressiesindaja.

Päästjad kontrollisid ning tuulutasid ruumid.

Võru operatiivkorrapidaja esialgsel hinnangul võis madrats süttida hooletust suitsetamisest.

Üldteenus oli augustis kõige populaarsematest elektripakettidest kallim ja võrreldes eelmise kuuga tõusis keskmine üldteenuse hind kaheksa protsenti, teatas võrdlusportaal Energiaturg.ee.

Suuremate üldteenuse osutajate üldteenuse marginaalide keskmine hind oli augustis aga kuus protsenti langenud. Suuremate üldteenuse osutajate üldteenuse marginaal ühe kilovatt-tunni kohta oli kõige odavam VKG Elektrivõrkudel, 0,65 senti koos käibemaksuga, millele järgnesid Eesti Energia kui Elektrilevi nimetatud üldteenuse osutaja 0,85-sendise marginaaliga ning Imatra Elekter 0,95-sendise marginaaliga.

"Üldteenuse kõrgema hinnataseme põhjustasid keskmisest kallimad börsihinnad, mille kõikumisi on põhiliselt mõjutanud Põhjamaade ülekandepiirangud, hüdroreservuaaride madal tase ning jätkuv langemine tootmise suurenemise tõttu. Üldteenuse marginaalide hinnalangus siinkohal oluliselt tarbija jaoks lõpphinda ei mõjuta, kuna marginaal moodustab üldteenuse hinnast vaid 13 protsenti," selgitas Energiaturg.ee juhtiv analüütik Pirmin Tamm.

Energiaturg.ee tegevjuht Moonika Kukke sõnul on üldteenuse marginaalide rohkem kui kolmekordne erinevus kõige populaarsema börsipaketi juurdehindlusest arusaamatu, kuna elektrimüüja tegevuste maht on üldteenuse puhul oluliselt väiksem ja ka riskid pole börsipaketi kasutajatega võrreldes suuremad.

"Vajalik on kaaluda regulatsiooni täpsustamist, mis tagab üldteenuse marginaalide põhinemise ühtsel arvutuskäigul. Praegu mõistavad üldteenuse osutajad üldteenuse hinna kujundamist erinevalt. Ka konkurentsiameti järelevalve, mis võiks selles küsimuses selgust tuua, ei ole kaheksa kuuga veel lõpule jõudnud," selgitas Kukke.

"Näiteks Eesti Energia langetas marginaali avatud turul esmakordselt augustikuus 0,13 sendi võrra, milles on oma osa konkurentsiameti järelevalvel. Samas langes Imatra üldteenuse marginaali hind vaid 0,02 sendi võrra ja VKG jättis marginaali samale hinnatasemele," lisas Tamm.

Augustis maksid näiteks 10 000-kilovatt-tunnise aastatarbimisega eramu omanikud üldteenuse kasutajatena keskmiselt 4,79 eurot rohkem kui kõige populaarsema börsipaketi tarbijad ja kõige populaarsema fikseeritud hinnaga paketi kasutajatega võrreldes oli hinnakaotus 3,55 eurot. Hinnad sisaldavad käibemaksu, kuid tegemist on üksnes elektri maksumusega, ilma võrgutasude ja aktsiisideta.

Energiaturg.ee on sõltumatu võrdlusportaal, mida arendavad koostöös Advokaadibüroo Glimstedt, investeerimisfirma Capital Mill ning IT-partnerina Helmes.

Riigi infosüsteemi ameti (RIA) andmetel peab ligi viiendik Eesti arvutikasutajatest välja vahetama Windows XP operatsioonisüsteemi – operatsioonisüsteemi vahetamisega tegelevad jätkuvalt nii suurhaiglad kui ka kohalikud omavalitsused, kirjutab Postimees.

Statistikat, kui paljusid riigiasutusi või organisatsioone XP uuendamine puudutab, RIA viimasel ajal teinud ei ole. Riigiportaali eesti.ee põhjal hyindab RIA, et Windows XPd kasutas viimasel kuul umbes viiendik ehk 20 protsenti riigiportaali külastajatest.

RIA hinnangul muudatuse kulud sõltuvad sellest, millisele operatsioonisüsteemile otsustatakse üle minna, on tasuta alternatiive, näiteks Ubuntu, aga uusim Windows maksab lõppkasutajale umbes 120 eurot.

Alates 8. aprillist 2014 ei paika Microsoft enam Windows XP operatsioonisüsteemis turvaauke, mistõttu tuleks turvariskide ennetamiseks operatsioonisüsteemi uuendada.

Riigikogu majanduskomisjon toetas teisipäeval energiajookide reklaami piiramist ja saatis reklaamiseaduse muutmise eelnõu riigikokku esimesele lugemisele.

Majanduskomisjon toetas keskerakondlase Yana Toomi algatatud eelnõu seitsme poolthäälega. Vastu oli kaks ja erapooletuks jäi kaks komisjoni liiget.

"Otsus oli üllatav, sest kui me kevadel seda arutasime, jäi kõlama minister Juhan Partsi seisukoht, et energiajookide reklaami keelamine piirab ettevõtlusvabadust, ning et nende kahjulikkus pole tõestatud," ütles Toom BNS-ile.

Toomi sõnul võis majanduskomisjoni meelt muuta Tervise Arengu Instituudi (TAI) uuring. "Uuring avalikustatakse veel sel nädalal ja ma usun, et sellega suudetakse veenda neid, kellel on energiajookide suhtes veel kahtlusi," lausus Toom.

Majanduskomisjonis olid energiajookide reklaamimise keelustamise vastu reformierakondlased Kalev Lillo ja Kristen Michal. "Lillo rääkis vana juttu pesuvalgenditest ja muudest asjadest, mida kõike annab valesti kasutada," rääkis Toom, kelle sõnul pole vastaste argumendid muutunud. "Räägiti, et jooke pole uuritud ja nende kahjulikkus tõestatud. Tõesti pole olemas konkreetselt energiajooke puudutavat uuringut, küll aga on piisavalt uuritud jookides sisalduvat kofeiini."

Hääletusel erapooletuks jäänud isamaaliitlane Tõnis Palts ütles BNS-ile, et ühelt poolt jookide reklaami keelamine piirab tõepoolest ettevõtlusvabadust, kuid teisalt on nende kahjulikkus selge. "Minu jaoks on see eetikaküsimus," lausus Palts.

Toom avaldas lootust, et reklaamiseaduse muutmise seadus läbib neljapäeval riigikogus esimese lugemise.

Kui riigikogu reklaamiseadust muudab, ei tohi energiajooke reklaamida enam õppeasutustes ega nende lähedal, spordi-, tervishoiu-, ega kultuuriasutustes. Sisuliselt hakkaksid energiajoogi reklaamile kehtima samad piirangud, mis praegu kehtivad alkoholi reklaamimisel.

Eelnõu kohaselt peab energiajoogi reklaam sisaldama hoiatavat teksti: "Kõrge kofeiini ja tauriini sisaldus. Ei ole soovitatav lastele, rasedatele ega rinnaga toitvatele naistele." Hoiatus peab tavalise tähelepanu juures olema märgatav, arusaadav ja selgelt eristatav muust teabest.