Petukõnesid teinud üheksat leedulast ootab peagi kohtutee

Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talitus saatis esmaspäeval Lääne ringkonnaprokuratuuri kohtueelse menetluse kokkuvõtte, mis käsitleb petukõnedega kannatanutelt raha välja petnud Leedust pärit üheksaliikmelise grupi tegevust.

Kohtueelse menetluse kokkuvõtte järgi on kõigile üheksale isikule esitatud kahtlustus kelmuste toimepanemises ning sellest tulenevalt lisaks ka kuulumises kuritegelikku ühendusse, milline oli moodustatud kelmuste toimepanemiseks. Grupp pettis 2013. aasta kevadel ja suvel inimestelt raha välja Eesti erinevates kohtades.

Selle aasta kevadel ja suvel helistati Eesti erinevais paigus vene keelt kõnelevatele inimestele ja teatati, et lähedasega on juhtunud õnnetus, ta on põhjustanud liiklusõnnetuse ning problemaatiline olukord on võimalik lahendada, kui maksta teatud summa. Esitatud lood varieerusid oma sisult, kuid kokkuvõtvalt selgitati, et raha mittemaksmise korral ohustab lähedast kriminaalmenetluse alustamine ja võimalik on vabaduskaotus. Selliselt loodi olukorrast väär ettekujutus ja tegeleti raha väljapetmisega.

Menetluse käigus tegeleti juhtumitega, mis olid aset leidnud Tallinnas, Pärnus, Haapsalus, Tapal, Rakveres, Järvamaa Albu vallas, Raplas, Tartus, Maardus, Sauel, Paldiskis ja Sillamäel. Kokku  kahtlustatakse üheksat inimest 39 kuriteoepisoodi toimepanemises, millega tekitati kannatanutele varalist kahju kokku ligi 52 000 euro ulatuses.

Kuritegeliku ühenduse all peetakse silmas kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud vähemalt teise astme kuritegude toimepanemisele. Karistusseadustik näeb selliste kuritegude eest süüdimõistmisel ette kolme- kuni kaheteistaastase vangistuse.

Lääne prefektuuri organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juhi Margus Sassi sõnul osutus kuritegeliku grupi liikmetele jälile jõudmine ja nende kiire tabamine võimalikuks tänu kõigi nelja prefektuuri erinevate analoogsete kuritegudega tegelevate üksuste tihedale koostööle. "Kuritegelikku ühendusse kuulusid Leedust pärit naised ja mehed: 18-aastane Kornelijus, 20-aastased Edvinas, Ernestas, Edgaras, Kristine ja Laurita, 30-aastane Deivis,  35-aastane Deivydas ja 36-aastane Jordanas, keda omavahel ühendavaks jooneks on see, et keegi neist ei tööta ning enamus neist on pärit Leedu ühest linnast," rääkis Sass.

Ta lisas, et kuriteod, mille toimepanemisel esinetakse ametnikena, puudutavad peale konkreetse kannatanu ka riiki tervikuna, sest kurjategijate käitumine kahjustab üldist julgeolekut ja turvatunnet, samuti õõnestab usaldust politsei suhtes. Näitena toob ta juhused, kus kirjeldatud juhtumite eeluurimise käigus keeldusid kannatanud uskumast, et seekord on tegemist politseiametnikega, mitte libakõnesid tegevate Leedust pärit isikutega. Kannatanuid tuli veenda ja neile tõestada, et politsei püüab neid abistada, juhtumit lahendada ning tegemist ei ole järjekordsete petistega.