Reformierakonna kaks endist arendusjuhti, kes tunnistasid suve hakul üles partei sisevalimistel häältega manipuleerimise ja pidid erakonnast lahkuma, kandideerivad kuu aja pärast toimuvatel kohalikel valimistel uute poliitiliste jõudude nimekirjas, kirjutab Postimees.

Vabariigi valimiskomisjoni avalikustatud kandidaatide nimekirjadest selgub, et Reformierakonna Viljandi maakonnaorganisatsiooni endine arendusjuht Ott Kukk pürgib valimistel Viljandi vallavolikokku valimisliidu Viljandi Vald nimekirjas. Partei Võrumaa arendusjuhina töötanud Elleri-Kristel Kelp kandideerib aga Keskerakonna nimekirja esinumbrina Rõuge vallas.

Lisaks kandideerib valimistel ka pettuseskandaali tõttu Reformierakonnast välja heidetud eurosaadik Kristiina Ojulandi toonane nõunik Anu Kikas, keda samuti seostati pettustega. Tema kuulub endiselt Reformierakonda ning kandideerib partei nimekirjas Võru volikokku.

Hääletuspettuse skandaal puhkes Reformierakonnas mai lõpus, kui selgus, et Lääne-Virumaal on mitme liikme teadmata nende eest juhatuse valimistel elektrooniliselt hääletatud. Kokku tuvastas partei sisevalimispettuste uurimiseks loodud töörühm 39 pettusejuhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas.

Juuni alguses heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Juuni keskel teatas ta, et on otsustanud erakonnast siiski lahkuda. Lisaks astusid parteist pettuste tõttu välja Viljandimaa arendusjuht Ott Kukk ja Võrumaa arendusjuht Elleri-Kristel Kelp, kes olid häältega manipuleerimist tunnistanud.

Valitsus andis neljapäevasel kabinetinõupidamisel põhimõttelise heakskiidu järgmise aasta riigieelarvele, mille tuludeks on planeeritud 8,0 miljardit ja kuludeks 8,1 miljardit eurot.

Valitsussektori struktuurselt tasandatud eelarvepositsioon on 2014. aastal 0,7 protsendiga prognoositavast sisemajanduse koguproduktist (SKP) ülejäägis, nominaalselt on eelarve 0,4 protsendiga SKP-st puudujäägis.

Järgmisel aastal on enamikel valitsemisaladel võimalik rohkem riigi tulusid ümber jaotada. Riigi kulud suurenevad kokku pea 400 miljonit eurot ehk ligi 5,0 protsenti. Eesti valitsussektori kulud SKP-st on teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega võrreldes mõõdukad – eelmise aasta seisuga on EL-i keskmine 49,3 protsenti ja Eestis 40,5 protsenti SKP-st.

Suur osatähtsus on sotsiaalkulude suurenemisel – riiklike pensionide väljamakseteks kulub 2014. aastal 35 miljonit ja ravikindlustuseks 62 miljonit eurot enam. Lisaks tõusevad toimetulekutoetused 90 euroni ning eesmärk on vähendada erihooldekodude ootejärjekordi üle poole ehk vähemalt 200 inimese võrra.

Oodatust kiirem keskmise palga tõus ja teiselt poolt tööpuuduse vähenemine võimaldab järgmisel aastal tõsta pensione keskmiselt 5,8 protsenti, mis on viimase kuue aasta suurim pensionitõus. Tuleval aastal jääb keskmine pension maksuvabaks. Pensionäride maksuvaba tulu määr tõuseb 18 eurot 354 euroni.

Tuleva aasta eelarve võimaldab säilitada avaliku sektori konkurentsivõimet ja tõsta kõikide valitsemisalade palgafonde 5,1 protsenti. Ministrid saavad omakorda jagada vahendeid palgatõusuks valdkondadesse, kus vajadus on kõige suurem.

Palgafondide 5,1 protsendi võrra suurendamise tulemusel kasvavad valitsemisalade kulud personalile 49 miljonit eurot. Eesti valitsussektori tööjõukulud SKP-sse on EL-i keskmise lähedal – 2012. aastal oli see Eestis 10,8 protsenti ja EL-is 10,7 protsenti. Valitsus on seisukohal, et uute ametikohtade juurdeloomisest tuleks hoiduda ja investeerida pigem praeguste avaliku sektori töötajate palgataseme konkurentsivõime hoidmisse.

Kinnisvara investeeringuteks on 2014. aastaks arvestatud 131 miljonit eurot. Ehituse elavdamiseks kasvavad kinnisvara investeeringud võrreldes selle aastaga üle 10 miljoni euro. Uute otsustena on muu hulgas kavas teha investeeringud Tartu vanglasse, rajada Nukuteatri hoovimaja, terviseameti uus hoone ning renoveerida pääste- ja politsei haldushooned Häädemeestes, Pärnus ja Võrus.

Järgmisel aastal on kavas jätkata või alustada mitmete valitsuse tegevuskavas seatud ülesannetega. Muuhulgas jätkub suuremahuliste transpordi-infrastruktuuriprojektide elluviimine, näiteks teeb Eesti järgmisel aastal esimese makse Rail Balticu ühisfirmasse, mis on sammuks kiirraudtee ehitamisele Tallinnas Leedu-Poola piirini. Kasvavad ühistranspordi dotatsioonid võimaldavad tagada võrreldes tänavusega samas või isegi suuremas mahus transporditeenuse kogu riigis.

Toimub üleminek uuele riigieksamite süsteemile ning luuakse standard digitaalse õppekirjanduse loomiseks. Õpetajate palga miinimum tõuseb vähemalt 12 protsenti 800 euroni ning algab riigigümnaasiumide ehitus Võrus, Pärnus, Tartus ja Jõhvis.

Riigieelarve on kavas heaks kiita 24. septembri valitsuse istungil ning anda riigikogule üle 25. septembril.

Swedbanki elektrooniliste kanalite töö võib neljapäeva hommikul olla häiritud, kuivõrd hooldustööd venisid pikemaks, kui algselt planeeritud.

Ööl vastu neljapäeva tegi Swedbank oma elektroonilistes kanalites hooldustöid, mis võisid osadele klientidele kaasa tuua häireid internetipanga, pangakaartide ning sularahaautomaatide töös, selgub panga teatest.

Kuivõrd hooldustööd venisid pikemaks kui algselt planeeritud võib ka neljapäeva hommikul mõnedel klientidel olla raskendatud ligipääs internetipangale. Teised elektroonilised kanalid töötavad panga hinnangul tõrgeteta.

Swedbanki teatel tegelevad nad aktiivselt probleemi lahendamisega ja loodavad selle paari tunni jooksul lahendada.

Scoutspataljoni allüksused liikusid teisipäeva õhtul Ida-Virumaalt Sirgalast ja Paldiskist Võrumaale Nursipallu, kus jätkavad harjutamist õppusel BAM.

Kaitseväe peastaabi pressiesindaja ütles BNS-ile, et tegemist oli ümberpaiknemisharjutusega. Tema sõnul harjutab Scoutspataljon ümberpaiknemist regulaarselt ja see on osa kiirreageerimisüksuse valmisolekukontrollist.

Üksuste rännak on väljaõppe üks osa, lisaks Scoutspataljonile osaleb väljaõppes Nursipalus operatsiooniks valmistuv logistiline toetusüksus. "Erinevate harjutusalade kasutamine tagab, et väljaõpe viiakse läbi võimalikult erinevates tingimustes ja mitmekülgselt," ütles pressiesindaja.

Järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduv kompanii ESTCOY-17 harjutab õppusel BAM tegutsemist olukorras, mis on võimalikult sarnane sealsele operatsioonile. Õppusest võtavad lisaks Scoutspataljonile osa 1. jalaväebrigaadi tagalapataljoni, Kirde kaitseringkonna, logistikakeskuse, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja õhuväe kaitseväelased.

Praegu Afganistanis teeniv jalaväekompanii ESTCOY-16 teenistusaeg lõpeb selle aasta novembris. Tänavu sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele.