Rootslaste suurulukite küttimise plaan tundub eestlastele absurdne

Rootsi keskkonnaministeeriumi kava vähendada riigis oluliselt suurkiskjate ja kotkaste arvukust on Eesti spetsialistide sõnul uskumatu ja võiks kuuluda naljauudiste rubriiki.

"Tundub uskumatu lugeda, kui suures ulatuses tahetakse Rootsis suurulukite, sealhulgas ahmide ja kaljukotkaste arvukust vähendada," ütles esmaspäeval BNS-ile keskkonnateabe keskuse ulukiseire osakonna juhataja Peep Männil. "Kaljukotkas ja ahm on väga tugevalt kaitstavad liigid, kas nad kavatsevad siis kotkaid küttima hakata?"

Rahvusringhäälingu uudisteportaal teatas Yleisradiole viidates, et Rootsi keskkonnaminister Lena Ek esitab parlamendile ettepaneku vähendada ulatuslikult suurkiskjate arvu. Selle kohaselt vähendataks Rootsis elava umbes 3300 karu arvukust umbes 2000 võrra. Samuti kahandataks huntide, ilveste, ahmide ja kaljukotkaste arvukust.

Ylesradio teatel on see ettepanek saanud Rootsis juba laialdast kriitikat. Suurkiskjate arvukus on Rootsis viimastel aastakümnetel tõusnud. Looduskaitsjate sõnul on see pikaajaliste kaitsemeetmete tulemus, millele riik tahab nüüd lõpu teha.

Männili sõnul pärineb rootsi huntide populatsioon mõnest üksikust isendist ja on seetõttu nõrk. "Kolme aasta eest sooviti hunte küttides nende arvu alla viia, et Soomest ja Venemaalt värsket verd asemele tuua," rääkis Männil. Tema sõnul põhjustas see plaan tohutut vastuseisu ja kaebusi Euroopa Komisjonile ja see keelas huntide küttimise üldse ära. Praegu elab Rootsis umbes 350 hunti.

"Ma ei kujuta ette, millised suured vastuolud tekivad Euroopa Liidus ja Rootsi ühiskonnas, kui keskkonnaministeeriumi plaani hakatakse ellu viima. Usun, et tuleksid väga suured kohtuprotsessid, sest Rootsi looduskaitseaktivistid on ülimalt aktiivsed ja võimekad," lausus Männil.

"Ahmide ja kaljukotkaste arvukuse vähendamise plaan tundub mulle aga 1.aprilli uudisena," sõnas Männil. "Saan aru, kui nad tahavad huntide arvu vähendada, neil on eesmärgid, strateegia ja ohjamiskava. Aga kaljukotkaste küttimist ma küll ette ei kujuta, see tundub jabur ja absurdne."

Ka ornitoloogile ja looduskaitsjale Urmas Sellisele tundub imelik rootslaste plaan kaljukotkaid küttima hakata. "Pigem on ikka olnud nii, et rootslased on kotkaid kaitsnud," ütles Sellis BNS-ile.

Sellis märkis samas, et Rootsi mägistes piirkondades on kaljukotkaid suhteliselt palju, ka Gotlandi saarel on nende arvukus suur. "Gotlandil põhjustasid kaljukotkaste arvukuse kasvu inimesed ise, lastes küülikud loodusesse," lausus Sellis. "Kui kotkad neid ära ei nopiks, oleks Gotlandil tõenäoliselt must maa." Sellise sõnul otsib inimene enda tekitatud pahanduste süüdlasi tihti valest kohast ja üritab röövlinde ja -loomi küttides olukorda lahendada.

"Juba huntide, karude ja ilveste arvu vähendamiseks on raske erandeid saada. Aga kaljukotkaste ja teiste suuremate röövlindude küttimist ma ei kujuta ette, see nõuaks erinevate direktiivide ümbertegemist," lausus Sellis.

Keskkonnateabe keskuse andmetel elab Eestis praegu 600-650 karu, umbes 500 ilvest ja paarsada hunti. Kaljukotkaid elab Eestis 50-60 paari.