Riik ei hakka seadusi vene keelde tõlkima

Riigikogus ei leidnud teisipäeval piisavat toetust otsuse eelnõu, millega sotsiaaldemokraadid soovisid kohustada valitsust tõlkima seadusi vene keelde.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esitatud otsuse vastuvõtmiseks oli tarvis 51 poolthäält, eelnõu sai aga 35 poolt- ja 29 vastuhäält ning langes riigikogu menetlusest välja.

Toetuseta jäänud otsuse eesmärgiks oli kohustada valitsust korraldama põhiliste igapäevaelu korraldust, välismaalaste staatust ning põhiõiguste kaitset reguleerivate seaduste tõlkimine lisaks inglise keelele ka vene keelde. Eelnõu esitajad soovisid nii parandada elanike õigusteadlikkust, tõsta õigusabi osutamise efektiivsust ning usaldust riigiinstitutsioonide vastu muu emakeelega elanike seas.

Ka otsuse eelnõu menetlenud põhiseaduskomisjon ei toetanud seaduste vene keelde tõlkimist. Komisjoni liige Andres Herkel (IRL) ütles teisipäeval BNS-ile, et kõik seadused on vene keeles õigusinfosüsteemi Estlex kaudu kättesaadavad. "Tõsi, nende eest tuleb natuke maksta, aga tõlgete kvaliteet pole kaheldav," lausus Herkel.

Tema sõnul asus komisjoni enamus seisukohale, et riigile pole seaduste vene keelde tõlkimisega tarvis lisakulutusi põühjustada. "Ühtlasi saadaks tõlkimine vale signaali, nagu annaksime vene keelele staatuse kõrgendust," lausus Herkel.

Riigikogu otsustas 2011. aastal seaduste inglise keelde tõlkimise ja seda tehakse Riigi Teataja kaudu. Herkeli sõnul on inglise keelde tõlkimine meile kasulik ja erinevalt vene keelest pole ingliskeelsete tõlgete järgi nii suurt nõudlust, et see kommertsalustel end ära tasuks.

Herkeli sõnul ei maksa karta, et venekeelsed vaesemad vanainimesed jääkisd seadustega hätta. "Inimestel, kellel on raskusi ühiskonnas toimuva mõtestamise ja sellest aru saamisega, vajavad reeglina professionaalset abi oma õiguste kaitsmisel," lausus Herkel. "Vajalikud seadused on tõlgitud kujul Estlexis olemas kõigile kes neid vajavad."