EESTI UUDISED BNS

Maanteeameti tellitud TNS Emori tänavusest algratturite rahulolu-uuringust sõidutingimustega Eesti teedel selgub, et suurimaks ohuks jalgrattaga sõitjatele Eesti teedel peetakse üldist madalat liikluskultuuri.

Liikluskultuuri pidas suurimaks ohuks 58 protsenti kõigist küsitletutest. Samas peavad jalgratturid oluliseks turvalisuse parandajaks ohutusvarustuse, nagu kiivrite, helkurite ja helkurvestide kandmist, teatas maanteeamet BNS-ile.

Maanteeameti peadirektori asetäitja Lauri Lugna sõnul peab jalgrattur end ise võimalikult nähtavaks tegema. „Kui me jätame kõrvale tee-ehitusliku poole, kus meil on veel palju arenguruumi, siis turvalisuse seisukohast on väga oluline, et jalgratturit märgataks. Jalgrattur peab selleks kasutama nii ette nähtud valgusteid, helkureid kui ka soovitavalt helkurvesti. Ka täiskasvanud võiksid rohkem kasutada ratturikiivrit,“ rõhutas Lugna.

„Tänase autovaba päeva puhul tuleks aga rõhutada, et mida rohkem on meie tänavapildis jalgrattureid, seda rohkem on autojuht sunnitud nendega arvestama. Seeläbi muutub meie liikluspilt distsiplineeritumaks,“ sõnas Lugna ja lisas, et ka jalgratturid peaksid paremini liiklusreegleid järgima ja rohkem autojuhtidega arvestama.

Maanteeameti tellitud uuringust selgus ka, et maal jalgrattaga liiklejad hindavad üldiselt rattasõidu tingimusi riigimaanteedel ja nende koosseisu kuuluvatel jalg- ja jalgrattateedel heaks. Vastanutest 61 protsenti on sõidutingimustega pigem rahul või väga rahul. Linnas rattaga sõitvatest inimestest on linnade rattasõidu tingimustega üldiselt rahul 60 protsenti.

Maanteeameti töötajad tähistasid autovaba päeva neljapäeval ja reedel. Jalgratta või ühistranspordiga tööletulemise aktsioonis osalenute seas läbi viidud kiirküsitluse kohaselt peeti kogemust huvitavaks. Üle poole vastanuist aga tunnistas, et tööle jõudmiseks kulus märgatavalt rohkem aega kui tavaliselt.

Autovaba päeva üks eesmärke on vähemalt üheks päevaks julgustada autojuhte oma auto hülgama ning sõitma jalgrattaga, kasutama ühistranspordi või käima jalgsi. Esimene autovaba päev peeti 1973. aastal naftakriisi päevil, kuid regulaarselt tähistatakse seda 1994. aastast.

Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles oma vastupanuvõitluse päevale pühendatud pöördumises, et sellel päeval on Eesti omariikluse loos üle aegade ulatuv tähendus.

"22. september meenutab otseselt meile põgusat ajaakent 1944. aastal, kus Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Taganevate Saksa ja pealetungivate nõukogude okupatsioonivägede kiuste kogunes Otto Tiefi juhitav seaduslik Eesti Vabariigi valitsus," ütles Reinsalu.

Kaitseministri sõnul sai nähtavaks Eesti rahva vabaduse vaim, mis oli tolleks hetkeks üle elanud senised okupatsioonid, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. "Nähtavaks jäi ta ka järgneva Eesti lipu maha rebinud okupatsiooni ajal, andes meile kinnitust kunagi taastatavast vabadusest ja tekitades meelehärmi võõra võimu vägivallaga pealesurujatele," sõnas Reinsalu.

"Me tähistame vastupanuvõitluse päeva, sest tahe oma riiki hoida ja kaitsta on meile tähtis. Meie, tänaste Eesti Vabariigi kodanike, ülesanne on kanda edasi neid väärtusi, mida kandis riiklikku järjepidevust kindlustanud Otto Tiefi valitsus. Kui me üheskoos hoiame visalt au sees õigust, õiglust, vabadust ja demokraatiat, ei suuda ükski tuleviku raskus meie riiki murda," lisas kaitseminister.

Pühapäeva hommikul kell 9 asetati Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt ja akadeemilistelt üliõpilasorganisatsioonidelt.

Kell 10 avaldavad akadeemilised korporatsioonid austust Otto Tiefi valitsuse liikmetele, süüdates küünlad Tiefi valitsuse mälestusmärgi juures Tallinna Metsakalmistul.

Õhtul toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik, mis päädib kõnekoosolekuga Vabaduse väljakul.

Laupäeval toimus Vastseliinas Eesti vabadust kaitstes vastupanu osutades hukkunud metsavendade ümbermatmine ning avati ka mälestuskivi.

22. septembrit peetakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel kuuendat aastat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva.

Õnnetus juhtus kella 16 ajal Sõmerpalu vallas Osula alevikus asuva maja parklas, kus sõiduauto Audi A4, mida juhtis alkoholijoobes 19-aastane Rain, tagurdas otsa maas lamavale alkoholijoobe tunnustega 20-aastasele Jaanikale, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Sõiduauto lahkus peale otsasõitu sündmuskohalt ja leiti mahajäetuna 300 meetrit eemale põllult. Kiirabi toimetas naise Lõuna-Eesti haiglasse.

Joobes juhid on Eestis jätkuvalt probleem, kuna eelmise ööpäeva jooksul tabas politsei 2 narko- ja 29 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Enne Venemaa ja Valgevene sõjaväe ühise suurõppuse Zapad algust Eestist mööda lennanud Vene lennukeid tõusid kontrollima nii Soome, Rootsi kui ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Esmaspäeval lendasid Eesti lähedalt rahvusvahelises õhuruumis Kaliningradi kaheksa Vene lennukit, mille seas oli nii hävitajaid kui ka vähemalt üks transpordilennuk. Venelaste jõulise kohaloleku peale tõusid õhku Soome hävitajad, samuti tulid olukorda kontrollima Rootsi hävitajad. Leedust saabusid kohale ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad.

„Kuna tegemist oli antud marsruudil lendava võrdlemisi haruldase formatsiooniga, käisid peale NATO õhuturbehävitajate seda tuvastamas ka teiste riikide hävituslennukid,” selgitas Eesti õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas.

Vene lennukid reegleid ei rikkunud ja lääneriikide lennukid lendasid oma baasidesse tagasi.

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Rebo nentis, et Vene õppus Zapad on naaberriikide kaitsevägede tähelepanu teravdanud. „Tõsi on, et Zapadi raames ollakse tähelepanelikumad, kuid samas ei tohiks seda juhtumit mingil juhul üle dramatiseerida,” ütles Rebo.

Reedel algas Eesti idapiiri taga Venemaa ja Valgevene sõjaline suurõppus Zapad, kus harjutatakse NATO riigiga tekkinud konflikti võitluseks eskaleerumist. Õppus on tekitanud lääneriikides, eriti Venemaa naabruskonnas, tugevat resonantsi.

Tänavusest Zapadist võtab osa 12 900 sõdurit ja selle laiahaardelisuse pärast on muret väljendanud nii kolonelleitnant Rebo kui ka kaitseminister Urmas Reinsalu. Rebo ütles intervjuus neljapäevasele Eesti Päevalehele, et Eestile teeb muret õppuste mastaap ja see, et Vene poole käitumine on muutunud järjest agressiivsemaks.

Kaitseminister võttis Vene õppuste küsimuse omal algatusel jutuks ka neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, kus ütles, et Zapad pole läbipaistev õppus ja selle legendina kasutatakse läänevastast stsenaariumi: konflikti paisumist võitluseks NATO riikidega.

„Kindlasti mõjutavad need ilmingud meie julgeolekukeskkonda negatiivselt,” leidis Reinsalu.