Kaitseminister Urmas Reinsalu ütles oma vastupanuvõitluse päevale pühendatud pöördumises, et sellel päeval on Eesti omariikluse loos üle aegade ulatuv tähendus.

"22. september meenutab otseselt meile põgusat ajaakent 1944. aastal, kus Pika Hermanni tornis lehvis sinimustvalge lipp. Taganevate Saksa ja pealetungivate nõukogude okupatsioonivägede kiuste kogunes Otto Tiefi juhitav seaduslik Eesti Vabariigi valitsus," ütles Reinsalu.

Kaitseministri sõnul sai nähtavaks Eesti rahva vabaduse vaim, mis oli tolleks hetkeks üle elanud senised okupatsioonid, teatas valitsuse pressiesindaja BNS-ile. "Nähtavaks jäi ta ka järgneva Eesti lipu maha rebinud okupatsiooni ajal, andes meile kinnitust kunagi taastatavast vabadusest ja tekitades meelehärmi võõra võimu vägivallaga pealesurujatele," sõnas Reinsalu.

"Me tähistame vastupanuvõitluse päeva, sest tahe oma riiki hoida ja kaitsta on meile tähtis. Meie, tänaste Eesti Vabariigi kodanike, ülesanne on kanda edasi neid väärtusi, mida kandis riiklikku järjepidevust kindlustanud Otto Tiefi valitsus. Kui me üheskoos hoiame visalt au sees õigust, õiglust, vabadust ja demokraatiat, ei suuda ükski tuleviku raskus meie riiki murda," lisas kaitseminister.

Pühapäeva hommikul kell 9 asetati Vabadussõja võidusamba jalamile pärjad Eesti rahvalt ja akadeemilistelt üliõpilasorganisatsioonidelt.

Kell 10 avaldavad akadeemilised korporatsioonid austust Otto Tiefi valitsuse liikmetele, süüdates küünlad Tiefi valitsuse mälestusmärgi juures Tallinna Metsakalmistul.

Õhtul toimub akadeemiliste organisatsioonide rongkäik, mis päädib kõnekoosolekuga Vabaduse väljakul.

Laupäeval toimus Vastseliinas Eesti vabadust kaitstes vastupanu osutades hukkunud metsavendade ümbermatmine ning avati ka mälestuskivi.

22. septembrit peetakse riikliku tähtpäevana vastupanuvõitluse ja Otto Tiefi valitsuse päevana Riigikogu otsusel kuuendat aastat.

Vastupanuvõitluse päeva tähistamisega teadvustatakse 22. septembril 1944. aastal Eesti Vabariigi seadusliku valitsuse kukutamist. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt nimetas peaminister presidendi ülesannetes Jüri Uluots ametisse Otto Tiefi valitsuse. Kuigi valitsus deklareeris neutraalsust Teises maailmasõjas, sai sinimustvalge Pika Hermanni tornis lehvida vaid mõne päeva.

Õnnetus juhtus kella 16 ajal Sõmerpalu vallas Osula alevikus asuva maja parklas, kus sõiduauto Audi A4, mida juhtis alkoholijoobes 19-aastane Rain, tagurdas otsa maas lamavale alkoholijoobe tunnustega 20-aastasele Jaanikale, teatas politsei- ja piirivalveamet BNS-ile.

Sõiduauto lahkus peale otsasõitu sündmuskohalt ja leiti mahajäetuna 300 meetrit eemale põllult. Kiirabi toimetas naise Lõuna-Eesti haiglasse.

Joobes juhid on Eestis jätkuvalt probleem, kuna eelmise ööpäeva jooksul tabas politsei 2 narko- ja 29 alkoholi tarvitamistunnustega mootorsõiduki juhti.

Enne Venemaa ja Valgevene sõjaväe ühise suurõppuse Zapad algust Eestist mööda lennanud Vene lennukeid tõusid kontrollima nii Soome, Rootsi kui ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad, kirjutab Eesti Päevaleht.

Esmaspäeval lendasid Eesti lähedalt rahvusvahelises õhuruumis Kaliningradi kaheksa Vene lennukit, mille seas oli nii hävitajaid kui ka vähemalt üks transpordilennuk. Venelaste jõulise kohaloleku peale tõusid õhku Soome hävitajad, samuti tulid olukorda kontrollima Rootsi hävitajad. Leedust saabusid kohale ka Eesti õhuruumi turvavad hävitajad.

„Kuna tegemist oli antud marsruudil lendava võrdlemisi haruldase formatsiooniga, käisid peale NATO õhuturbehävitajate seda tuvastamas ka teiste riikide hävituslennukid,” selgitas Eesti õhuseiredivisjoni ülem major Hardi Lämmergas.

Vene lennukid reegleid ei rikkunud ja lääneriikide lennukid lendasid oma baasidesse tagasi.

Kaitseväe peastaabi ülema asetäitja kolonelleitnant Eero Rebo nentis, et Vene õppus Zapad on naaberriikide kaitsevägede tähelepanu teravdanud. „Tõsi on, et Zapadi raames ollakse tähelepanelikumad, kuid samas ei tohiks seda juhtumit mingil juhul üle dramatiseerida,” ütles Rebo.

Reedel algas Eesti idapiiri taga Venemaa ja Valgevene sõjaline suurõppus Zapad, kus harjutatakse NATO riigiga tekkinud konflikti võitluseks eskaleerumist. Õppus on tekitanud lääneriikides, eriti Venemaa naabruskonnas, tugevat resonantsi.

Tänavusest Zapadist võtab osa 12 900 sõdurit ja selle laiahaardelisuse pärast on muret väljendanud nii kolonelleitnant Rebo kui ka kaitseminister Urmas Reinsalu. Rebo ütles intervjuus neljapäevasele Eesti Päevalehele, et Eestile teeb muret õppuste mastaap ja see, et Vene poole käitumine on muutunud järjest agressiivsemaks.

Kaitseminister võttis Vene õppuste küsimuse omal algatusel jutuks ka neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, kus ütles, et Zapad pole läbipaistev õppus ja selle legendina kasutatakse läänevastast stsenaariumi: konflikti paisumist võitluseks NATO riikidega.

„Kindlasti mõjutavad need ilmingud meie julgeolekukeskkonda negatiivselt,” leidis Reinsalu.

Vene Föderatsiooni valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu, teatab venekeelne "Aktuaalne kaamera".

"Vastuseks teie küsimusele Venemaa valitsuse otsusest, mis võeti vastu 19. septembril, teatan, et Vene valitsus võttis vastu piirileppe Eestiga lepingute eelnõu," kirjutas Vene valitsuse pressiteenistus "Aktuaalse kaamera" küsimusele.

Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.

Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.

Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.

"Piirileppe jõustumisel korrigeerivad pooled piirijoont, et see kulgeks looduses loogilisemalt. Vahetatakse suuremaid ja väiksemaid maatükke, kuid tulemus on lõppkokkuvõttes null ja kumbki pool ei saa teiselt rohkem maad juurde, kui ära annab," on välisminister Urmas Paet varem BNS-ile öelnud.

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks, on välisministeerium BNS-ile kinnitanud.

Venemaaga saavutatud kokkuleppe järgi saab Eesti näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Venemaalt 8,4 hektarit Valgemetsa talu maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaa käest Perdaku külas ühe hektari, Lutepää ja Sesniiku vahel Saatse saapana tuntud maa-alal 115,5 hektarit ning Lutepää lähedal 2,6 hektarit maad.

Venemaa saab Eesti käest näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Marinova metsas 68,9 hektarit, Jemeljanova külas 12 hektarit, Lazareva lubjakivikarjääris 3,4 hektarit ning Ulanovo külas 1,8 hektarit maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Venemaa Eestilt Grabilovo soos 33,9 hektarit ja Mustjõe juures 5,5 hektarit maad.

Väiksemaid maatükke vahetavad riigid ka mujal.

Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.