Riigikogus ei leidnud teisipäeval piisavat toetust otsuse eelnõu, millega sotsiaaldemokraadid soovisid kohustada valitsust tõlkima seadusi vene keelde.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esitatud otsuse vastuvõtmiseks oli tarvis 51 poolthäält, eelnõu sai aga 35 poolt- ja 29 vastuhäält ning langes riigikogu menetlusest välja.

Toetuseta jäänud otsuse eesmärgiks oli kohustada valitsust korraldama põhiliste igapäevaelu korraldust, välismaalaste staatust ning põhiõiguste kaitset reguleerivate seaduste tõlkimine lisaks inglise keelele ka vene keelde. Eelnõu esitajad soovisid nii parandada elanike õigusteadlikkust, tõsta õigusabi osutamise efektiivsust ning usaldust riigiinstitutsioonide vastu muu emakeelega elanike seas.

Ka otsuse eelnõu menetlenud põhiseaduskomisjon ei toetanud seaduste vene keelde tõlkimist. Komisjoni liige Andres Herkel (IRL) ütles teisipäeval BNS-ile, et kõik seadused on vene keeles õigusinfosüsteemi Estlex kaudu kättesaadavad. "Tõsi, nende eest tuleb natuke maksta, aga tõlgete kvaliteet pole kaheldav," lausus Herkel.

Tema sõnul asus komisjoni enamus seisukohale, et riigile pole seaduste vene keelde tõlkimisega tarvis lisakulutusi põühjustada. "Ühtlasi saadaks tõlkimine vale signaali, nagu annaksime vene keelele staatuse kõrgendust," lausus Herkel.

Riigikogu otsustas 2011. aastal seaduste inglise keelde tõlkimise ja seda tehakse Riigi Teataja kaudu. Herkeli sõnul on inglise keelde tõlkimine meile kasulik ja erinevalt vene keelest pole ingliskeelsete tõlgete järgi nii suurt nõudlust, et see kommertsalustel end ära tasuks.

Herkeli sõnul ei maksa karta, et venekeelsed vaesemad vanainimesed jääkisd seadustega hätta. "Inimestel, kellel on raskusi ühiskonnas toimuva mõtestamise ja sellest aru saamisega, vajavad reeglina professionaalset abi oma õiguste kaitsmisel," lausus Herkel. "Vajalikud seadused on tõlgitud kujul Estlexis olemas kõigile kes neid vajavad."

Kuritegevus püsib tänavu võrreldes mullusega languses ka kaheksa kuu järel, eriti on vähenenud varguste arv.

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist augustini 26 292 kuritegu, mida on neli protsenti vähem kui 2012. aasta samal ajal. Endiselt on vähenenud varguste arv, kuid jätkuvalt on tõusutrendis kelmused ja kasvanud on ka röövimiste arv.

Röövimisi registreeriti kaheksa kuuga üheksa ja kehalisi väärkohtlemisi kuus protsenti mullusest enam. „Kehalise väärkohtlemisekuritegude registreerimise kasv põhineb sarnaselt 2012. aastale Harjumaa ja Tallinna kasvul, kus nende kuritegude registreerimine on kasvanud 12 protsenti. Kasv on jätkuvalt ilmselt olulisel määral seletatav politsei suhtumise muutusega seda laadi kuritegudele,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.

Kelmuste registreerimine kasvas kuises võrdluses 34 protsenti. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud.

Esimese kaheksa kuuga registreeriti 12 protsenti vähem vargusi kui eelmise aasta samal perioodil. Lisaks varguste arvu kahanemisele vähenes ka süüteo tulemusel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, vastavalt 31 protsenti. Vähem pandi toime ka avaliku rahu vastaseid kuritegusid nagu avaliku korra raske rikkumine ja omavoliline sissetung ehk vähenemine oli vastavalt 19 ning 16 protsenti.

Liikluskuritegude arv vähenes neli protsenti ja seda eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt.

Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 42 juhtumit ehk 10 võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli septembri alguse seisuga täitmata maksukohustusi 47 189 isikul kogusummas 302,7 miljonit eurot.

Võrreldes augustikuu algusega on maksuvõlg vähenenud 15,9 miljonit eurot ning maksuvõlglaste arv 1093 isikut. "Käesoleval aastal tekkinud maksukohustused on täidetud 99,5 protsendi ulatuses, mis näitab nii maksumaksjate hoolsust oma maksukohustuste täitmisel kui ka mõju, mis on olnud ameti operatiivsel ja tulemuslikul reageerimisel maksuvõla tekkimisele," ütles ameti tulude osakonna juhataja Triin Raaper.

"Tavapärasest suuremat maksuvõla vähenemist augustikuus on mõjutanud ka pankrotistunud ning sundlõpetatud juriidiliste isikute kustutamine äriregistrist," lisas Raaper.

Käesolevast aastast on maksuameti erilise tähelepanu all korduvalt võlgu olevate äriühingute mahajätjad ning need isikud, kes küll tegutsevad, kuid jätavad süstemaatiliselt oma maksukohustused täitmata. 118 sellist isikut on saanud maksuhaldurilt pankrotihoiatuse. Tihtipeale on ettevõtjad hoiatuse saamise järel käitumist parandanud ja maksuvõla tasunud. Selle tulemusel on laekunud riigieelarvesse ligikaudu 1,7 miljonit eurot ning mitmed hoiatuse saanud isikud on alustanud ka läbirääkimisi maksuvõla ajatamiseks.

"Soovitame makseraskuste tekkimisel pöörduda lahenduste leidmiseks koheselt maksuhalduri poole, et vältida maksuvõla sundtäitmist ning täiendavate kulude tekkimist intressikohustuse näol," sõnas Raaper. Septembrikuu alguse seisuga on maksuvõlg ajatatud 1905 maksuvõlglasel, kellest lõviosa täidab maksegraafikut korrektselt.

Amet on käesoleva aasta kaheksa kuu jooksul esitanud kohtusse 22 pankrotiavaldust, millest 20 on esitatud äriühingute ning kaks füüsiliste isikute pankroti välja kuulutamiseks. Näiteks esitas maksuhaldur pankrotiavalduse füüsilise isiku kohta, kes on seotud enam kui saja äriühinguga, mille maksuvõlg kokku on 3,6 miljonit eurot.

Nelja poolt- ja kahe vastuhäälega tegi Eesti Töötukassa nõukogu valitsusele ettepaneku kehtestada järgmisel aastal töötuskindlustusmakse määraks 2,1 protsenti, sealhulgas töötajatel 1,4 protsenti ja tööandjatel 0,7 protsenti.

Otsuse poolt hääletasid ametiühingute ja tööandjate esindajad ja vastu riiki esindavad töötukassa nõukogu liikmed. "Kuigi Eestil on läinud väga hästi ning majanduskasvuga on kaasnenud kiire tööpuuduse langus, ei tohi me lasta end edul pimestada ning korrata buumiaegseid vigu," ütles eriarvamusele jäänud töötukassa nõukogu esimees Taavi Rõivas töötukassa teates.

Nõukogu esimehe hinnangul on töötukassa kõige olulisem ülesanne tagada piisav teenuste osutamine selleks, et ka järgmisel aastal võimalikult palju inimesi tööle aidata. "Kui tööpuudus jätkab vähenemist, on maksemäära langetamine tulevikus kahtlemata võimalik," ütles Rõivas ning lisas, et esitab nõukogu ettepaneku valitsusele otsustamiseks hiljemalt 1. novembriks.

Käesoleval aastal on töötuskindlusmakse määr kolm protsenti, millest töötajatel tuleb maksta kaks protsenti ja tööandjatel üks protsent.

2,1-protsendilise maksemääraga oleks 2014. aastal töötuskindlustuse kogutulud 125,7 miljonit eurot, töötuskindlustuse kulud aga moodustaks 121,6 miljonit eurot. Tööturuteenuste jaoks on järgmisel aastal kasutada 36 miljonit eurot. Prognoosi järgi hakkab 2014. aastal saama töötuskindlustushüvitist 19 407 inimest, koondamishüvitist saab 6307 inimest ja maksejõuetushüvitist 2100 inimest.

2014. aasta lõpuks on oodatav töötukassa netovara väärtus 529,4 miljonit eurot. Eelmise aasta lõpu seisuga oli töötukassa netovara väärtus 469,4 miljonit eurot ja käesoleva aasta lõpuks on töötukassa varade oodatav väärtus 525,3 miljonit eurot.