EESTI UUDISED BNS

Apteekidest ei leia enam ainsana Eestis müügil olnud täidevastast ravimit Nix, sest seda importinud firma otsustas ravimi müümisest Eestis loobuda, kirjutab Postimees.

«GlaxoSmithKline Eesti OÜ teatas meile põgusalt, et nad on saanud peakontorist teate, et Nix kreemi ja šampooni tootmine Eesti jaoks on otsustatud lõpetada,» ütles ravimiameti ravimiohutuse osakonna juhataja Ott Laius ajalehele.

Kui sügeliste vastu võib kasutada bensüülbensoaati sisaldavat ravimit Benzotal, siis täide vastu näidustatud ravimeid apteekides rohkem saada ei ole, küll on müügil mõned muud täidevastased tooted. Laiuse sõnul ei vasta need küll ravimi definitsioonile, kuid on tõenäoliselt siiski tõhusad. «Samuti võib täidest vabanemiseks täiendavalt kasutada spetsiaalset kammi. Seega abita lapsevanemad ei jää, kui nad oma murega apteeki pöörduvad,» oli ametnik veendunud.

Laiuse sõnul on ravimi turustamine Eestis ravimi müügiloa hoidja otsus ning riik ei saa kedagi sundida oma ravimeid siin müüma, kui firmal huvi ei ole. Hädavajalike ravimite, millel ei ole Eestis müügiluba või mida siin ei turustata, Eestisse toomiseks on loodud müügiloata ravimite turustamise süsteem, mis eeldab arstilt või erialaseltsilt taotluse esitamist ravimiametile.

GlaxoSmithKline Eesti ravimimüügi juhi Theresa Tarumi sõnul on Nix 50 mg/g kreemi ja šampooni müügi lõpetamine Eestis ja Baltikumis tingitud ravimifirma otsusest lõpetada kogu Ida-Euroopas kõnealuste toodete valmistamine. «Üritasime Baltikumi tasandil leida võimalusi toote müügi jätkamiseks, kuid kahjuks polnud see võimalik. Oleme turuolukorraga kursis, kuid paraku ei saa omalt poolt rohkem midagi teha,» väljendas Tarum kahetsust.

Riigikogus ei leidnud teisipäeval piisavat toetust otsuse eelnõu, millega sotsiaaldemokraadid soovisid kohustada valitsust tõlkima seadusi vene keelde.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) fraktsiooni esitatud otsuse vastuvõtmiseks oli tarvis 51 poolthäält, eelnõu sai aga 35 poolt- ja 29 vastuhäält ning langes riigikogu menetlusest välja.

Toetuseta jäänud otsuse eesmärgiks oli kohustada valitsust korraldama põhiliste igapäevaelu korraldust, välismaalaste staatust ning põhiõiguste kaitset reguleerivate seaduste tõlkimine lisaks inglise keelele ka vene keelde. Eelnõu esitajad soovisid nii parandada elanike õigusteadlikkust, tõsta õigusabi osutamise efektiivsust ning usaldust riigiinstitutsioonide vastu muu emakeelega elanike seas.

Ka otsuse eelnõu menetlenud põhiseaduskomisjon ei toetanud seaduste vene keelde tõlkimist. Komisjoni liige Andres Herkel (IRL) ütles teisipäeval BNS-ile, et kõik seadused on vene keeles õigusinfosüsteemi Estlex kaudu kättesaadavad. "Tõsi, nende eest tuleb natuke maksta, aga tõlgete kvaliteet pole kaheldav," lausus Herkel.

Tema sõnul asus komisjoni enamus seisukohale, et riigile pole seaduste vene keelde tõlkimisega tarvis lisakulutusi põühjustada. "Ühtlasi saadaks tõlkimine vale signaali, nagu annaksime vene keelele staatuse kõrgendust," lausus Herkel.

Riigikogu otsustas 2011. aastal seaduste inglise keelde tõlkimise ja seda tehakse Riigi Teataja kaudu. Herkeli sõnul on inglise keelde tõlkimine meile kasulik ja erinevalt vene keelest pole ingliskeelsete tõlgete järgi nii suurt nõudlust, et see kommertsalustel end ära tasuks.

Herkeli sõnul ei maksa karta, et venekeelsed vaesemad vanainimesed jääkisd seadustega hätta. "Inimestel, kellel on raskusi ühiskonnas toimuva mõtestamise ja sellest aru saamisega, vajavad reeglina professionaalset abi oma õiguste kaitsmisel," lausus Herkel. "Vajalikud seadused on tõlgitud kujul Estlexis olemas kõigile kes neid vajavad."

Kuritegevus püsib tänavu võrreldes mullusega languses ka kaheksa kuu järel, eriti on vähenenud varguste arv.

Justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetel registreeriti jaanuarist augustini 26 292 kuritegu, mida on neli protsenti vähem kui 2012. aasta samal ajal. Endiselt on vähenenud varguste arv, kuid jätkuvalt on tõusutrendis kelmused ja kasvanud on ka röövimiste arv.

Röövimisi registreeriti kaheksa kuuga üheksa ja kehalisi väärkohtlemisi kuus protsenti mullusest enam. „Kehalise väärkohtlemisekuritegude registreerimise kasv põhineb sarnaselt 2012. aastale Harjumaa ja Tallinna kasvul, kus nende kuritegude registreerimine on kasvanud 12 protsenti. Kasv on jätkuvalt ilmselt olulisel määral seletatav politsei suhtumise muutusega seda laadi kuritegudele,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.

Kelmuste registreerimine kasvas kuises võrdluses 34 protsenti. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud.

Esimese kaheksa kuuga registreeriti 12 protsenti vähem vargusi kui eelmise aasta samal perioodil. Lisaks varguste arvu kahanemisele vähenes ka süüteo tulemusel saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, vastavalt 31 protsenti. Vähem pandi toime ka avaliku rahu vastaseid kuritegusid nagu avaliku korra raske rikkumine ja omavoliline sissetung ehk vähenemine oli vastavalt 19 ning 16 protsenti.

Liikluskuritegude arv vähenes neli protsenti ja seda eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt.

Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 42 juhtumit ehk 10 võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.

Maksu- ja tolliameti andmetel oli septembri alguse seisuga täitmata maksukohustusi 47 189 isikul kogusummas 302,7 miljonit eurot.

Võrreldes augustikuu algusega on maksuvõlg vähenenud 15,9 miljonit eurot ning maksuvõlglaste arv 1093 isikut. "Käesoleval aastal tekkinud maksukohustused on täidetud 99,5 protsendi ulatuses, mis näitab nii maksumaksjate hoolsust oma maksukohustuste täitmisel kui ka mõju, mis on olnud ameti operatiivsel ja tulemuslikul reageerimisel maksuvõla tekkimisele," ütles ameti tulude osakonna juhataja Triin Raaper.

"Tavapärasest suuremat maksuvõla vähenemist augustikuus on mõjutanud ka pankrotistunud ning sundlõpetatud juriidiliste isikute kustutamine äriregistrist," lisas Raaper.

Käesolevast aastast on maksuameti erilise tähelepanu all korduvalt võlgu olevate äriühingute mahajätjad ning need isikud, kes küll tegutsevad, kuid jätavad süstemaatiliselt oma maksukohustused täitmata. 118 sellist isikut on saanud maksuhaldurilt pankrotihoiatuse. Tihtipeale on ettevõtjad hoiatuse saamise järel käitumist parandanud ja maksuvõla tasunud. Selle tulemusel on laekunud riigieelarvesse ligikaudu 1,7 miljonit eurot ning mitmed hoiatuse saanud isikud on alustanud ka läbirääkimisi maksuvõla ajatamiseks.

"Soovitame makseraskuste tekkimisel pöörduda lahenduste leidmiseks koheselt maksuhalduri poole, et vältida maksuvõla sundtäitmist ning täiendavate kulude tekkimist intressikohustuse näol," sõnas Raaper. Septembrikuu alguse seisuga on maksuvõlg ajatatud 1905 maksuvõlglasel, kellest lõviosa täidab maksegraafikut korrektselt.

Amet on käesoleva aasta kaheksa kuu jooksul esitanud kohtusse 22 pankrotiavaldust, millest 20 on esitatud äriühingute ning kaks füüsiliste isikute pankroti välja kuulutamiseks. Näiteks esitas maksuhaldur pankrotiavalduse füüsilise isiku kohta, kes on seotud enam kui saja äriühinguga, mille maksuvõlg kokku on 3,6 miljonit eurot.