Uus tervishoiusüsteem võib hakata tooma Eestisse välismaa patsiente

Valitsuses neljapäeval heakskiidu saanud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatused toovad sotsiaalministri Taavi Rõivase kinnitusel patsientidel senisest suuremad valikuvõimalused ravi osas, samas võib see hakata tooma Eesti haiglatesse ka välismaa patsiente.

Patsientide vaba liikumise direktiivi põhimõtete rakendamisel Eestis on patsiendil võimalus saada plaanilist tervishoiuteenust igas Euroopa Liidu liikmesriigis ning taotleda hiljem ravikulude hüvitamist Eesti Haigekassalt. Sama võimalus kehtib ka ravi käigus väljakirjutatud ravimite ja meditsiiniseadmete ostmisel.

„Hüvitame ka praegu patsiendi ravi välismaal juhul, kui haigekassa on selleks loa andnud või kui kohese ravi vajadus on tekkinud teises liikmesriigis olles. Samas direktiivi põhimõtete rakendamisega Eestis paranevad meie patsientide valikuvõimalused, sest välismaal saadud plaaniline tervishoiuteenus hüvitatakse ravikindlustusest juhul, kui selle saamise õigus haigekassa kulul oleks inimesel olnud ka Eestis," selgitas Rõivas.

Tema sõnul on teise riiki ravile minekuks vaja enamasti saatekirja, täpselt nii nagu ka Eestis. „Kindlasti tuleb silmas pidada, et haigekassa hüvitab ravi oma hinnakirja järgi. Kui ravi teises riigis on kallim, siis peab patsient olema valmis selle vahe ise kinni maksma,“ lisas Rõivas.

Eesti tervishoiuteenuse osutajate jaoks võib direktiivi reeglite rakendumise tulemusel kõikides Euroopa Liidu liikmesriikides kaasneda välispatsientide arvu teatav tõus.  Samas on vajadusel Eestil võimalus kehtestada oma ravikindlustatute huvide kaitseks välispatsientidele ka juurdepääsupiirangud. "Usun, et tegelikult tekib meil arvestatav võimalus tervishoiuteenuste ekspordiks ning välispatsientidega kaasa tulev raha on tugev täiendus Eesti Haigekassa vahenditele," ütles Rõivas ja lisas, et arstide väljavool võiks asenduda patsientide sissevooluga.

Täpsemat teavet piiriüleste tervishoiuteenuste hüvitamise ja seonduvate küsimuste kohta hakkab patsient saama riiklikust kontaktpunktist. Eesti kontaktpunkt hakkab töötama sotsiaalministeeriumi juures ning vajadusel tehakse teabe saamiseks koostööd nii Eesti Haigekassa, terviseameti, ravimiameti, tervishoiuteenuste osutajate kui ka teiste liikmesriikide kontaktpunktidega.

Kõik liikmesriigid peavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi patsiendiõiguste kohaldamise kohta piiriüleses tervishoius üle võtma hiljemalt 25. oktoobril.