Tööinspektsioon korraldas teisipäeval üle-eestilise ehitusplatside sihtkontrolli, mil ühe päeva jooksul tegid 21 tööinspektorit kokku 83 kontrolli ja tuvastas esialgsetel andmetel 181 õigusaktide rikkumist, millest 47 olid nii ohtlikud, et tuli töö peatada või töövahendi kasutamine keelustada.

Kõrgustest kukkumisega seotud tööde peatamisi esines 34 juhul, millest suurema osa moodustas ehitustellingute nõuete eiramine, teatas tööinspektsioon BNS-ile. Tööinspektsiooni tööohutuse peaspetsialisti Indrek Avi sõnul ajutisel kõrgtööl, mida tehakse vähemalt kahe meetri kõrgusel maapinnast on erinõuded, mida tööandja peab tööde korraldamisel tagama. Näiteks tellinguplatvormid peavad olema paigaldatud nii, et nende osad tavapärase kasutamise juures ei liigu ning osade ja kukkumist takistavate vertikaalkaitsepiirete vahel ei ole ohtlikke tühimikke. Vahe seina ja tellingute vahel ei tohi olla suurem kui 30 sentimeetrit. Redeleid võib ajutisel kõrgtööl kasutada töötamiskohana üksnes erandjuhul.

Jätkuvalt ei ole juurdunud ehitusettevõtjate harjumusse kaitsekiivri väljastamine töötajatele, kellel on peavigastuse oht. Kolmel korral tuvastati töötamine katusel ja kõrgustest kukkumise ohu vähendamiseks puudusid nõutud meetmed, ohutusrakmed ja kinnitatud ohutusköied või kaitsepiirded, ohutusvõrgud või teised analoogsed kaitsevahendid.

Sihtkontrolli käigus tuvastati veel nõuetele mittevastavaid redeleid, tõstmise abivahendeid, isikukaitsevahendite mittekasutamist. „Siinkohal peab meelde tuletama, et tööandja peab tagama, et isikukaitsevahendit kasutataks valmistaja antud kasutusjuhendi kohaselt ohtliku töö algusest kuni töö lõpetamiseni ning kontrollima selle kasutamist“ selgitas Avi. Töötaja omakorda on kohustatud kasutama isikukaitsevahendit vastavalt kasutusjuhendile ja tööandja antud juhistele. Tööandjal on õigus ja ka kohustus nõudeid rikkunud töötajat mitte tööle lubada.

Ehituskulude kokkuhoiuna ei tagata nõutavaid olmetingimusi, mida tuvastati 17 korral. Inspektsioon tõi esile olukorrad, kui töötajatel puuduvad riietumiseks ettenähtud ruumid, pesemisvõimalused.

Eelmisel aastal juhtus ehitusvaldkonnas 351 tööõnnetust, millest kolm lõppes surmaga ning 94 olid raskete tervisekahjustustega.

Ehitustööde tegemise ajal vastutavad ehitise omanik ja ehitusettevõtja selle eest, et ehitustöö ei ohustaks ehitusplatsil töötavaid ega seal viibivaid isikuid. Suur tööde peatamiste ja töövahendi kasutamise keelamiste arv viitab selgelt olukorrale, milles ettevõttes vastutavad ei kontrolli ega taga ehitustööde ohutust. Hea on tõdeda, et 14 ehitusettevõtja ehitusplatsil ei tuvastatud rikkumisi.

Homme lõpeb Võrumaal Nursipalus kaitseväe suurõppus BAM, mille raames harjutatakse järgmise rotatsiooniga Afganistani suunduva jalaväekompanii ESTCOY-17 tegutsemist olukorras, mis on võimalikult sarnane Afganistani operatsioonile.

Seekordsest õppusest võtab lisaks kaitseväele osa ka Kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna miinipildujarühm, kes valmistub koos Scotspataljoni B-jalaväekompaniiga sügisel Balti riikides ja Poolas aset leidvaks NATO kollektiivkaitseõppuseks Steadfast Jazz.

Tulevase Eesti kontingendi ülema kolonelleitnant Maidu Allika sõnul oli õppuse eesmärgiks rühmade ja kompaniide ettevalmistamine eelseisvateks ülesanneteks. “Suurt rõhku oleme pööranud tegutsemisele kõrgendatud IED-ohuga piirkonnas, suhtlemisele kohaliku elanikkonnaga ja info kogumisele, meditsiinilisele evakuatsioonile ning koostööle toetusüksustega,” sõnas kolonelleitnant Maidu Allika.

Scoutspataljoni ülema major Andrus Merilo sõnul on õppus olnud edukas ning kinnitanud, et ESTCOY-17 on vastutusala ülevõtmiseks valmis. “Viieteistkümnes BAM, mis ühtlasi jääb ka viimaseks, on lisaks uue rotatsiooni valmisolekule näidanud kogemustepõhist arengut,” sõnas major Merilo.

Hetkel Afganistani Islamivabariigis viibiv jalaväekompanii ESTCOY-16 teenistusaeg lõpeb käesoleva aasta novembris. Julgeolekuvastutus Afganistanis antakse 2014. aastal üle kohalikele üksustele. Sel sügisel algav rotatsioon jääb praeguste plaanide kohaselt viimaseks Eesti jalaväekompanii rotatsiooniks Lõuna-Afganistanis.

Seekordsest BAM-ist võttis lisaks kaitseväe üksustele esimest korda osa ka kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonna miinipildujarühm, kelle ülesandeks on NATO-õppusel Steadfast Jazz Scoutspataljoni B-jalaväekompanii manöövri toetamine kaudtulega.

Neljapäeval võib Võru-Tartu-Tallinn-Paldiski suunal enne- ja pärastlõunal kohata õppuselt väeosadesse naasvaid sõidukikolonne.

Siseministeeriumi prioriteet on teisipäeval valitsuse heakskiidu saanud järgmise aasta eelarve valguses raskete organiseeritud kuritegude vastane võitlus, samuti panustamine töötajate palkadesse, näiteks patrullpolitseiniku madalaim palk tõuseb üheksa protsenti, narkopolitseinike palgafond suureneb aga 10 protsenti.

Valitsuse kinnitatud riigieelarve siseturvalisuse osa on riigituludest 2014. aastal 287,4 miljonit eurot, mis on võrreldes eelmise aastaga 8,1 protsenti võrra suurem. Kogu siseturvalisuse eelarve koos välistoetustega on kokku 315,2 miljonit eurot, mis on 11,5 protsenti suurem kui eelmisel aastal. 

Siseminister Ken-Marti Vaheri kinnitusel on kõige olulisem vara turvalisust tagavad inimesed. „2014. aasta palgafondi tõus annab võimaluse tõsta siseturvalisuse eest seisvate inimeste palka, sest meie eesmärk on turvatunnet loovate inimeste hoidmine  ja väärtustamine ning nende motivatsiooni tõstmine,“ lisas Vaher.

Eelarvest 54,6 protsenti ehk 157,0 miljonit eurot moodustab politseinike, piirivalvurite, päästjate ja teiste turvalisust tagavate inimeste palgafond. Võrreldes 2013. aastaga on olemasolevate töötajate palgaraha siseministeeriumi valitsemisala eelarves tõusnud 5,1 protsenti, mis on sarnane kogu valitsussektori tõusuga.

Näiteks tõuseb siseministri sõnul 2014. aastal kõige madalamat palka saavate elupäästevõimekusega esimese grupi komandode päästjate töötasu vähemalt 10 protsenti. Politseisüsteemis tõuseb näiteks korrakaitse patrullpolitseiniku madalaim palk ligi üheksa protsendi võrra ehk 695 eurolt 757 euroni kuus.

Vaheri sõnul on selgeks eesmärgiks raske varjatud ja organiseeritud kuritegevuse avastamise võimekuse suurendamine. „Eraldame järgmisel aastal rohkem vahendeid narkokuritegude, majanduskuritegude, korruptsiooni ja kriminaaltulu teenimise vastasesse võitlusse. Näiteks tõuseb narkopolitseinike palgafond järgmisel aastal vähemalt 10 protsenti,“ ütles siseminister.

Lõplikud otsustused palgafondi jaotuse osas tehakse pärast sisulisi eelarvearutelusid siseministeeriumi ja valitsemisala asutuste vahel käesoleva aasta lõpuks.

Olulise osa eelarvest moodustavad ka valitsemisala majandamiskulud ja investeeringud. See osa eelarve tõusust tõstab siseturvalisuse valdkonna poolt pakutavate teenuste kvaliteeti ja töötajate töötingimusi. Näiteks on eelarves lisaks kaks miljonit eurot õhusõidukite võimekuse tõstmiseks, et teha elutähtsaid otsingu- ja päästetöid, meditsiinilende ning valvata piiri. Sellest summast lõviosa kulub varuosadele soetamisele ja plaanilistele hooldustele.

2014. aastal on piirivalvelaevad merel kolmandiku võrra ehk 200 päeva rohkem - kogupäevade hulk suureneb 600-lt 800-le. Sellega tagatakse suuremas mahus laevaliikluse jälgimise territoriaalvetes, õigeaegse merereostuse avastamise ja likvideerimise, kiirema reageerimise merepääste juhtumite ning piirirežiimi rikkumiste korral. Laevade suuremaks mereloleku tagamiseks on järgmisel aastal 377 000 eurot rohkem.

Eesti läheb 2014. aastal üle ühele hädaabinumbrile 112. Täiendavad eelarvevahendid aitavad paremini tagada inimestele igati tänapäevase, kiire ja operatiivse kõnekeskuse teenuse. 2014. aastal valmivad uued päästeameti ja häirekeskuse ühishooned Tallinnas ja Tartus ning päästeameti ja politsei- ja piirivalveameti ühishoone Häädemeestes. Samuti alustatakse järgmisel aastal uue politsei ja pääste ühishoone ehitusega Võrus ning politsei, pääste ja häirekeskuse hoone ehitusprotsessiga Pärnus. See lahendab ka ühele hädaabinumbrile üleminekuks vajalikud häirekeskuse ruumi vajadused.

Järgmisel aastal uuendatakse ka päästetehnikat ja politseiautode parki ning tehnilist varustust. Olulise investeeringuna päästevõimekusse soetatakse 3,3 miljoni euro eest uusi redelautosid, mis suurendavad suutlikkust päästa inimesi kõrghoonetest.

Inimelude hoidmiseks ning õnnetussurmade ja vigastuste vähendamiseks on suurendatud märgatavalt vahendeid läbimõeldud ennetustegevustesse. Viimastel aastatel on tõusnud ennetustegevuseks mõeldud vahendeid. 2014. aastal suunatakse ennetusse 1,5 miljonit eurot.

Statistikaameti teatel oli 15. septembriks koristatud 97 protsenti teravilja, 79 protsenti rapsi ja rüpsi ning 47 protsenti kartuli kasvupinnast.

Tänavune saagikoristus on võrreldes eelmise aastaga oluliselt varajasem. Talivilja saak koristuspinna hektarilt jäi mullusest väiksemaks, samas suvivilja saak oli suurem. Eelmise aastaga võrreldes on suurenenud ka rapsi ja rüpsi, herne ning kartuli saagikus.

Esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2013. aastal teravilja 308 700 hektaril, sellest on teraks koristatud 97 protsenti. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 3317 kilogrammi teravilja, sealhulgas rukist 1981, nisu 3458, otra 3475 ja kaera 2664 kilogrammi. Osa teraks külvatud vilja koristatakse haljasmassiks.

Rapsi ja rüpsi kasvatati kokku 84 800 hektaril. Enamik talirapsist ja -rüpsist on koristatud, samuti üle kolmveerandi suvirapsi ja -rüpsi kasvupinnast. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 2000 kilogrammi rapsi- ja rüpsiseemet.

Kartulit kasvatati 6400 hektaril, millest 47 protsendil on kartul võetud. Koristatud pinna hektarilt saadi keskmiselt 21 982 kilogrammi kartuleid