Juunist augusti lõpuni kinnitas maksu- ja tolliamet 2141 käibemaksukohuslaseks registreerimise avaldust, uutest ettevõtjatest registreeriti 557 isikut.

Kokku esitasid ettevõtted käibemaksukohustuslasena registreerimiseks maksu- ja tolliametile kokku 2830 avaldust, neist 882 taotlust esitati uute ettevõtjate poolt, kes tegelevad ettevõtlusega esmakordselt, selgub ameti teatest.

Maksu- ja tolliamet tegi registreerimisest keeldumise otsuse 384 isikule, sealhulgas 150 uuele ettevõtjale, peamiseks põhjuseks võimalike maksupettuste ärahoidmine.

Maksu- ja tolliamet hakkas juunikuust pöörama rohkem tähelepanu isikutele, kes ei ole varem ettevõtlusega tegelenud, kuid soovivad uut ettevõtet käibemaksukohustuslaseks registreerida. Senisest põhjalikuma kontrolli ülesanne on välja selgitada need ettevõtjad, kes ilma reaalse ettevõtlusega tegelemise plaanita tahavad maksupettuse toimepanemise eesmärgil ettevõtet registreerida. Kontrolli käigus pöörduvad ametnikud taotluse esitanute poole selgituse saamiseks ja küsivad juurde täiendavaid tõendeid ettevõtluse kohta.

Sellise kontrolli eesmärgiks on tagada, et käibemaksukohustuslase numbrit ei hakataks kuritarvitama ja et registrisse saavad vaid ettevõtted, kel ka tegelik soov ettevõtlusega alustada, ütles maksu- ja tolliameti maksukorralduse talituse juhataja Monika Jõesaar ameti teates.

"Me mööname, et põhjalikum kontroll võib teatud juhtudel tekitada ebamugavusi ka ausale ettevõtjale, kuid soodsa ettevõtluskeskkonna mõttes on ettevõtte lihtsa asutamise kõrval samavõrra oluline ka edasised tingimused tegutsemiseks ehk aus konkurents. Seetõttu küsimegi teatud juhtudel konkreetseid tõendeid ning kontrollime taotluses toodud faktilisi asjaolusid, mitte ei rahuldu pelgalt lepingu või arvega," ütles Jõesaar.

Jõesaare sõnul on juhtumeid, kus uue ettevõtte juhatuse liikmeteks värvatakse lühiajaliselt väheteadlikke isikuid, pärast registreeringu saamist toimub juhatuse liikme vahetus, pannakse toime pettus ja seejärel jäetakse ettevõte koos võlgadega lihtsalt maha. "Ettevõtluse puudumise tõttu registrist kustutatud ettevõtete arv on murettegevalt suur – näiteks kustutati eelmisel aastal registrist 7877 isikut, neist ettevõtluse puudumise tõttu 3699 ettevõtet," lisas ta.

Käesoleva aastal maikuuni käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri saanud ettevõtetest, kus juhatuse liige kahe kuu jooksul vahetus, on tänaseks registrist kustutatud 74 isikut, 33 isiku kontroll on veel pooleli.

Pärast maksuhalduri pöördumist täpsustuste saamiseks loobusid oma avaldusest 143 taotluse esitajat ehk 16 protsenti uutest ettevõtjatest, mis näitab, et taotlejad ei olnud ettevõtlusega alustamist enda jaoks läbi mõelnud või siis esitasidki avalduse ebaausate kavatsustega.

Üks värvikamaid näiteid pettuseskeemi kohta pärineb selle aasta algusest. Äriühing esitas registreerimiseelse kontrolli käigus korrektse lepingu ja andis põhjalikud selgitused toimuma hakkava programmeerimis- ja juhtimistegevuse kohta Hispaania äriühingule, mis pakub Hispaanias koolidele e-teenuseid. Tegevus pidi toimuma nii Eestis kui Hispaanias.

Äriühing registreeriti tookord KMKR-i. Kuid juba samal päeval toimus ettevõtte juhatuse liikme vahetus, kaks kuud hiljem leidis aset omaniku vahetus, kolm kuud hiljem uus juhatuse liikme vahetus. Uus juhatuse liige maksuhaldurile kättesaadav ei olnud ja äriühing kustutati KMKR-ist.

Kuigi ettevõtte kolme kuu käive oli üle 250 000 euro, deklareeriti arvestatud käibemaksu ja sisendkäibemaksu võrdsena ning riigile midagi maksude näol ei laekunud. Hiljem selgus, et juhatuse liige oli olnud samal ametipostil 7 äriühingus, mis olid sama skeemi järgi variisikule võõrandatud.

Tänavu on esimese üheksa kuu jooksul Eestis uppunud 48 inimest ehk kümne võrra enam kui mullu sama ajavahemiku jooksul.

Tänavu septembris uppus Eestis kokku viis inimest, augustis nõudsid veeõnnetused 15, juulis kümme ja juunis viis inimelu, selgub päästeameti statistikast.

Mais oli uppunuid seitse, aprillis ja märtsis üks ning veebruaris ja jaanuaris kaks inimest.

Möödunud aasta esimese üheksa kuu jooksul uppus Eestis kokku 38 inimest, seega on veeõnnetused tänavu nõudnud mullusega võrreldes kümme inimelu rohkem.

2011. aastal uppus esimese üheksa kuu jooksul 47 inimest.

Tulekahjudes on tänavu hukkunud 28 inimest

Tänavu üheksa kuuga on üle Eesti tulekahjudes hukkunud 28 inimest.

Tänavu septembris hukkus tulekahjudes kokku kolm inimest ehk ühe võrra rohekm kui eelmisel kuul.

Kõige enam on tuli inimelusid nõudnud Harjumaal, kus on hukkunud viis inimest, selgub päästeameti statistikast. Valgamaal on tulekahjudes hukkunud neli ning Põlvamaal, Pärnumaal ja Saaremaal on tuleõnnetused nõudnud igas piirkonnas kolm inimelu. Ida-Virumaal, Jõgevamaal ja Raplamaal on tulekahjudes hukkunud kaks ning Järvamaal, Tartumaal, Viljandimaal ja Võrumaal igas maakonnas üks inimene.

Ühtegi inimest ei ole tänavu tulekahjudes hukkunud Hiiumaal, Läänemaal ja Lääne-Virumaal.

Mullu hukkus üheksa kuu jooksul tulekahjudes 36 inimest, seega on läinud aastaga võrrledes tänavu hukkunud tulekahjudes kaheksa inimest vähem.

Viimastel aastatel on statistikaameti analüüsi kohaselt kasvanud sisseränne Eestisse, sealhulgas ka varem siit lahkunute tagasiränne, kirjutab Postimees.

2011. aasta rahvaloenduse järgi elas üle-eelmise aasta lõpus Eestis 28 000 inimest, kes olid siia kolinud mõnest välisriigist viimase 11 aasta jooksul. Neist 51 protsenti ehk 14 400 olid Eestis sündinud inimesed, kes rändasid siia tagasi.

Kõige vähem saabus uusi elanikke Eestisse majanduskriisi madalpunktis, 2009. aastal – veidi alla 2500 inimese. Aasta hiljem kasvas see arv 3000-le ja 2011. aastal oli Eestisse tulijaid juba ligi 4600. Neist umbes poole moodustasid Eestisse tagasirändajaid – 2009. aastal oli neid 1300 kandis, 2010. aastal umbes 1500 ja 2011. aastal ligi 2400.

Enamik Eestisse saabujaid on siia tulles 20. eluaastates. Lastest tuleb kõige rohkem Eestisse elama alla aastaseid lapsi, milles mängib suurt rolli see, et Eestisse tagasi tulevad pered võtavad kaasa oma välisriigis sündinud väikesed lapsed.

Ka Eestisse sisserännanud laste hulk kasvas vaadeldaval ajavahemikul: 2000. aastate teises pooles oli alla aastaseid lapsi sisserännanute hulgas palju rohkem kui ajavahemiku alguses. Soomest, USAst, Suurbritanniast, Saksamaalt ja Rootsist siia saabujate hulgas moodustavad kuni üheksa-aastased lapsed suurima osa.

Rootsist on teiste riikidega võrreldes rohkem tulnud ka 40–70-aastasi.

Välismaalt Eestisse tagasi kolivate inimeste seas on keskmisest tunduvalt enam kõrgharidusega inimesi. Erinevus kogu rahvastikuga võrreldes on enamasti kümne protsendi piires, 35–39-aastaste hulgas aga on kõrgharidus ligi 60 protsendil, samal ajal kui kogurahvastikus on see näitaja umbes 40 protsenti.

Suur erinevus on ka võõrkeelte oskuses. 2011. aastal ütles 78 protsenti 20–74-aastastest Eesti elanikest, et oskab mõnda võõrkeelt, veidi aega välismaal elanutest oskas mõnd võõrkeelt aga 95 protsenti.

Enamik tagasirännanuid oskab vähemalt kolme võõrkeelt, keskmine Eesti elanik räägib enamasti aga ühte või kahte võõrkeelt.

Mis puutub uutesse sisserändajatesse, kes pole Eestis sündinud, siis ligi kolmandik neist tuleb Venemaalt – aastail 2000–2011 kokku 4903 inimest –, järgnesid Soome 1461 inimesega ja Ukraina 1195 inimesega. Uued sisserändajad on enamikus 20ndates eluaastates, kuid peaaegu sama palju on ka kuni üheksa-aastaseid lapsi.

Samas kasvab pidevalt ka väljaränne, mis hoolimata sisserände suurenemisest seda ületab. Näiteks 2012. aastal rändas Eestist välja 6629 inimest rohkem kui riiki sisenes.

Kuigi seksuaaltervise eksperdid on juba aastaid selgitanud, et laste seksuaalse ärakasutamise eest aitaks kõige paremini see, kui seksuaalelu alustamise legaalne vanusepiir tõstetaks praeguselt 14 aastalt 16-le, siis seadusandjad seda siiani tõstnud ei ole ega tee seda ka uue eelnõuga, kirjutab Eesti Päevaleht.

Eelnõuga keelatakse seksi ostmine alaealiselt ja siin peetakse silmas alla 18-aastaseid. „Lapsprostitutsioonis alla 18-aastase isikuga suguühtesse astumise või muu sugulise iseloomuga teo eest karistatakse kuni kolmeaastase vangistusega,” seisab uues paragrahvis.

„Kas see tähendab, et tuleb kõigepealt ära tõestada, et laps oli prostituut, kes teeb seda korduvalt? Aga kui see oli ühekordne raha pakkumine?” küsis MTÜ Eluliin juhatuse liige Eda Mölder, kes tegeleb inimkaubanduse ohvrite abistamisega.

„Ka tähendaks see, et kohtus hakatakse last prostituudiks nimetama. Lapskannatanut ei saa niimoodi verbaalselt halvustada, see ei ole lapse õigustega kooskõlas, et me teda niimoodi häbimärgistame,” leidis Mölder. Tema sõnul võiks seadus öelda üheselt, et keelatud on tasu pakkumine või üleandmine alla 18-aastasele isikule või tema kupeldajale enda sugulise rahuldamise eesmärgil. „Juba sellise asja pakkumine alaealisele peaks olema karistatav,” sõnas Mölder.

„Kas siis lihtsalt tänavalt või baarist leitud lapsele välja teha, et seejärel teda ära kasutada, on siis lubatud?” arutles ka lastearst-psühhoterapeut Lemme Haldre, kes tegeleb igapäevaselt väärkoheldud lastega.

Kuna samal ajal lubab eelnõu täiskasvanul suguühtesse astuda lastega alates 14. eluaastast, tekib küsimus, kas seksi ostmine on või ei ole see, kui täiskasvanu kingib 14- või 15-aastasele lapsele midagi toredat, viib ta kinno või meelitab muul moel ja seejärel seksib temaga.

Eraldi paragrahv keelab küll suguühte või muu sugulise iseloomuga teo alaealisega, kui selleks kasutatakse mõjuvõimu ehk kui täiskasvanu kasutab ära lapse sõltuvust temast, kuritarvitades mõjuvõimu või usaldust.

Kogu selle abstraktsuse oleks seksuaaltervise spetsialistide sõnul saanud ära hoida tõstes seksuaalelu alustamise ea laste puhul kõrgemale, 16 aastale. Siis oleks kõigile üheselt selge, mis on keelatud. Sellel seisukohal on näiteks Eesti seksuaaltervise liit.

„Vanuse tõstmise peamiseks põhjuseks on vajadus kaitsta lapsi – nii poisse kui ka tüdrukuid – täiskasvanutepoolse seksuaalse ärakasutamise eest, sest arenguliste iseärasuste tõttu ei ole nii noored lapsed võimelised ise ennast kaitsma,” selgitas liidu juhatuse esinaine Mairi Kaha. „Vara alustanutel on ka suurem risk nakatuda seksuaalselt ülekantavatesse haigustesse,” selgitas Kaha. Sama meelt on psühhoterapeut Lemme Haldre, kes leiab, et 14–15-aastane laps ei ole veel küps selliseid otsuseid vastu võtma.