Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta praegune suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ja lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. Paljud väärteod on oma olemuselt pisirikkumised, mille puhul oleks rikkuja väljaselgitamisele kuluv ressurss ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu,“ ütles Pevkur. „Näiteks saaks politseinik tulevikus punase tulega teed ületava inimese puhul piirduda vaid suulise hoiatusega ja ei peaks hakkama väärteoprotokolli vormistama.“

Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu ja elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist. „Antud regulatsiooni rakendumine eeldab kohtute ja kohtuvälist menetlust läbiviivate asutuste koostööd ja kokkuleppeid. Eesmärgiks on kiirendada väärteoasja kohtumenetlust,“ märkis minister.

„Uus seadus tagab kiirema menetluse ka alaealiste suhtes, mis lubab edaspidi näiteks alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal,“ tõi justiitsminister näiteid muudatustest.„Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist.“

Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, mis tähendab, et suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Muudatuse eesmärk on vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kohaldamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. „Liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuvate isikute mõjutamiseks on liiklusvahendi konfiskeerimine tõhusaim meede mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks,“ ütles Pevkur.

Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tarvilik muuta maakonnaliinide süsteemi efektiivsemaks, kuid ka neile kümnele või viiele inimesele, kes praegu bussiga sihtkohta jõuavad, peab olema transport tagatud.

On kaks erinevat huvi, ühelt poolt kohalikud omavalitsused soovivad, et bussisõite oleks võimalikult palju, aga teisalt jääb küsimus, kui palju on efektiivne. Siiamaani on tavaliselt kuulda olnud, et pigem sõidab liiga vähe busse, rääkis ministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile.

Kommenteerides kolmapäeval Postimehes ilmunud artiklit, mille kohaselt ei motiveeri maakonnaliinide doteerimissüsteem bussifirmasid sõitjate arvu suurendama, ütles Ruuda, et ka siis, kui bussireisi kohta tuleb viis või kümme reisijat, ei ole see sugugi liiga vähe, sest ka need inimesed peavad oma sihtkohta jõudma.

Kolmas probleem, et erinevad ühistranspordiliinid ei kattu, vajab tõesti paremat organiseerimist, ja selle kallal töötab maanteeamet, rääkis Ruuda.

Maanteeameti aastaraamatu andmetel on avalikel maakonnaliinidel reisijate arv alates 2009. aastast vähenenud 4,71 protsenti. Maavalitsustele eraldatavad riigieelarvetoetused on samal ajal tõusnud 20,69 miljonilt eurolt 21,71 miljoni euroni, mis teeb kasvuks 4,93 protsenti.

Kohalike omavalitsuste poolt makstavad toetused on kahanenud 3,56 miljonilt eurolt kolmele miljonile eurole, ehk langenud üle 15 protsendi.

Piletitulu avalikelt maakonnaliinidelt on kasvanud 3,5 protsenti 10,37 miljoni euroni.

Lastekaitsega seotud probleemid pole viimase veerandsaja aastaga lahendust leidnud, ühtlasi on valdkonnas lisandunud uusi väljakutseid, tõdesid MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm ja ühingu president Loone Ots lastekaitse liidu 25. aastapäeval.

Tamm meenutas, et Eesti Lastekaitse Liit taastati 1988. aasta 2. oktoobril Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat kodanikualgatust üle Eesti. Lastekaitse liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole märkides, et lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.

Toonases üleskutses „Eestimaa laps vajab abi“ rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule. "Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega ning lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega. Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond," märkis Alar Tamm.

MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots lisas, et lapse parema elu kujundamise nimel tuleb muuta suhtumist lapsesse, anda talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetada, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. "Seni pole ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,“ kinnitas Ots ja lisas, et lapse staatuse kõrval on sama tähtis tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded.

"Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi," märkis Ots.

Tema sõnul tunnustab liit riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. "Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu. Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform. Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks," märkis Ots.

Narkootikumide üledoosist põhjustatud surmade ennetamise programmi raames said esimesed 12 narkomaani ja nende lähedast eelmisel nädalal kätte elupäästva ravimiga süstlad.

Tervise Arengu Instituut (TAI) nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova sõnul on elupäästva ravimiga eeltäidetud süstalde jagamine tõenduspõhine meetod, mis on mujal andnud väga häid tulemusi. Üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks on kasutusel naloksooniga täidetud süstlad, mida saavad vastavalt ravimiseadusele väljastada vaid arstid. Selleks, et ravimit saaks kasutada sõltuvusprobleemidega inimesed ja nende lähedased, tuleb läbida vastav koolitus.

TAI pressiesindaja teatas kolmapäeval BNS-ile, et TAI lähtus tevuskava "Naloksooni kasutamine narkootikumide üledoosidest tingitud surmade ennetamiseks" väljatöötamisel teiste riikide kogemustest. Statistika järgi on Eesti narkootikumide mürgitussurmade arvu poolest Euroopas esimesel kohal.

"TAI on läbi viinud arst-koolitajate koolitused, kes omakorda hakkavad edasi koolitama süstivaid narkootikumide tarvitajaid ja nende lähedasi. Koolitusel õpetatakse kuidas üledoosi ära tunda ning kuidas manustada üledoosi saanud inimesele naloksooni ja anda esmaabi kuni kiirabi saabumiseni," selgitas Kurbatova. "Koolituse järel tehakse ka teadmiste kontroll, mille järel antakse koolituse läbinuile ravimiga eeltäidetud süstlad."

Kurbatova sõnul peitubki naloksooni tulemuslikkus selles, et sõltlastel endil oleks see ravim kaasas, et üledoosi korral saaks vastava koolituse saanud sõber või lähedane, kes on sel hetkel kõrval, seda manustada. "Eestis läbiviidud uurimused näitavad, et üle poolte süstivatest narkomaanidest on olnud olukorras, kus nende juuresolekul kaotab keegi üledoosi tõttu teadvuse," lisas Kurbatova.  "Meie ülesanne on anda neile võimalus päästa selle inimese elu."

Aasta lõpuks võib elupäästva ravimiga süstlaid olla narkomaanide või nende lähedaste käes Tallinnas ja Ida-Virumaal kokku kuni 500. Ravimi kuritarvitamise võimalus puudub - süstides naloksooni inimesele, kelle organismis ei leidu opioide, ei ole naloksoonil mingit mõju. 

Kui Euroopa keskmine suremusmäär narkootikumide tarvitamise tõttu 15–39-aastaste meeste hulgas on 40 juhtu miljoni elaniku kohta, siis Eestis on see 353 juhtu miljoni elaniku kohta. Surma põhjuste registri andmetel suri Eestis aastatel 1999–2012 narkootikumide tarvitamise tagajärjel kokku 1125 inimest, kellest 89 protsenti olid mehed.

Eestis on enamik narkootikumide tarvitamisest tingitud surmajuhtudest seotud sünteetiliste opioidide kasutamisega kaasnevate üledoosidega.