EESTI UUDISED BNS

Võrus avatakse 4. oktoobri keskpäeval taas Paju tänava linnasaun.

„Korras ja remonditud linnasaun on eelkõige investeering Võru inimeste tervisesse,“ ütles Võru linnavolikogu esimees Erki Saarman. „Keegi ei kahtle sauna tervistavas mõjus ja seega peab kõigil Võru elanikel olema võimalus saunateenust kasutada.“

Saarmani sõnul on võrulased aktiivsed linnasaunas käijad. „Kindlasti ei pea paika arvamus, et linnasaun on mõeldud vaid neile, kel oma sauna pole. Tean paljusid inimesi, kes käivad Võru linnasaunas eelkõige hea seltskonna ja hea teeninduse pärast.“ Saarman on veendunud, et see on nii ka pärast sauna renoveerimist.

Tänavu suvel tehtud uuendustööde käigus vahetati välja saunahoone katus, uue ilme said pesu- ja riietusruumid, koridorid. Leiliruumides on uus keris. Arvesse on võetud ka puudega inimeste vajadusi.

Rekonstrueerimine ja uue sisustuse soetamine maksis kokku 127 265 eurot, millest 26 445 eurot moodustas EASi toetus. Ehitas OÜ Agretten, uue sisustuse tarnis OÜ Timali.

Linnasauna pidulik avamine toimub reedel, 4. oktoobril algusega kell 12. Saunalistele avatakse uksed alates kella 13st. Edaspidi on Võru linnasaun avatud reedeti ja laupäeviti kella 13-20ni. Teenust osutab konkursi võitnud OÜ Stoksund.

Valitsus kiitis neljapäevasel istungil heaks uue väärteomenetluse seadustiku eelnõu, mis aitab kaasa väärteomenetluste kiirendamisele ja tõhustamisele.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul oli uue seadustiku väljatöötamise eesmärgiks muuta praegune suhteliselt pikk ja lohisev väärteomenetlus kiiremaks ja lihtsamini mõistetavaks nii menetlejale kui inimesele, teatas justiitsministeerium BNS-ile.

„Ühe olulisima muudatusena antakse vähetähtsa väärteo puhul menetlejale õigus kaaluda menetluse alustamata jätmist ja piirduda suulise hoiatamisega. Paljud väärteod on oma olemuselt pisirikkumised, mille puhul oleks rikkuja väljaselgitamisele kuluv ressurss ebaproportsionaalselt suur, arvestades menetlusest saadavat kasu,“ ütles Pevkur. „Näiteks saaks politseinik tulevikus punase tulega teed ületava inimese puhul piirduda vaid suulise hoiatusega ja ei peaks hakkama väärteoprotokolli vormistama.“

Lisaks muudavad mitmed täiendused kohtumenetlust kiiremaks, võimaldades lühemaid menetlustähtaegu ja elektrooniliste kanalite kaudu valminud lahendist teavitamist. „Antud regulatsiooni rakendumine eeldab kohtute ja kohtuvälist menetlust läbiviivate asutuste koostööd ja kokkuleppeid. Eesmärgiks on kiirendada väärteoasja kohtumenetlust,“ märkis minister.

„Uus seadus tagab kiirema menetluse ka alaealiste suhtes, mis lubab edaspidi näiteks alkoholi tarbimiselt või suitsetamiselt tabatud alaealisele vormistada karistus kiirmenetlusena kohapeal,“ tõi justiitsminister näiteid muudatustest.„Alaealise kaitse eesmärgil tuuakse sisse tema seadusliku esindaja võimalus osaleda menetluses, kelle mitte ilmumine ei takista menetlustoimingu läbiviimist. Sellega välditakse võimalikku menetluse venitamist.“

Seadusemuudatusega pikendatakse ka karistusena mõistetud rahatrahvi vabatahtliku tasumise aegu. Vabatahtliku tasumise aeg seatakse vastavusse mõistetud rahatrahvi summaga, mis tähendab, et suuremat trahvisummat on võimalik tasuda pikema aja jooksul ehk senise 15 päeva asemel kuni 90 päeva jooksul. Muudatuse eesmärk on vältida täitemenetlust ja sellega kaasnevaid kulusid.

Muudatused puudutavad veel kiirmenetluse kohaldamist raskemate rikkumiste korral, samuti vara arestimist konfiskeerimise tagamiseks väärteomenetluses. „Liiklusnõudeid järjepidevalt rikkuvate isikute mõjutamiseks on liiklusvahendi konfiskeerimine tõhusaim meede mõjutamiseks ja seaduskuulekuse tõstmiseks,“ ütles Pevkur.

Eelnõu väljatöötamise kodifitseerimiskomisjoni kuulusid justiitsministeeriumi, siseministeeriumi, Tallinna ringkonnakohtu ja riigikohtu esindaja. Kodifitseerimiskomisjoni töösse olid kaasatud ka Põhja prefektuurist väärteomenetlusega kokkupuutuvaid politseiametnikud ja Sisekaitseakadeemia õppejõud, eesmärgiga pöörata enam tähelepanu praktikas tõusetunud lahendamist vajavatele probleemidele ja võtta arvesse paremat praktikat.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul on tarvilik muuta maakonnaliinide süsteemi efektiivsemaks, kuid ka neile kümnele või viiele inimesele, kes praegu bussiga sihtkohta jõuavad, peab olema transport tagatud.

On kaks erinevat huvi, ühelt poolt kohalikud omavalitsused soovivad, et bussisõite oleks võimalikult palju, aga teisalt jääb küsimus, kui palju on efektiivne. Siiamaani on tavaliselt kuulda olnud, et pigem sõidab liiga vähe busse, rääkis ministeeriumi avalike suhete nõunik Rasmus Ruuda BNS-ile.

Kommenteerides kolmapäeval Postimehes ilmunud artiklit, mille kohaselt ei motiveeri maakonnaliinide doteerimissüsteem bussifirmasid sõitjate arvu suurendama, ütles Ruuda, et ka siis, kui bussireisi kohta tuleb viis või kümme reisijat, ei ole see sugugi liiga vähe, sest ka need inimesed peavad oma sihtkohta jõudma.

Kolmas probleem, et erinevad ühistranspordiliinid ei kattu, vajab tõesti paremat organiseerimist, ja selle kallal töötab maanteeamet, rääkis Ruuda.

Maanteeameti aastaraamatu andmetel on avalikel maakonnaliinidel reisijate arv alates 2009. aastast vähenenud 4,71 protsenti. Maavalitsustele eraldatavad riigieelarvetoetused on samal ajal tõusnud 20,69 miljonilt eurolt 21,71 miljoni euroni, mis teeb kasvuks 4,93 protsenti.

Kohalike omavalitsuste poolt makstavad toetused on kahanenud 3,56 miljonilt eurolt kolmele miljonile eurole, ehk langenud üle 15 protsendi.

Piletitulu avalikelt maakonnaliinidelt on kasvanud 3,5 protsenti 10,37 miljoni euroni.

Lastekaitsega seotud probleemid pole viimase veerandsaja aastaga lahendust leidnud, ühtlasi on valdkonnas lisandunud uusi väljakutseid, tõdesid MTÜ Lastekaitse Liit juhataja Alar Tamm ja ühingu president Loone Ots lastekaitse liidu 25. aastapäeval.

Tamm meenutas, et Eesti Lastekaitse Liit taastati 1988. aasta 2. oktoobril Viljandis. Liit hakkas koordineerima last kaitsva ja tema arengut toetavat kodanikualgatust üle Eesti. Lastekaitse liidu esimene president Leo Tamm pöördus toona avalikkuse poole märkides, et lapsi ja peresid puudutavad küsimused on need, mille lahendamisel saab loota eelkõige oma rahvale.

Toonases üleskutses „Eestimaa laps vajab abi“ rõhutas Eesti Lastekaitse Liidu initsiatiivgrupp vabatahtliku omaalgatuse ja ühistegevuse tähtsust laste huvide ning vaimse ja kehalise tervise kaitseks. Nii usuti kujunevat turvaline elukeskkond, mis soodustab lapse igakülgsele arengule. "Täna, 25 aastat hiljem tõdeme, et ühiskond on jätkuvalt silmitsi samade küsimustega ning lisandunud on uusi väljakutseid. Kuidas näiteks leevendada laste vaesust, kaotada kehaline karistamine ka kodus või tulla toime interneti ohtudega. Kuidas soodustada lapse osalust ühiskonna elus, et kasvaks vastutustundlik ja kodanikujulge uus põlvkond," märkis Alar Tamm.

MTÜ Lastekaitse Liit president Loone Ots lisas, et lapse parema elu kujundamise nimel tuleb muuta suhtumist lapsesse, anda talle rohkem õigusi ja kohustusi ning õpetada, kuidas kumbagi edukalt ja ühiskonnakeskselt rakendada. "Seni pole ühiskond lapse häält piisavalt kuulanud ega teda võrdse partnerina kohelnud,“ kinnitas Ots ja lisas, et lapse staatuse kõrval on sama tähtis tema põhiõigus elada tervena väljaspool vaesust ja arendada maksimaalselt välja kõik oma anded.

"Edasi tuleb vaadelda last oma pere kontekstis. Pere sotsiaalsus ja majanduslik olukord mõjutab last. Siin on vaja ümber korraldada senine tugisüsteem. Üksikute toetustega lapsele ja perele ei saa lahendada laste ja perede valuküsimusi," märkis Ots.

Tema sõnul tunnustab liit riiklikku arengukava laste ja perede heaolu ning toimetuleku toetamiseks. "Sellega on tehtud oluline samm laste heaks. Hea algus peab jätkuma ressursside, teadmiste ja ühistöö panustamise kaudu. Lapse ja tema pere keskset terviklähenemist vajavad nii kavandatav lastekaitseseadus kui üldhariduskooli reform, samuti omavalitsuste haldusreform. Täname kõiki, kes on andnud lastele ja peredele vaimujõudu ning südamesoojust, tegutsedes vabal tahtel põhineva lastekaitseliikumisele heaks," märkis Ots.