Eelmisel esmaspäeval leidis Jõgevamaa mees Siim oma kodukoha lähistel põllul metalliotsimisaparaadiga kõndides maa seest kasti umbes üheksa tuhande rootsiaegse vaskmündiga, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Leiukohta praegu ei täpsustata, sest praegu on paik kaitse all ning arheoloogid peavad otsustama, kas piirkonnas on tarvis läbi viia lisaotsingud, lisab leht.

Metalliotsimisaparaadi laenas Siim oma sõbralt, et otsida koduõuel üles vanad kanalisatsioonitorud ning need uute vastu välja vahetada. Pärast torude asukoha kindlaksmääramist mõtles ta aga aparaati oma maja lähistel asuval põllul katsetada. “Kõndisin põllul võib-olla pool tundi, kui sain korraliku signaali ja asusin kaevama,” rääkis mees Vooremaale.

Labidat maasse lüües ei osanud ta muidugi arvatagi, milline  vaatepilt talle sealt kohe avaneb. “Kuskil poole labida sügavuselt hakkas münte tulema, kraapisin neid kätega august välja ja lõppu ei näinud neil tulevat. Kogus aina suurenes. Sealt sain kätte ka kastijäänused ja riidetüki, mille sisse mündid ilmselt pakitud olid,” rääkis leidja.

Lähemal vaatlusel selgus, et tegemist on rootsiaegsete müntidega, peamiselt oli kastis veerandöörised mündid. Leidja suutis mõne pealt tuvastada aastaarvud 1635 ja 1653.

Mündikasti leidis Siim 30. septembri õhtupoolikul, mil väljas hakkas juba pimedaks minema. Tal polnud loomulikult võimalik augu äärde valvesse jääda. Seetõttu otsustas ta mündid kodu juurde toimetada ning andis leiust kohe metalliotsimisaparaadi omanikule teada. Sõber omakorda soovitas tal ühendust võtta Jõgevamaa detektoristide klubi eestvedaja Ain Alatseiga, kes teavitas leiust muinsuskaitseametit.

Leidu ja leiukohta tulid üle vaatama muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor Karin Vimberg ja piiriäärsete alade EstLatRus projekti arheoloogiaspetsialist Ingmar Noorlaid. Mündikogus, mis Siimul ette näidata oli, hämmastas mõlemat eksperti. “No sellist kogust poleks tõesti osanud oodata ja nii suurt hunnikut pole me ka oma tööpraktika jooksul näinud,” kinnitasid nad.

Leiuakti koostades pole Karin Vimberg kunagi varem pidanud müntide arvu sedavõrd umbmääraselt kirja panema, sest nende ülelugemine oleks võtnud tõenäoliselt tunde. Koguseks märkis vaneminspektor viiskümmend liitrit, sest Siim oli sättinud mündid ühte suurde neljakümneliitrisesse nõusse ning need, mis sinna ei mahtunud, kahte plastämbrisse.

Mündid olid ka sedavõrd rasked, et neljakümneliitrist emailnõud, mis oli peaaegu servani münte täis, jõudis arheoloogiaekspert Ingmar vaid vaevu kergitada. Kuna kohal polnud piisavalt võimsat kaalu, hindasid mehed potitäie müntide kaaluks tunde järgi ligi sada kilo, kirjutab Vooremaa.

Seda, millistel asjaoludel taoline rahakirst kord siia maha maeti, ei osanud muidugi keegi öelda. Ingmar Noorlaid märkis, et tegu võis olla keerukate aegadega, mil oli tarvis vara ära peita.

Leidu uudistama sõitnud detektoristide klubi eestvedaja Ain Alatsei vaatas vanu rootsiaegseid kaarte ning lisas nähtu põhjal, et asulat selles paigas polnud, kuid pinnareljeefi jälgides pole võimatu, et kunagi oli leiukoha läheduses hoone. Siiski ei saa leiu peitmise asjaolude kohta midagi täpsemat öelda ning on vähe tõenäoline, et edaspidigi midagi täpsemat selguda võiks.

Mis puutub müntide omaaegsesse väärtusse, siis ka seda oli ekspertidel kohapeal raske hinnata. “Võtame aluseks, et siin on umbes sada kilo münte, mis on enamasti veerandöörised. Ühte hõbetaalrisse mahtus neli kilo veerandööriseid,” arutles Alatsei. Kohapeal läbi viidud kiire arvutus näitas, et leitud müntide kogus vastas kahekümne viiele taalrile. Tallinna ülikooli arheoloogi ja numismaatikakogu hoidja Mauri Kiudsoo hinnangul võis selle mündikoguse eest soetada vähemalt tosin korralikku ratsahobust.

Muinsuskaitseameti spetsialistid kinnitasid, et kiire leiust teatamine oli Siimul ainuõige tegu. Muinsuskaitseseadus näeb ette, et kultuuriväärtuslikke objekte tegelikult otsida ei tohi. Samas tuleb juhuslikult leitud kultuuriväärtuslikust esemest kohet muinsuskaitseametile teada anda ja leid riigile anda. Just nii Siim ka talitas.

Leiu eest on aga võimalik taotleda leiuautasu, mida mündid leidnud Siim ka tegi. See tähendab, et kolme kuu jooksul pärast kultuuriväärtuslike esemete leidmist määrab ekspert nende väärtuse ning leidjale makstakse see välja kuni saja protsendi ulatuses. Sisuliselt tähendab see, et leidja võib saada raha leiu koguväärtuse eest, kuid võib leidmise eest saada ka vaid tänukirja. Kõik sõltub leiu väärtusest ning ka muinsuskaitseameti rahalistest võimalustest.

Vaneminspektor Karin Vimberg kinnitas, et leitud rootsiaegsed mündid pole iseenesest kuigi haruldased, kuid nende kogus ja säilimise viis on antud juhul erakordne.

Kui mündid on ekspertide poolt konserveeritud, otsustatakse, mis neist edasi saab. “Võib-olla lähevad need mõnda muuseumi just sellise kogusena nagu nad leiti,” lisasid eksperdid. Veel ütles Vimberg, et välistatud pole ka müntide tagastamine leidjale, kui otsustatakse, et leid pole muuseumis säilitamiseks piisavalt väärtuslik.

Vene president Vladimir Putin andis esmaspäeval välisministeeriumile korralduse allkirjastada piirileping Eestiga, vahendas uudisteagentuur Interfax.

Vene Föderatsiooni valitsus kiitis Eestiga kavandatava piirileppe lepingute eelnõu heaks septembri keskel. Eelnõu alla mahuvad leping Eesti-Vene piirileppe kohta ning merealade piiritlemise leping Narva lahel ja Soome lahel.

Eesti valitsus kiitis Eesti ja Venemaa piirilepingute eelnõud heaks juba tänavu 23. mail. Samuti andis valitsus välisministeeriumile nõusoleku koostöös ministeeriumidega ja teiste asjaomaste riigiasutustega alustada ettevalmistavaid tegevusi seoses Eesti-Vene riigipiiri lepingu eelnõu artikliga kaheksa ning esitada ühe kuu pärast valitsusele asjakohane ülevaade.

Eesti ja Venemaa vahetavad piirileppe jõustumisel piirijoone korrigeerimisel 128,6 hektarit maad, mõlemad pooled vahetavad piiriäärseid maatükke võrdses ulatuses.

" Piirileppe jõustumisel korrigeerivad pooled piirijoont, et see kulgeks looduses loogilisemalt. Vahetatakse suuremaid ja väiksemaid maatükke, kuid tulemus on lõppkokkuvõttes null ja kumbki pool ei saa teiselt rohkem maad juurde, kui ära annab," on välisminister Urmas Paet varem BNS-ile öelnud.

Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepetes. Kõik kokkulepped, mis tehti seoses piirijoonega kulgemisega 2005. aastaks, jäävad ka uute lepingute allakirjutamisel piiri kulgemise aluseks, on välisministeerium BNS-ile kinnitanud.

Venemaaga saavutatud kokkuleppe järgi saab Eesti näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Venemaalt 8,4 hektarit Valgemetsa talu maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Eesti Venemaa käest Perdaku külas ühe hektari, Lutepää ja Sesniiku vahel Saatse saapana tuntud maa-alal 115,5 hektarit ning Lutepää lähedal 2,6 hektarit maad.

Venemaa saab Eesti käest näiteks Võrumaal kulgeva piiri ääres Marinova metsas 68,9 hektarit, Jemeljanova külas 12 hektarit, Lazareva lubjakivikarjääris 3,4 hektarit ning Ulanovo külas 1,8 hektarit maad. Põlvamaal kulgeva piiri ääres saab Venemaa Eestilt Grabilovo soos 33,9 hektarit ja Mustjõe juures 5,5 hektarit maad.

Väiksemaid maatükke vahetavad riigid ka mujal.

Lepingutele kirjutab alla välisminister ning lepingud tuleb pärast allkirjastamist Eesti ja Venemaa parlamendis ratifitseerida. Lepingud jõustuvad 30 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Eesti välisminister Urmas Paet ja tema Venemaa kolleeg Sergei Lavrov allkirjastasid Eesti ja Venemaa piirilepped 18. mail 2005 Moskvas. Üks lepe sätestas Eesti ja Venemaa vahelise mere- ja teine maismaapiiri. Riigikogu ratifitseeris Eesti ja Venemaa piirilepped 2005. aasta 20. juunil 78 poolt- ja nelja vastuhäälega.

Viie fraktsiooni ettepanekul lisas riigikogu seadusele preambuli, mille kohaselt pidas Eesti parlament lepet ratifitseerides silmas, et piirileping muudab kooskõlas põhiseaduse 122. artikliga osaliselt 1920. aasta 2. veebruari Tartu rahulepinguga sätestatud riigipiiri joont, kuid ei mõjuta ülejäänud Tartu rahulepingut ega määra piirilepinguga mitteseotud kahepoolsete küsimuste käsitlemist.

2005. aasta juuni lõpus teatas Venemaa, et võtab oma allkirja Eestiga sõlmitud piirilepetelt tagasi. Vene ametiisikute sõnul võimaldab riigikogus piirilepetele lisatud preambul esitada Venemaale tulevikus territoriaalseid nõudmisi. Eesti on seda väidet korduvalt tõrjunud.

Eesti kommertspangad on septembri lõpu seisuga välja andnud kokku 1 819 494 pangakaarti, millest 1 449 249 on deebetkaardid ja 370 245 krediitkaardid.

Swedbank on septembri lõpu seisuga väljastanud 876 158 deebetkaarti, mis on 1059 kaardi võrra vähem kui augusti lõpus. Krediitkaarte on Swedbank septembri lõpu seisuga välja andnud 215 832, mis on 378 kaardi võrra vähem kui eelmise kuu lõpus.

SEB Pank väljastas septembri lõpuks kokku 458 678 deebetkaarti ja 99 685 krediitkaarti, mida võrreldes augusti lõpu seisuga on vastavalt 3550 kaardi võrra rohkem ja 89 kaardi võrra vähem. Sealhulgas on pank septembri lõpu seisuga välja andnud 8490 virtuaalkaarti, mis on ainult internetis kasutamiseks mõeldud deebertkaart kehtivusega 40 päeva.

Nordea Pank on väljastanud septembri lõpu seisuga 47 222 deebetkaarti, mis on 562 kaardi võrra rohkem kui augusti lõpus. Krediitkaarte on pank väljastanud septembri lõpu seisuga 33 161, mis on 35 kaardi võrra rohkem kui eelmise kuu lõpus.

LHV Pank andis septembris andis välja 541 deebet- ja 277 krediitkaarti, kokku on LHV septembri lõpu seisuga väljastanud 14 843 deebet- ja 7882 krediitkaarti.

Danske Bank on septembri lõpu seisuga väljastanud 38 531 deebetkaarti ning 11 843 krediitkaarti. Võrreldes augusti lõpu seisuga on see vastavalt 763 kaardi võrra rohkem ja 757 kaardi võrra vähem.

Krediidipank oli oma klientidele kuu lõpuks väljastanud kokku 14 157 pangakaarti, millest 13 479 olid deebetkaardid ja 678 krediitkaarid. Võrreldes eelneva kuuga vähenes aktiivsete kaartide arv 20 võrra.

Citadele pank oli septembri lõpuks väljastanud 338 deebetkaarti ja 1164 krediitkaarti, mida on võrreldes eelneva kuuga vastavalt 6 kaardi ja 13 kaardi võrra rohkem.