Statistikaameti andmetel kasvas elektrienergia lõpptarbimise hind kodutarbijale tänavu esimesel poolaastal aastaga pea kõigile kaks senti kilovatt-tunni kohta.

Kodutarbijale, kelle aastatarbimine oli kuni 1000 kilovatt-tundi, kasvas hind 10 sendilt 12 sendile, ja kodutarbijale, kelle aastatarbimine oli 1000-2500 kilovatt-tundi, 9 sendilt 12 sendile.

Nii kodutarbijale, kelle aastatarbimine oli 2500-5000 kilovatt-tundi, kui ka kodutarbijale, kelle aastatarbimine oli 5000-15 000 kilovatt-tundi, kasvas hind 9 sendilt 11 sendile. Kodutarbijale, kelle aastatarbimine oli üle 15 000 kilovatt-tunni, kasvas hind 8 sendilt 10 sendile.

Äritarbijale, kelle elektri aastatarbimine oli kuni 20 megavatt-tundi, kasvas hind 8 sendilt 11 sendile, ja äritarbijale, kelle aastatarbimine oli 70 000-150 000 megavatt-tundi, 6 sendilt 7 sendile kilovatt-tunni kohta.

Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides oli statistikaameti andmetel tänavu teises kvartalis 7600 vaba ametikohta.

Võrreldes eelmise aasta sama ajaga nende arv vähenes 6,9 protsenti, kuid suurenes eelmise kvartaliga võrreldes 9,1 protsenti, vabade ametikohtade määr oli 1,4 protsenti, teatas statistikaamet.

Enim leidub vabu töökohti majutuses ja toitlustuses, kus 3,1 protsenti töökohtadest on täitmata. Kinnisvaraalases tegevuses on täidetud 99,4 protsenti kohtadest.

Suurim vabade ametikohtade arvu kasv oli tervishoius ja sotsiaalhoolekandes, kus vabu ametikohti oli aastataguse ajaga võrreldes 1,3 korda rohkem.

Vabadest ametikohtadest 24 protsenti oli avalikus sektoris ja 76 protsenti erasektoris. Avalikus sektoris oli vabade ametikohtade määr 1,2 protsenti ja erasektoris 1,5 protsenti. Avaliku sektori alla kuuluvad ka riigi ja kohaliku omavalitsuse omanduses olevad äriühingud.

2013. aasta esimeses kvartalis võeti tööle ja lahkus töölt kokku 56 600 töötajat. Tööjõu käive kahanes eelmise aasta esimeses kvartaliga võrreldes kolm protsenti.

Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris pole siiani registreeritud Reformierakonna kolme kuu eest valitud juhatust ning eelmise nädala lõpus sai partei eitava vastuse ka Harju maakohtult, kirjutab Postimeehe võrguväljaanne.

Vaidlus sai alguse juuli esimestel päevadel, kui Reformierakond esitas Harju maakohtu registriosakonnale avalduse kanda registrisse mais valitud juhatuse liikmed. Nädal aega hiljem selgus, et vastavat kannet registrisse siiski ei tehta.

Partei selgituse kohaselt andis kohtunikuabi eitava vastuse, viidates puudustele üldkogu protokollis: nimelt olid juhatuse valimise hääletamistulemused paigutatud lisamaterjalina protokolli lõppu, samas kui tavaliselt on vastavad andmed dokumendi põhiosas eraldi päevakorrapunkti all.

11. juulil esitas partei otsuse peale määruskaebuse, mille kohus jättis eelmisel reedel rahuldamata. Väidetavalt nõustus kohtunik, et hääletamistulemusi võib tõesti esitada protokolli lisas, kuid avaldas samal ajal arvamust, et mittetulundusühingutes ei tohiks elektroonilist valimisprotseduuri kasutada.

Harju maakohtu pressiesindaja sõnul edastati asja materjalid ringkonnakohtule.

Reformierakonna üldkogu valis 25. mail toimunud üldkogul juhatusse erakonna esimehe, peaminister Andrus Ansipi kõrval tagasi rahandusminister Jürgen Ligi, välisminister Urmas Paeti, keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannuse, kultuuriminister Rein Langi, justiitsminister Hanno Pevkuri, sotsiaalminister Taavi Rõivase, riigikogu liikmed Kalev Lillo, Laine Randjärve, Valdo Randpere ja Jaanus Tamkivi ning Tartu linnapea Urmas Kruuse.

Uute liikmetena pääsesid juhatusse riigikogu liige Kaja Kallas, peaministri büroo toonane juht Kairi Uustulnd ja eurosaadik Kristiina Ojuland, kes heideti parteist hääletuspettusega seostatuna küll juba 5. juunil välja. Vanasse juhatusse kuulusid nende asemel riigikogu liikmed Arto Aas, Urmas Klaas ja Tõnis Kõiv.

Vahetult pärast Reformierakonna üldkogu puhkes parteis hääletuspettuse skandaal, kui selgus, et Lääne-Virumaal on mitme liikme teadmata nende eest juhatuse valimistel elektrooniliselt hääletatud. Kokku tuvastas partei sisevalimispettuste uurimiseks loodud töörühm 39 pettusejuhtumit Lääne-Viru, 24 Viljandi ja kaheksa Võru maakonnas.

Juuni alguses heitis Reformierakonna juhatus maine kahjustamise pärast parteist välja aastaid Lääne-Viru maakonnaorganisatsiooni juhtinud Ojulandi, kes aukohtu hinnangul organiseeris petuskeemi Lääne-Virumaal. Sisevalimistel häältega manipuleerimise üles tunnistanud Lääne-Viru arendusjuht Taimi Samblik astus parteist välja omal soovil vahetult enne juhatuse kogunemist.

Pettustega seostati ka Lääne-Viru maavanemat Einar Vallbaumi, kuid tema väljaheitmist ei pidanud aukohus vajalikuks. Juuni keskel teatas ta, et on otsustanud erakonnast siiski lahkuda. Lisaks astusid parteist pettuste tõttu välja Võrumaa ja Viljandimaa arendusjuht, kes olid häältega manipuleerimise üles tunnistanud.

Reformierakonna Võru piirkond seadis erakonna kandidaadiks Võru linnapea kohale Jüri Kaveri.

Reformierakonna Võru PKO tunnustas Võru linnapea Jüri Kaveri (39) saavutusi ning soovib tema jätkamist linnapeana ka pärast eelseisvaid kohaliku omavalitsuse valimisi.

Kaver on ka praegu Võru linnapea. Volikogu valis Kaveri linnapeaks 2011. aastal pärast seda, kui eelmine linnapea Ülo Tulik siirdus riigikokku.

Kaveri sõnul on Reformerakonna valimislubadusteks luua Võru ettevõtetes juurde 150 uut töökohta, rajada tugev akadeemiline gümnaasiumi ja jätkata linnaruumi ning taristu parandamist.

Võrumaa keskerakondlased esitasid tänavu augustis Võru linnapea ametikohale Anneli Oti kandidatuuri

„Reformierakonna juhtimisel on Võrus aset leidnud linnaruumi väga kiire positiivne areng ja Jüri Kaveri panus selles on olnud märkimisväärselt suur,“ ütles Võru piirkonnaorganisatsiooni esimees Erki Saarman. „Põlise võrulasena tunneb Jüri suurepäraselt meie linna vajadusi ja oskab märgata võimalust detailis, millest mõni võõras kaarega mööda läheb.“

Jüri Kaveri sõnul kujunevad eelseisvad aastad Võru linnale pöördelisteks. „Reformierakond tahab jätkata Võru inimeste elukvaliteedi tõstmist,“ selgitas ta. „Selleks loome Võru ettevõtetes juurde 150 uut töökohta, rajame tugeva akadeemilise gümnaasiumi ja jätkame linnaruumi ning taristu parandamist.“