Kuritegevus on seitsme kuu järel kolme protsendiga languses

Jaanuarist juulini registreerisid uurimisasutused 22 919 kuritegu, mida on kolm protsenti vähem kui 2012. aastal sama ajaga, tapmiste ja mõrvade arv on aga taasiseseisvumisaja madalaim, selgub justiitsministeeriumi koostatava kuritegevuse baromeetri andmetest.

Jätkuvalt on tõusutrendis kelmused, kuid varguste ja röövimiste registreerimine on vähenenud. „Varguste arvu järjepidev vähenemine on toimunud juba 2009. aastast. Võrreldes eelmise aasta seitsme kuu näitajaga vähenes varguste arv kümnendiku võrra. Vähenenud on vargused nii kaubandusettevõtetest kui ka sõidukitest  ja eluruumidest,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur.

Liikluskuritegude arv vähenes neli protsenti, eelkõige mootorsõiduki joobes juhtimise arvelt. Kelmuste registreerimine kasvas 31 protsenti. Peamiselt on mobiilsideoperaatoritelt välja petetud telefone ning palju on registreeritud juhtumeid, kus interneti kaudu ostetud kaupa pole ostjale kätte toimetatud.

Kehaliste väärkohtlemiste arv kasvas seitsme kuuga seitse protsenti. Raskeid isikuvastaseid kuritegusid - tapmisi ja mõrvu registreeriti 37 juhtumit ehk kuue võrra vähem, kui eelmise aasta samal perioodil, jäädes sellega taasiseseisvumisaja madalaimale tasemele.

Esimese seitsme kuuga registreeriti 10 000 elaniku kohta 178 kuritegu. Keskmisest enam oli kuritegusid Ida-Virumaal, Harjumaal ning Lääne-Virumaal ehk vastavalt 230, 215 ja 193 süütegu 10 000 elaniku kohta. . Ülejäänud maakondades oli kuritegude suhtarv väiksem.

Kuritegevus kasvas viies maakonnas – Harjumaal kaks, Läänemaal 41, Raplamaal seitse, Lääne-Virumaal neli ja Võrumaal  kaheksa protsenti. Ülejäänud maakondades kuritegude registreerimise arv vähenes.