Seadus suurendab firmade kohustust teavitada tarbijaid

Valitsuses kiitis neljapäeval heaks Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise, mille eesmärk on läbi parema teavitamise tarbijaid senisest enam kaitsta.

Direktiivi ülevõtmine toob kaasa mitmeid muudatusi, millest olulisimaks võib pidada seda, et ettevõtjatel on tulevikus oluliselt suurem kohustus anda tarbijale enne lepingu sõlmimist kauba või teenuse kohta teavet. „Eelkõige peetakse siinkohal silmas väljaspool äriruume ja sidevahendi abil sõlmitavaid lepinguid. Seega peaks direktiivi ülevõtmise tagajärjel oluliselt tõusma tarbijate teadlikkus sellest, mis lepingu nad sõlmivad,“ selgitas justiitsminister Hanno Pevkur.

Ministri sõnul puudutab teine olulisem muudatus tarbija õigust väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingu alusel ostetud kaup tagastada või sõlmitud lepingust loobuda. „Kuigi tarbija taganemisõiguse kasutamise tähtaeg ning sisu jääb samaks, lihtsustatakse nii tarbija kui ettevõtja olukorda selle õiguse kasutamisel. Peamiseks muudatuseks on taganemisavalduse tüüpvormi kehtestamine ning taganemise näidisjuhend. Need muudavad ettevõtja teavitamiskohustuse hõlpsamini täidetavaks, sest ettevõtja ei pea ise sõnastusele tähelepanu pöörama. Samal ajal tagavad need tarbijale ka selle, et ettevõtjalt saadud teave on kvaliteetne ja vastab nõuetele,“ selgitas Pevkur.

Lisaks on direktiivi eesmärk ühtlustada väljaspool äriruume või sidevahendi abil sõlmitud lepingust taganemisel tekkivaid kohustusi. Näiteks tuuakse selgelt välja, et tarbija peab pärast taganemisõiguse kasutamist hiljemalt 14 päeva jooksul kauba tagasi saatma ja ettevõtja sama aja jooksul raha tagastama. Samuti tuuakse välja, kes ja mis ulatuses peab kandma taganemisest tekkinud kulud ja kahju.

Kohati muutub soodsamaks ka ettevõtja olukord, kes müüb kaupu väljaspool äriruume, kuna kitseneb nende võimaluste ring, mil tarbija 14-päevast taganemisõigust kasutada saab. „Näiteks ei saa taganeda lepingust, mille esemeks on kiiresti riknevad asjad, näiteks toiduained. Siia alla kuuluvad ka esemed, mida ei saa pärast pakendi avamist enam hügieenilistel põhjustel tagasi saata, näiteks kosmeetikatooted. Eesmärk on tasakaalustada ettevõtja ja tarbija huve,“ tõi minister välja.

Direktiivi ülevõtmise tulemusena tõuseb oluliselt tarbijakaitse tase ka teiste lepingute puhul. Näiteks telefoni teel sõlmitud leping ei muutu enne kehtivaks, kui inimene on selle püsival andmekandjal kinnitanud, samuti sätestatakse, et teatud maksevahendi kasutamise eest tasu nõudmisel ei tohi see tasu ületada kulusid, mida ettevõtja kannab ise seoses sellise maksevahendi kasutamisega.

Samuti on keelatud nõuda täiendavaid tasusid selle eest, et inimene helistab ettevõtja nimetatud telefoninumbril. Seda juhul, kui ettevõtja võimaldab tarbijal endaga lepinguga seotud küsimustes telefoni teel ühendust võtta. Inimene peaks maksma ainult sideteenuse tavatariifi alusel.

Lisaks nähakse ette, et tarbija ei saa kaudse tahteavaldusega nõustuda ettevõtja poolt kõrvalkohustuse täitmise eest nõutavate kuludega. Eelkõige on seeläbi välistatud vaikimisi või eeltäidetud valikute kasutamine, millest loobumiseks peab tarbija need tagasi lükkama, näiteks veebilehel teatud linnukesed või ristikesed vastavast lahtrist kustutama.