Laupäeva keskpäeval hukkus Põlvamaal Mooste alevikus tulekahjus naine.

Laupäeval kella 12.02 ajal teatati häirekeskusele, et Põlvamaal Mooste alevikus põleb elumaja, teatas BNS-ile Lõuna päästekeskus.

Põlva ja Räpina komandode päästjate saabudes oli puidust ühekordne eramaja lausleegiskides Majja sisenenud kaitsevarustuses päästetöötajad leidsid kustutustööde käigus hukkunud naise surnukeha.

Tulekahju kustutati kella 13.07.

Päästekeskuse menetlusinspektori esialgsel hinnangul puudus hoones suitsuandur ning küttematerjal oli ladustatud küttekoldele liiga lähedale. Õnnetuse täpsemad asjaolud selgitab menetlus.

Tänavu on Eestis tulekahjudes hukkunud 32 inimest, neist neli Põlva maakonnas.

Pühapäeval valitakse Eestis kohalike omavalitsuste volikogusid, eelhääletusel andis kolme päeva jooksul oma hääle ligi veerand valijates.

20. oktoobril on kõik valimisjaoskonnad avatud kell 9–20.

Valimispäeval saab hääletada üksnes oma elukohajärgses jaoskonnas. Kaasa tuleb võtta kehtiv isikut tõendav dokument, millel on isiku nimi, sünniaeg või isikukood ja foto. Valijakaarti ei ole vaja kaasa võtta. Hääletamissedelile tuleb selgelt ja arusaadavalt kirjutada kandidaadi number.

Valimispäeval saab hääletada ka kodus, selleks tuleb esitada elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele (Tallinnas linnaosavalitsusele) või jaoskonnakomisjonile kirjalik taotlus.

Kohalike omavalitsuse valimiste eelhääletusel andis kolme päeva jooksul oma hääle kokku umbes 265 000 valijat, mis moodustab 24,4 protsenti valijate üldarvust. Interneti teel hääletamise võimalust kasutas seitsmel päeval kokku 133 808 valijat.

Vabariigi valimiskomisjoni andmetel esitati registreerumise lõpptähtajaks 14 818 kandidaati, sealhulgas 102 üksikkandidaati ning kokku 924 nimekirja, sealhulgas 632 erakondade ja 292 valimisliitude nimekirja.

Keskerakond on oma nimekirjaga esindatud 192, Isamaa ja Res Publica Liit (IRL) 174 omavalitsuses, Reformierakond 156 omavalitsuses ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 96 omavalitsuses.

Kohalike omavalitsuste valimisi tuleb jälgima ligi 30 vaatlejat välisriikidest, peamiselt Eesti naaberriikidest.

2009. aasta kohalikel valimistel osales 15 322 kandidaati, sealhulgas 159 üksikkandidaati, erakondade nimekirju oli 588 ja osales 324 valimisliitu. Toonastel valmistel oli Keskerakond esindatud 204, Reformierakond 134, IRL 132 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond 70 omavalitsuses.

Keskkonnaamet otsustas mitte anda kaevandamisluba OÜ-le Ketal Võru Ess-soos turba kaevandamiseks.

Kaevandamisloa vaidlustasid 2004. aastal seltsingu Roheline Urvaste juhid Helina Kärgenberg ja Airi Hallik-Konnula. Seega kestsin kohtuvaidlused kaevandusloa üle üheksa aastat, teatas seltsing BNS-ile.

Keskkonnaameti eelkäija, Võrumaa keskkonnateenistus tegi esimese otsuse Ess-soos kaevandamisloa väljaandmiseks 2002. aastal. Kohalikud elanikud said sellest teada kaks aastat hiljem, koondusid seltsinguks Roheline Urvaste ning vaidlustasid loa andmise otsuse kohtus.

Esimest kohtuvaidlust seltsing ei võitnud, kuid tegi seejärel Urvaste vallale ettepaneku ala kaitse alla võtmiseks. Volikogu otsusega võeti ala kohaliku kaitse alla, ent selle otsuse vaidlustas omakorda kaevandamisfirma. Kohtuvaidluse tulemusel leiti, et Urvaste vald toimis ala kaitse alla võttes siiski õigesti, ning keskkonnaamet otsustas sellest lähtuvalt kaevandamisloa väljastamata jätta.

"Nüüd jäävad piirkonda alles looduskaitselised väärtused, mida algselt kaevandamist lubades arvessegi ei võetud,” ütles Kärgenberg. “Loodan, et meie kogemusest saavad innustust ja jõudu ka teised kogukonnad, kes sarnaste probleemidega kokku puutuvad,” lisas ta.

Ess-soo näol on tegemist Urvaste vallas ja kaugemalgi ainda rabakooslusega, kuna kõik ümbruskonna suuremad sood on hävitatud. Ess-soos on registreeritud kokku 11 looduskaitselise väärtusega linnuliiki.

Üle kolmandiku ehk 36 protsenti eestlastest kaaluks võimalust töötada järgmise kümne aasta jooksul mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis, selgus reedel Eurobaromeetri uuringust.

Selle näitaja poolest oli Eesti EL-i liikmesriikide seas neljandal kohal.

Esikohale tulid rootslased, kelles 54 protsenti kaaluks võimalust töötada järgmise kümne aasta jooksul mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis. Horvaatias vastas nii 43, Sloveenias 39, Hispaanias ja Küprosel võrdselt 35, Lätis 33 ja Iirimaal 32 protsenti. Leedu vastav näitaja oli 28 ja Soome 26 protsenti.

Kõige vähem oli teises EL-i riigis töötamist kaalunud vastajaid Luksemburgis, Tšehhis ja Austrias, vastavalt 16, 14 ja 12 protsenti.

Uuringust selgub, et 11 protsenti eestlastest on varem töötanud mõnes teises EL-i liikmesriigis ning kolm protsenti töötab praegu mõnes teises EL-i liikmesriigis.

EL-is keskmiselt kaaluks võimalust töötada järgmise kümne aasta jooksul mõnes teises Euroopa Liidu (EL) liikmesriigis seitse protsenti ning praegu töötab kaks protsenti.

Peamine põhjus mõnes teises EL-i liikmesriigis töötamiseks oli eestlaste seas ülekaalukalt parem palk – nii vastas 79 protsenti eestlastest. EL-i keskmine oli 50 protsenti.

Paremaid karjäärivõimalusi või professionaaset arengut tõi põhjusena välja 28 protsenti, paremaid tööingimusi (välja arvatud palk) 24 ning paremaid sotsiaaltagatisi 21 protsenti eestlastest.

Eurobaromeetri uuring viidi läbi tänavu aprillis ja mais ning selle käigus küsitleti kõigis EL-i liikmesriikides ühtekokku 26 563 inimest.